2-22-17558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-17558 Tsiviilasi Mxxxxxx Mxxx ja

§-s 101. Mõista välja elatis tagasiulatuvalt alates 01.08.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni Mxxxxxx Mxxx kasuks summas 775,08 eurot. Hagejad taotlevad, et kohus mõistaks kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja Mxxxxx Mxxx täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx igakuine elatis summas 255,64 eurot ja edaspidi muutuva suurusena, mille arvutamise alused on sätestatud

§-s 101. Mõista välja elatis tagasiulatuvalt alates 01.08.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni Mxxxxx Mxxx kasuks summas 845,08 eurot. Elatis maksta hagejate esindaja xxxxx Mxxxxpangakontole. Laste vanemate vahel on abielulised suhted lõppenud alates 01.06.2022, 2.11.2022 esitas Sxxxx Mxxx kohtule hagi abielu lahutamiseks. Kuni juulini 2022 maksis kostja pere eluasemeks oleva korteri kommunaalkulud ja see oli ainus rahaline panus, mis kostja pere hüvanguks tegi. Hagiavalduse esitamise ajal on eluasemega seotud arveid tasumata augustikuu, septembrikuu ja oktoobrikuu eest kokku summas 465,11 eurot. Ka varem olid korteri kommunaalkulud tasumata, kuid korteriühistu nõude peale kostja siiski tasus võlgnevuse. Kostja töötab nii Soome Vabariigis kui ka Rootsi Kuningriigis, olles iseenda tööandjaks. Hagejate esindajale ei ole teada, kui suur on kostja sissetulek. Kostja töötab välisriigis graafiku alusel – 2 nädalat tööl, üks nädal kodus Eestis. Kodus olles kostja lastega ei tegele. Hagejate seaduslik esindaja Sxxxx mxxx töötab Sxxxxx AS-s, igakuine sissetulek keskmiselt 786,33 eurot. Kummalegi lapsele makstakse lastetoetust 60 eurot lapse kohta. Läbirääkimised ja meeldetuletused kostjale pere kulude tasumiseks ei ole andnud resultaati, mistõttu on esitatud hagi kohtusse. Hagejate esindaja on tasunud igakuiselt lastega seotud kulutused: elektriarved, laste telefoniarved, treeningute arved, kooliga seotud maksed, igapäevane toiduraha, hügieenitarbed, vitamiinid jne. Kostja ei ole sellesse panustanud rohkem kui andis 70 eurot tütrele talvemantli ostmiseks. Hageja tugineb elatist nõudes

§ 101sätetele.

Kostja ei ole alates 2022.aasta augustikuust osalenud hagejate ülalpidamises, laste ülalpidamiskulud on hagejate esindaja tasunud ainuisikuliselt. On esitatud elatisesumma arvutus

§ 101

sätete alusel, mille kohaselt on elatisesumma lapse kohta 225,64 eurot kuus, sama arvutuskäik pere teise lapse kohta. Kostja peab maksma hagejatele elatist kokku 451,28 eurot kuus. Tuginedes

§-le 108 nõuavad hagejad elatise maksmist tagasiulatuvalt alates 01.08.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni Mxxxxxx Mxxxxx 775,08 eurot ja Mxxxxx Mxxxxx 845,08 eurot. 1.2.17.01.2023 vastuses (tl.72-74) kostja seisukohtadele vähendavad hagejad tagasiulatuva elatise nõuet, võttes arvesse kostja poolt tasutud kommunaalmakseid perioodil augustnovember 2022 summas 217,21 eurot, Elisa Eesti AS-le internetiteenuse eest tasutud 166,25 eurot, koduse interneti ja teleteenuse eest tasutud 82,16 eurot. Need summad jagada kahe hageja peale ja Mxxxxxx Mxxxxx tuleks tagasiulatuvat elatist välja mõista 655,98 eurot (vähendatud 186,40 euro võrra s.h. arvestades ka 70 eurot talvemantli raha) ja Mxxxxx Mxxxxx 725,98 eurot, vähendatud 116,40 euro võrra. Hagejad ei nõustu muude summade maha arvamisega elatisest, kuna pärast juuni 2022 on kostja lõpetanud laste toetamise. Kostja ei ole kunagi andnud laste jaoks sularaha ja sularaha väljavõtmine ei nähtu ka kostja pangakontolt. Kostja ei ole ka ise varasemalt sularahaga arveldanud. Kulud autokütusele, autokindlustusele ja autoliisingule ei kuulu elatise hulka ja neid ei tule arvestada. Ka korteri igakuine kindlustusmaks ei ole seotud elatisenõudega ja kostja enda elukindlustust ei pea lapsed kinni maksma. Enne 2022.a. suve ei küsinud hagejate esindaja kostja käest raha toimetulekuks, vaid 3 proovis ise hakkama saada ja seetõttu ei olegi poolte vahel selles osas siiani probleeme tekkinud. Hagejad leiavad, et elatise vähendamine alla miinimummäära saab toimuda vaid mõjuval põhjusel

§ 102lg.2 järgi.

Kostja puhul neid mõjuvaid põhjusi ei esine. Kostja poolt pakutud tingimustel (elatis 100 eurot kuus lapse kohta) hagejad ei ole nõus kompromissi sõlmima. 1.3.Teates kompromissi sõlmimise ebaõnnestumise kohta 31.03.2023 (tl.107) selgitab hageja, et ta ei ole nõus kompromissi sõlmima kostja tingimustel „100 eurot lapse kohta kuus ja aitaks jooksvalt niipalju kui tarvis“. Kuni teate kuupäevani ei ole kostja maksnud isegi seda lubatud 100 eurot kuus. Hagejad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1. Tartu Maakohtu 12.12.
2. a määrusega (tl 13-14) võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kohus kirjas 13.03.2023 (tl.104-105) arutas pooltega vaidlusaluseid asjaolusid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, võttis kokku seni esitatud asjaolud ja tegi ettepaneku kompromissiläbirääkimiste pidamiseks, s.h. arvestades kohtu ettepanekuid. Pooled teatasid, et kompromissi ei saavutatud. Kohus selgitas elatisenõude asjaolusid pooltele veelkord 23.05.2023.a. kirjas (tl. 134) koos võimalusega kompromissiläbirääkimisi pidada. Kohus teatas ka kohtulahendi tegemise aja puhuks kui kompromissi ei saavutata. 16.06.2023 teatas kostja, et kompromissile ei jõutud.
3. Kostja vastused ja seisukohad. 3.1.Kostja esitas 10.01.
4. a (tl.18-22) vastuse hagiavaldusele. Kostja ei nõustu hagiga osaliselt. Lapsed elavad koos vanematega vanemate ostetud ühisel elamispinnal, eluaseme soetamiseks võetud pangalaenu maksis kostja. Kostja töö on seotud väliskomandeeringutega, hageja oli kodus. Selline elukorraldus pooltele sobis ja selle üle ei ole varem probleeme olnud. Poolte vahel ei ole varasemalt kordagi olnud vaidlust selle üle, et isa ei toeta peret rahaliselt ja ei anna toidu ostmiseks raha. Kumbki pool ei ole seni kogunud tõendeid leibkonna rahaliste kulutuste kohta, kuna sellel teemal pole vaidlust olnud. Kostja soovib tõendada, et ta on toetanud ja toetab ka praegusel ajal peret rahaliselt ja kannab kulusid. Kostja leiab, et kumbki vanem peaks kandma lastega seotud kulutustest poole, kostja hindab laste esmasteks vajadusteks 330 eurot lapse kohta kuus. Kostja on toetanud oma lapsi siiani ja on nõus laste ülalpidamises ka edaspidi osalema, tasudes lapse kohta 100 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Kostja on tasunud pere heaks järgmisi kulusid: pere autokindlustus (Iizi kindlustusmaakler) 749,57 eurot, Elisa Eesti AS 8tahvelarvuti, internet, mida lapsed kasutavad) 232,40 eurot, kulud pereautole (Luminor Liising), s.h. kütusekulu, 3474,72 eurot, maksed korteriühistule (pere elamispind) kokku 178,07 eurot, korterikindlustus 13,40 eurot kuus ja elukindlustus. Elatisenõudega tagasiulatuvalt ei nõustu kostja kogu ulatuses. Kostja on kogu tagasiulatuva nõude perioodil ostnud koju süüa, käinud lastega üritustel, maksnud sel perioodil kõik korteriühistu maksed, kandnud tütrele taskuraha, andnud laste emale sularaha, käsnud lastele ostetud riiete eest, s.t. käitunud nii nagu iga peret hoidev mees. Poolte kooselu ei lõppenud juunist 2022, vaid hetkest, mil hageja esitas abielulahutuse avalduse. Kostja töötab Nxxxxx Ixxxxxxxxxxx OÜ-s sissetulekuga 1000 eurot kuus. Hagejate vanemate kaasomandis on korteriomand. Sõiduauto BMW on liisingus ja Volkswagen Passat välja ostetud kostja poolt. Kostja teeb ettepaneku sõlmida kompromissi asjas nii, et hagejad loobuvad tagasiulatuvast elatisenõudest ja vanemad kannavad laste kulutusi enamvähem 4 võrdselt. Kostja elab lastega koos ühises leibkonnas, on kandnud ja kannab vajaminevad ülalpidamiskohustused edaspidigi. lastele 3.
5. 06.04.2023 (tl.110-111) vastuses kohtu selgitustele ja kompromissiläbirääkimiste pidamise ettepanekule esitas kostja tõendid selle kohta, et ta on oma firma arvelt kandnud kulusid lastele vajaminevate kaupade ostmiseks. Kostja esitas kontoväljavõtte, et tõendada tema poolt tehtud kulutusi nii lastele kui hagejate esindajale. Kostja kordab, et varasemal pole poolte vahel olnud kordagi vaidlusi selle üle, et isa ei toeta peret rahaliselt ja ei anna toidu ostmiseks raha. Seni pole polte vahel olnud vaidlusi kulude kandmise üle ja pooled ei ole kuludokumente kogunud. Kostja on andnud hagejale sularahasummasid kulutuste katteks, kuid pole selle tõendamiseks allkirja võtnud. Kostja kinnitab jätkuvalt, et on toetanud oma lapsi ja on nõus ka edaspidi nende ülalpidamises osalema hagiavalduse esitamise hetkest. Kostja maksab laste ülalpidamiseks 200 eurot kuus lapse kohta. Kostja ongi maksnud 06.04.2023 summa 400 eurot aprillikuu eest. Kostja on pere eest hoolt kandnud vastavalt oma võimalustele ja kokkuleppele peres. Alusetu on nõuda elatist tagasiulatuvalt, ses pooled elasid ühise leibkonnana koos kuni 24.märtsini 2023 ja sel ajal ei olnud võimalik jagada külmkapi sisu. Kostja on ostnud koju süüa, käinud lastega üritustel ja teinud kooselu ajal perele ja lastele muid kulutusi. 3.
6. 16.06.2023 (tl.137) teatas kostja kompromissi mittesaavutamisest. Kostja kinnitab jätkuval nõustumist laste ülalpidamises osaleda, ta on maksnud käesoleva ajani 600 eurot omapoolse panusena. Kui kohus mõistab kostjal välja alates hagiavalduse esitamisest suurema summa kui juba tasutud 600 eurot, palub kostja anda võimalus tasuda võlgnevus 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Elatise maksmisega tagasiulatuvalt kostja endiselt ei nõustu. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus lahendab asja TsMS § 403 lg.1 alusel poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
7. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid ja poolte väiteid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
8. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022. a kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg-d 3, 4, 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.
3. a on baassummaks 209,20 eurot ja alates 01.04.2023.a on elatise baassumma 249,78 eurot.
4. Kohus on käesolevas tsiviilasjas tuvastanud, et hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad. Mxxxxxx Mxxxxon sündinud xxxxxxxxxx.a. (tl.5) ja Mxxxxx Mxxxxon sündinud xxxxxxxxxx.a. (tl.12). 5 Hagejad elasid kostjaga koos kuni 24.märtsini 2023.a, mil hagejad koos emaga lahkusid teise elukohta. Seda kinnitavad nii hagejate seaduslik esindaja kui ka kostja. Hagejatel on seega alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks.

§ 100

lg.2 sätestab: Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Sellisest sõnastusest tuleneb, et elatist saab nõuda nii selle aja eest, mil kostja elas hagejatega koos kui ka selle aja eest, mil hagejad kostjaga koos ei ela. Elatise nõudmiseks aja eest, mil kostja elas koos hagejatega on vajalik tuvastada, et kostja ei ole sel ajal osalenud hagejate ülalpidamises. Kostja ei ole vaidlustanud elatise nõuet alates hagiavalduse esitamisest, kuid vaidleb vastu elatise maksmisele tagasiulatuvalt, s.o. alates 01.08.2022.a. kuni hagiavalduse esitamiseni.

§ 108

sätestab, et ülalpidamiskohustuse täitmist võib nõuda kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

7. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

1. Kohtule esitatu alusel tegi kohus kindlaks järgmised faktilised asjaolud. Kostja arvelduskonto väljavõttest (tl.24-71) saab järeldada, et kostja on perioodil 01.08.
2. a kuni 05.01.2023.a jaanuar (kaasa arvatud) tasunud korteri kommunaalkulusid kokku 1486,04 eurot. Samal perioodil on esitatud arveid kogusummas 1153,09 eurot (tl.76). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et
3. a augustis tasus ta eelmiste kuude eest tekkinud võlgnevust ja kogu kommunaalmaksete summa sel perioodil ei ole tasutud selle perioodi eest. Seega saab järeldada, et kostja on kandnud korteri kommunaalkulud nii enne kui ka pärast 01.08.
4. (Hagejate seaduslik esindaja on samal ajal tasunud elektriarved). Kulu tuleb jagada kõikide elanike vahel võrdselt, s.t. kogu kommunaalmakseteks tasutud summat ei saa lugeda lastele vajalikeks kuludeks. Põhjendatud kuluks saab pidada ka korteri kindlustusmakseid (saaja AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal, igakuuline makse 10.16 eurot), kuna tegemist on hagejate alalise elukohaga. Lisaks nähtub kostja arvelduskonto väljavõttest, et kostja on tasunud perioodil 01.08.
5. a kuni 05.01.
6. a Elisa Teleteenused AS-le kokku 98,86 eurot ning Elisa Eesti AS-le 149,55 eurot. Ka nimetatud kulu tuleb jagada kasutajate vahel (hagejad ja nende kaks vanemat) võrdselt. Kostja kontoväljavõttest nähtub, et kostja maksab autoga seotud kulud- auto kindlustusmaksed (Iizi Kindlustusmaakler), sõiduki liisingumaksed (Luminor Liising AS). Laste ülalpidamiskulude hulka saab lugeda ka auto kütusekulusid lastele vajalike ja nende 6 huvides tehtud sõitude ajal. Need faktilised asjaolud- kostja poolt tehtud maksed pere vajaduste katteks- osutavad, et hagejate vanemate vahel on olnud ja toiminud kokkulepped selle kohta, kuidas jagunevad tehtavad kulutused pere täiskasvanud liikmete vahel. Tehtud kulutustest ei saa lugeda hagejate ülalpidamiskulude hulka kulutusi (autokindlustus, autoliisingu maksed), mis tuleb lugeda kuludeks, mis on tehtud kostja lahusvarale või hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisvarale, kuid selliste kulutuste kandmine kinnitab kostja väiteid, et hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel on olnud kuude kestel toiminud kokkulepped selle kohta, kuidas hagejate ema ja isa osalevad hagejatele vajalike kulude kandmises. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub ka, et kostja on teinud regulaarseid makseid hagejale Mxxxxxx Mxxx selgitusega „taskuraha“, 03.10.2022 on kanne Mxxxxxx Mxxxxx 15 eurot selgitusega „klassiõhtu“. Ka on kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad sagedased maksed xxxxxxx (hagejate ja kostja elukohalinnas) erinevates toidukauplustes. Kostja väitel on ta ostnud koju süüa. Kuna kostja on osalenud lastele vajalike kulude kandmises püsivalt, ei saa asuda seisukohale, et kostja on laste ülalpidamiskohustust rikkunud. 9.Tagasiulatuv elatisenõue. Kohus on seisukohal, et selliste regulaarsete maksete tegemine kostja pangakontolt tõendab, et kostja on osalenud hagejate ülalpidamises viisil, kuidas see on hagejate vanemate vahel kokku lepitud ja sellega on kostja täitnud laste ülalpidamise kohustust ajal, mil hagejad elasid koos kostjaga. Kuna kostja on osalenud hagejate ülalpidamises kuni hagiavalduse esitamiseni ajal, mil ta elas lastega koos, siis puudub

§ 100lg.2 järgi vajalik alus nõuda kostjalt elatise maksmist selle aja eest.

Asjas ei ole vaidlust selles, et hagejate ülalpidamiskulud on kantud ka hagejate seadusliku esindaja poolt ja seda tõendab Sxxxx Mxxxxkontoväljavõte (tl.77-102). Kuna kostja on osalenud temaga koos elavate hagejate ülalpidamises vahetult hagejate vanemate vahel toiminud kokkuleppe järgi, jätab kohus elatisenõue perioodi eest 01.08.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o. kuni 22.11.2022 rahuldamata. 10. Elatisenõue alates hagiavalduse esitamisest 22.11.2022.a.

§ 101

lg.1 sätestab: Igakuine elatis ühele lapssele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg.2 järgi kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad on taotlenud elatisesumma kindlaksmääramist muutuva suurusena, võttes aluseks

§-s 101 sätestatud komponendid.

§ 101

lg.3 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg.4: Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101lg.

lg.6 näeb ette elatisesumma vähendamise võimaluse tulenevalt sellest, kas või kui mitu päeva laps viibib kohustatud vanema juures.

§ 101

lg.7 näeb ette elatisesumma vähendamise aluse puhuks, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohtul on kohustus rakendada

§ 101lg.5-7 loetletud asjaolusid sõltumata poolte taotlusest.

Käesoleval juhul ei ole esitatud aluseid elatisesumma vähendamiseks tulenevalt

§-s 101 lg.6. Elatisesumma vähendamist on hagejad taotlenud

§ 101lg.5 alusel (lapsetoetuse arvel).

Kostjalt nõutakse elatise maksmist kahele lapsele, s.t. kõne alla saaks tulla

§ 101lg.7 sätete rakendamine. Hagejate Mxxxxxx Mxxxxja Mxxxxxx

Mxxxxvanusevahe on suurem kui kolm aastat (kolm aastat 1 kuu 25 päeva), mistõttu

§ 101lg.7 ei rakendu.

Hagejad on taotlenud elatist

§ 101

lg.3 märgitud baaassummast lähtudes, mille järgi arvutatuna on elatis ühele lapsele kuus 225,64 eurot kuni 31.03.2023.a. samas on hagiavalduse resolutsioonis märgitud nõutavaks elatisesummaks 255,64 eurot kuus. Kohus loeb, et tegemist on trükiveaga, kuna hagiavalduse tekstis ja arvutuse järgi on summa 225,64 eurot. Kostja hinnangul (vastus hagile) on lapse vajaduste summa 330 eurot kuus. Asjas olemasolevatest materjalidest ja poolte seisukohtadega loeb kohus tõendatuks, et ei hagejate seaduslik esindaja ega kostja ei ole pidanud arvestust hagejatele vajalike ja tegelikult tehtud väljaminekute üle. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja on teinud kulutusi hagejatele vastavalt peres toiminud kokkuleppele, võimalustele ja vastastikku nõudmisi esitamata. Alates 01.01.2022. a kehtib perekonnaseadus § 101 redaktsioonis, mille kohaselt alates 01.04.2022. a oleks hagejale Mxxxxxx Mxxx makstav elatisesumma ja selle arvutuskäik järgmine: baassumma 209,20 eurot, pluss 46,44 eurot (3% keskmisest kuupalgast

§ 101

lg 4 alusel) miinus 30 eurot (1/2 lapsetoetusest

§ 101lg 5 alusel).

Kokku 225,64 eurot. Sama arvutuskäik kehtib ka teise hageja, s.o Mxxxxx Mxxxxsuhtes. Kokku kahele hagejale makstavaks elatise summaks kujuneks 451,28 eurot (2x225,64). Kohus on seisukohal, et võttes aluseks

§ 101

lg.1 sõnastuse, ei saa igakuine elatisesumma ühele lapsele olla väiksem kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa ehk konkreetsel juhul 225,64 eurot ühele lapsele kuus perioodil 22.11.2022-31.03.2023.a. Elatise vähendamise ja suurendamise alused on ette nähtud

§-s 102 ja pooled ei ole neile sätetele tuginedes taotlenud elatisesumma suurendamist ega vähendamist. Kostja on läbivalt kinnitanud, et ta on 100% nõus oma laste ülalpidamises osalema laste emaga võrdses ulatuses. Seega ei ole alust vähendada kummalegi hagejale

§ 101alusel väljamõistetavat elatisesummat.

Alates 01.04.2023 on elatise baassumma 249,78 eurot. Seega alates 01.04.2023. a oleks ühele hagejale makstava elatise arvutuskäik järgmine: baassumma 249,78 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (s.o 1685 eurot), mis on 50,55 eurot, miinus 40 eurot (PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot)

§ 101lg.5 alusel.

Kokku 260,33 eurot ühele hagejale. Kohtuotsuse tegemise seisuga on hagejatele kostjalt väljamõistetava elatise summa järgmine: 8 Hageja Mxxxxxx Mxxxxx perioodi 22.11.2022-31.03.2023 eest 970,68 eurot (9 päeva novembris 2022 ja neli kalendrikuud detsember-märts). Hagejale Mxxxxx Mxxx perioodi 22.11.2022-31.03.2023 eest 970,80 eurot. Perioodi 01.04.2022-30.06.2023 eest Mxxxxxx Mxxxxe 3x260,33= 780,99 eurot. Perioodi eest 01.04.2023-30.06.2023 Mxxxxx Mxxxxx 780,99 eurot. Kokku Mxxxxxx Mxxxxx seisuga 30.06.2023 väljamõistetav elatisesumma 1751,23 eurot ja Mxxxxx Mxxxxx väljamõistetav elatisesumma 1751,23 eurot, kokku kahele lapsele 3502,46 eurot. Kostja on tasunud elatist 600 eurot (hageja ei ole sellele väitele vastuväiteid esitanud), mis tuleb väljamõistetavast elatisesummast maha arvata. Arvestades kostja poolt sel perioodil juba tasutud elatisesummat 600 eurot, tuleb kostjal tasuda hagejate elatise katteks 2902,46 eurot (3502,46-600=2902,46. Kostja on taotlenud määrata tasumata elatisesumma tasumine 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab, et otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramine on lubatav TsMS § 445 lg.1 järgi. Tegemist on arvestatavalt suure summaga, mille ühekorraga maksmine igakuiste jooksvate elatisemaksete kõrval ei pruugi jõukohane olla. Igakuiseks makseks kujuneb 483,74 eurot. Alates 1.juulist 2023 kuni laste täisealiseks saamiseni tuleb kostjalt välja mõista elatis muutuva suurusena, mis on arvutatud

§-s 101 lg.3-5 sätete alusel, käesoleval ajal on see summa 260,33 eurot.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Elatise summa tuleb kostjal tasuda hagejate esindaja arvelduskontole hiljemalt iga kuu 30ndaks kuupäevaks. Selgituseks märkida „elatis“. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 sätestab: Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 9