lg-s 2 märgitud rahaliste vahendite ühetaoline kasutamine ei tähenda seda, et hageja kogu sissetulek tuleks jagada tema ja lapse vahel võrdses ulatuses. Hageja leidis, et täiskasvanu vajadused ja püsikulud on suuremad kui väikelapsel. Arvestada tuleb ka ootamatute väljaminekutega, mis eeldab säästude olemasolu. Seetõttu peaks hageja piiratud sissetulekust hageja käsutusse jääma valdav enamus. Hageja arvestas, et miinimumelatis 225,64% on Eesti keskmisest brutopalgast 14,58% ja netopalgast 17,90% ning õiglane oleks elatis samas proportsioonis välja mõista ehk 17,90% hageja netosissetulekust ehk ca 88,43 eurot. Hageja arvestas, et kuna kostja ei saa täite- ega kohtumenetlusjärgset elatisabi, kui väljamõistetava elatise suuruseks on vähem kui 100 eurot, siis on hageja nõus elatisega 100 eurot kuus. Hageja arvates ei saa lapse varalised õigused sellega kahjustatud ning hageja enda ülalpidamisvõime taastub ning ta ise ei pea olema enam abivajava isiku rollis. 13.06.2022 seisukohas selgitas hageja, et tema majanduslik seis ei ole muutunud võrreldes riigi õigusabi saamise ajaga, s.o 27.02.2022. Hageja tulu viimase 5 kuu jooksul on olnud 1811,10 eurot ehk keskmiselt 326,62 eurot. Kohtutäitur teostab kinnipidamisi hageja sissetulekust elatisvõlgnevuse katteks. 2 11.10.2022 seisukohas selgitas hageja, et tal on lisaks igakuistele kuludele krediidivõlgnevusi. Hageja ei ole võimeline tasuma elatist 200 eurot kuus kahjustamata enese ülalpidamist. Hageja vaidles vastu kostja igakuiste kulude suurusele, sest need on hageja hinnangul ülepaisutatud ja põhjendamatud. Hageja nõustus kostja seisukohaga, et elatis peaks olema samas proportsioonis nagu on vanemate sissetulekud, s.o hageja 36% ja kostja ema 64%. Eeldades, et kostja põhjendatud vajadused on miinimummääras, s.o 451,28 eurot, oleks lapse ema osa oleks vanemate sissetulekute proportsioone arvestades 288,81 eurot ning hageja osa 162,46 eurot. Hageja ei saa maksta 200 eurot, sest see ei vasta tema varalise seisundi ja lapse kulude kandmise proportsioonile. Hageja ei esitanud kirjalikke lõppseisukohtasid. Kostja vastuväited Hagivastuses nõustus kostja hagiga osaliselt ning oli nõus vähendama elatist 252 euroni. Kostja esindaja avaldas, et kostja kulud ühe kuu kohta moodustavad kokku 702,50 eurot, sh : − Eluasemekulud kokku 150 eurot, lapse osa 75 eurot; − Korteri üür 225 eurot, lapse osa 112,50 eurot; − Internet, TV, telefonipaketid 110 eurot, lapse osa 55 eurot; − Lasteaed 130 eurot; − Toit lapsele 100 eurot; − Riietele keskmiselt 150 eurot. Kuna laps on sama vanuste lastega võrreldes kasvult suurem ja suurema kaaluga on vajadus osta suuremad riideid ning laste riided on poodides kallid; − Mänguasjadele keskmiselt 50 eurot. Siia kuuluvad ka last arendavad mänguasjad. − Meditsiinile keskmiselt 30 eurot kuus. Kostja ema kanda ei saa panna oluliselt suuremat osa kostja kuludest, sest ema peab nagunii kandma ka need kulud, mis langevad talle endale, s.o eluasemekulude osa, üüri osa, TV ja interneti osa ning ka ema ise vajab toitu, mille jaoks kulub raha. Hageja lähtub ainult sellest, et tema ülalpidamine ei saaks kahjustada, kuid ei arveta kostja ja tema teise vanemaga. Kuna hageja ei ole välja kirjutanud, milliseid kulusid tema kannab, ei ole võimalik hinnata, kuidas peaks elatise maksmine hageja ülalpidamist kahjustama. Hageja ja lapse ema sissetulekud kokku moodustavad 1383,59 eurot. Lapse ema sissetulek sellest on 64% ja hageja sissetulek 36%. Samas proportsioonis peaks olema ka kummagi vanema osa lapse kulude katmises. Lapse kulud moodustavad 702,50 eurot ja lapse ema osa selles on 449 eurot ja lapse isa osa 252 eurot. See on ka summa, milleni kostja on nõus elatise nõuet vähendama. 11.12.2022 seisukohas täpsustas kostja ema igakuised kulud (6 kuu keskmine): − Elekter 20,15 eurot, lapse osa 10,75 eurot; − xxxxxs xxxxxxxxxxxxxx korteri kulud 116 eurot, lapse osa 58 eurot; − Lasteaia kulud Tartu LV kontole 100 eurot; − Internet 25,79 eurot, lapse osa 13 eurot; − Telefon (laps kasutab seda mängude mängimiseks) 32,15 eurot, lapse osa 16 eurot. Kokku 294,09 eurot. Ülaltoodud kuludele 294,09 eurot lisandub toit 100 eurot (vaidlust polnud), korteri üür 225 eurot kuni 31.12.2022, lapse osa 112 eurot. Ravimitele kulus keskmiselt 19 eurot kuus (köhasiirup, ninasprei, palavikualandaja, salvid, päikesekreem, päikesepõletuse järgne salv, vitamiinid, allergiasalvid). Riietele ja asjadele keskmiselt 48 eurot kuus, kulud riietele ja ravimtele on näha pangakontolt. Kulud kokku seega 476,75 eurot. Lisaks on lapsele vajalikud 3 tegelusvihikud, arendavad mänguasjad numbrite ja tähtede õppimiseks, mänguasjad, mälutreenimiseks pusled, memoriin kaardid, värvimiseks pliiatsid, rasvakriidid, vildikad, erinevad mänguasjad tegelemiseks nii toas kui väljas. Kostja esindaja märkis, et kostja ema sissetulekust kulub kostja kuludele umbes 53%. Hageja pakutud summa 100 eurot katab vähem kui 1/4 lapse ülalpidamiseks vajalikest kuludest. Lapse vanematel on võrdsed õigused ja kohustused. Sellest lähtuvalt peab hageja maksma igakuiselt 238 eurot. Kuigi kostja seaduslik esindaja teenib rohkem kui hageja, peab ta lisaks lapse vajaduste katmisele katma ka enda eluks vajalikud kulud. Hageja kohustus on leida lapse ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Töövõimekaotus ei tähenda, et lapse vanem ei peaks otsima tulu toovat tegevust. Kostja ei esitanud lõppseisukohtasid. Kohtuistung 15.11.2022 toimunud kohtuistungil püüdsid pooled saavutada kompromissi, kuid kokkuleppele ei jõudnud. Hageja teatas, et on elatisena maksma mitte rohkem kui 100 eurot, millega kostja esindaja nõus polnud. Hageja märkis, et lapse toidukulusid ei ole vaja tõendada, kuid 150 eurot kuus riietele tundub palju, see on aastas väga suur summa ja seda tuleks kostja esindajal tõendada. Hageja maksab eluruumikulud sotsiaalpinna eest Jõgeva Vallavalitsusele. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et 150 eurot kuus on ühistu arved ja 225 eurot kuus on ainult üür. Neil on kahetoaline korter. Kostja on 4-aastane ning tal ei ole oma telefoni ega internetipaketti. Nad sõidavad ühistranspordiga ja see on neile tasuta. Lapsel puuet ei ole, aga tal on pidev köha. Esindaja möönis, et aastas võib-olla ei lähe 360 eurot ravimitele. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - Kxxxxxxx Jxxxxxxxx (sünd.xxxxxxxxxxx) on Sxxxxx Jxxxxxxxxx ja Kxxxxxxx Sxxx alaealine poeg. - Pärnu Maakohus mõistis Sxxxxx Jxxxxxxxxxxx Kxxxxxxx Jxxxxxxxxx kasuks välja elatise 292 eurot kuus alates 05.10.2020 kuni Kxxxxxxx Jxxxxxxxxx täisealiseks saamiseni (05.11.2020.a maksekäsk tsiviilasjas nr 2-20-136877). - Kxxxxxxx Jexxxxxxx elab Kxxxxxxx Sxxxxx ning Sxxxxx Jxxxxxxxx ei osale xxxxxxxx Jxxxxxxxxx vahetus ülalpidamises. - Sxxxxx Jxxxxxxxx ei ole maksekäsku nõuetekohaselt täitnud ning tal on tekkinud elatise võlgnevus. Maksekäsu alusel on alutatud täiteasi nr 047/2020/806 ning võlgnevus seisuga 17.11.2022 on kokku 1145,41 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 4
aasta
lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja taotleb elatise vähendamist 100 euroni kuus. Seega taotleb hageja Pärnu Maakohtu 05.11.2020.a maksekäsuga väljamõistetud elatise suuruse muutmist selliselt, et elatis mõistetaks välja alla seadusjärgset miinimummäärata (nii enne 01.01.2022 kehtinud kui praegu kehtivat miinimummäära). Kohus leiab, et tegemist on hagiga varasema kohtulahendi muutmiseks. Varasemat kohtulahendit on võimalik TsMS § 459 lg 1 alusel muuta vaid kahel tingimusel: 1) Oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja; 2) Hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Ülalnimetatud tingimused peavad esinema samaaegselt. Tsiviilasjas nr 2-20-136877 (menetluse periood 05.10.2020-05.11.2020) ei esitatud andmeid ega tõendeid ühegi menetlusosalise majandusliku seisundi ja kulude kohta. Otsuse tegemise ajal on elatise miinimummääraks
järgi 215,64 eurot: baassumma 209,20 eurot, millele liidetakse 3% Eesti keskmisest brutokuupalgast, millest lahutatakse pool lapsetoetusest, s.o 40 eurot. Kohaldamisele ei kuulu
lg 6-7, sest kostja ei viibi hageja juures ning hageja ei pea maksma elatist sama pere mitmele lapsele. Hageja on nõus maksma elatist 100 eurot kuus. Hageja tõi elatise vähendamise alusena välja asjaolu, et tal on tuvastatud puuduv töövõime ning ta ei saa tööl käia. Hagejal on tuvastatud ka keskmine vaimupuue, mis pärsib tema võimet teenida sissetulekut.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjas on kindlaks tehtud, et hagejal on Sotsiaalkindlustusameti 08.06.2021 otsusega nr P26O2021-48920 tuvastatud keskmine puue kestusega 24.03.2021-23.03.2023 (tl 23). Eesti Töötukassa 02.06.2021 otsusega nr TVH/21/024779 on hagejal tuvastatud puuduv töövõime kestusega 24.03.2021-23.03.2023 (tl 24). Seega on leidnud tõendamist, et hagejal on puuduv töövõime, mille tõttu ta ei ole võimeline töötama ning teenima sissetulekut töötasu näol. Kuna hagejal on puue ning puuduv töövõime tuvastatud pärast maksekäsuga elatise väljamõistmist, siis esineb kohtu hinnangul mõjuv põhjus elatise vähendamiseks ning varasemat kohtulahendit on võimalik muuta. 5 Kostja seaduslik esindaja märkis istungil, et hageja saaks tööl käia, kui ta tahab ning et hageja mängib ka, et eksperdid teda uskuma jääksid. Kohus selgitab, et ei tuvasta ise hageja võimet teha tööd või tegeleda tulutoova tegevusega. Kui pädevad ametkonnad on tuvastanud, et hageja ei ole võimeline tööd tegema ning tal on piirangud ühiskonnaelus osalemiseks, siis tuleb eeldada, et see nii ka on. Käesolevalt on Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet tuvastanud hagejal puuduva töövõime ja keskmise puude, millest tingituna pole hageja võimeline tööd tegema ja rohkem tulu saama. Lähtuda tuleb ekspertide arvamusest hageja töövõime kohta. Elatise vähendamise ulatus sõltub aga hageja varalisest seisundist, kostja tegelikest vajalikest kuludest ning kostja seadusliku esindaja varalisest seisundist. PrkS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamiskohustuse jagunemine ülalpidamiskohuslaste- antud juhul kostja vanemate- vahel määratakse kindlaks lähtudes PrkS § 105 lg 3: Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega tuleb esmalt kindlaks teha kostja tegelikud vajadused. Kostja märkis hagivastuses, et tema igakuised kulud on 702 eurot. Pooled olid seisukohal, et kostja toidukulusid ei ole vaja tõendada ning et 100 eurot on põhjendatud. Hageja oli istungil seisukohal, et 150 eurot kuus riiete peale on palju. Kostja seaduslik esindaja möönis istungil, et ravimitele aastas 360 eurot võib-olla ei lähe jah, kuigi lapsel on pidev köha, puuet pole. Kostja esindaja on 11.12.2022 dokumendis täpsustanud kostja igakuiseid kulusid ning välja toonud kostja keskmised kulud 6 kuu lõikes ning nendeks on: elekter 10,75 eurot, KÜ maksud 58 eurot, üür 112 eurot, lasteaia maks 100 eurot, internet (sh televiisor) 13 eurot, telefon 16 eurot, toit 100 eurot, ravimid 19 eurot, riided ja asjad 48 eurot, kokku 476,75 eurot. Kostja seaduslik esindaja on esitanud järgmised kulude tõendid: elektriarved (tl 98-104), Telia arved TV ja koduinterneti kohta (tl 105-111), korteri kommunaalkulud (tl 139-145), lasteaia arved (tl 146-151), Diil arved telefoni kohta (tl 152-157). Kostja seaduslik esindaja esitas ka enda pangakonto väljavõtte perioodil 01.05.2022-30.10.2022 (tl 112-138), mille alusel tõendab ravimite, riiete, asjade kulusid. Kohus kontrollis nimetatud tõendeid ning leiab, et kostja igakuised kulud vastuses märgitud suurustes (nimekiri kuude kaupa) on tõendatud ning et kostja esindaja on selliseid kulusid ka kandnud (nähtub pangakontolt). Samas märgib kohus, et kostja esindaja on kulude keskmist suurust osaliselt valesti arvutanud. Kohus selgitab, et kuue kuu keskmise kulu saamiseks tuleb võtta kuue kuu arved, liita need kokku ning jagada kuuega. Kostja on keskmised kulud valesti arvestanud elektri, kommunaalkulude ning riiete ja asjade osas. Eluasemekulud tuleb jagada eluruumi kasutavate isikute arvuga. Kuivõrd kohus hindab konkreetseid kulusid konkreetsetes summades, ei pea kohus põhjendatuks iga kulurea ümardamist täisarvuni, kohus teeb seda lõppsummaga. Lähtuvalt kostja 11.12.2022 vastuses märgitud konkreetsete kulude kuude arvust ja arvetest on keskmised kulud järgmised: − Elekter 17,28 eurot, kostja osa 8,64 eurot; − KÜ maksud 99,74 eurot, kostja osa 49,87 eurot; − Üür 225 eurot, kostja osa 112,50 eurot; − Lasteaia maks 100 eurot; − Internet, sh televiisor 25,79 eurot, kostja osa 12,90 eurot; − Telefon 32,15 eurot, lapse osa 16,08 eurot; 6 − Toit 100 eurot; − Ravimid 19 eurot; − Riided ja muu vajalik 40,84 eurot. Kokku kostja osa kuludest 459,83 eurot. Kostja esindaja on selgitanud, et lapsel ei ole telefoni ega internetti ning ta kasutab ema telefoni mängude mängimiseks ja seetõttu langeb osa kulu ka lapsele. Kostja esindaja on selleks osaks arvanud pool. Kohus leiab, et telefonikulud ei ole kostja põhjendatud kulud ja tegemist on kostja ema enda kuludega. Kostja on 4-aastane ega kasuta ema telefoni 24/7 mängimiseks. 4-aastase poolt telefoni kasutus kuu lõikes on marginaalne ega mõjuta telefoniarvete summasid. Kohus märgib, et telefon on eeskätt sidevahend ning kostja esindaja maksab telefonikõnede ja interneti eest, mille kasutamine pole kostjal vajalik. Kohus märgib, et kui kostja ka kasutab internetti mängimiseks, on eluliselt usutav, et ta teeb seda kodus, kus on nagunii internett ja siis on võimalik kasutada seda ühendust (näiteks WIFI- na)- kostja kuluks on käesolevalt arvestatud ka pool koduse interneti kulust. Seega kohus, et kostja telefonikulud 16,08 eurot ei ole põhjendatud. Muude kulude osas on kostja esindaja kulude kandmise tõendanud ning tegemist on põhjendatud kulude artiklite ja suurustega. Hageja nende kulude osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb tõendatuks kostja keskmised igakuised kulud summas 443,75 eurot, ümardatult 444 eurot. Kostja esindaja on kinnitanud, et talle makstakse lapsetoetust 60 eurot. Lapsetoetuse arvelt on võimalik lapse kulusid kanda ning ka pooled on pidanud seda võimalikuks. Kohus märgib, et alates 01.01.2023 on lapsetoetus 80 eurot (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3). Lapsetoetus tuleb arvestada lapse kulude katteks, mis tähendab, et vanemad pidid lapse kulusid kandma kokku kuni 31.12.2022 384 euro ulatuses (444-60) ning alates 01.01.2023 364 eurot (444-80) kuus. Kostja ema sissetulekuks on töötasu 829,58 eurot ning see nähtub tema pangakonto väljavõttest (tl 112-138). Kostja ema ei oma muud vara. Selline asjaolu on tõendatud riigi õigusabi lahendamisel kogutud tõenditega (tl 61-63). Hageja sissetulekuks on töövõimetoetus päevamääraga 16,33 eurot, mis teeb keskmiselt 498,07 eurot kuus. Kohus selgitab, et hageja sissetulekut tuleb arvestada summas, milline see on enne mahaarvamisi elatise võlgnevuse või muude kohustuste katteks. Kohus leiab, et eelnevat elatise võlgnevus ei saa olla põhjuseks edaspidi määrata elatise suuruse vähendamisel, sest sellisel juhul kahjustaks see lapse huve- tekiks olukord, eelise saaks see vanem, kes ei ole oma kohustust ka varem täitnud. Elatise võlgnevust tuleb tasuda samaaegselt igakuise elatisega ning sissetulekutest kinnipidamiste tegemine ei ole elatise vähendamise aluseks. Hagejale makstakse ka sotsiaaltoetust 34,01 eurot, mida kohus hageja sissetulekuna elatise arvutamisel ei arvesta, kuna sotsiaaltoetusele on keelatud sissenõuet pöörata, ka elatise nõude korral (TMS § 131 lg 1 p 2, lg 2). Sotsiaaltoetus on sihtotstarbeline toetus ning see on mõeldud hageja kulude katmiseks seoses tema puudega. Hageja sissetulekuteks tuleb lugeda 498,07 eurot. Hageja sissetulekud on tõendatud Eesti Töötukassa teatisega ja otsusega, Sotsiaalkindlustusameti otsusega ja pangakonto väljavõttega (tl 163, 24, 23, 11-17) Hageja riigi õigusabi lahendamisel kogutud tõenditest nähtub, et hagejale kuulub Ford Escort väärtusega 100 eurot, muu vara hagejal puudub (tsiviilasi nr 2-22-939). Kohtu hinnangul on tuvastatud, et hageja ja kostja seadusliku esindaja varaline seis on erinev. Samuti on erinev mõlema vanema võime teha tööd. Kostja seadusliku esindaja keskmine sissetulek on 331,51 euro võrra suurem kui hageja oma. Samuti on kostja seaduslik esindaja terve ja töövõimeline inimene, kuid hageja töövõimetu. Kuigi hagejale kuulub väheväärtuslik sõiduk, mille saaks võõrandada, kulub see võlgnevuste katteks (sh elatise võlgnevuse), mis 7 müüakse täitemenetluses ning kohus ei arvesta seda igakuise elatise arvutamisel. Seega puudub mõlemal vanemal muu vara, mida kasutada kostja ülalpidamiseks.
lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Oluline on hinnata seejuures mõlema vanema võimet teenida sissetulekut, alles siis on põhjendatud asuda seisukohale, kas vanemate varaline seis on võrdne või ei ole piisavalt erinev vanemate kohustuste võrdsusest kõrvale kaldumiseks. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab. Kumbki vanem osaleb lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (RKTKo 2-19-18082 p 11-12, 3-2-1-35-17 p 21.3-22). Kohus on tuvastanud, et vanemate varaline seis ei ole võrdne ning hagejal puudub võime teha tööd ja teenida sissetulekut töötasu näol. Kohus leiab, et käesolevalt on põhjendatud määrata elatis vastavalt vanemate sissetulekute proportsioonile. Nii hageja kui kostja seaduslik esindaja on kirjalikes vastuses pidanud õigeks kohaldada proportsionaalsuse printsiipi. Kostja vanemate sissetulekud kokku on 1327,65 eurot (829,58+498,07), millest hageja sissetulek moodustab ca 38% ning kostja seadusliku esindaja sissetulek 62%. Vastavalt nendele protsentidele peavad vanemad kandma ka kostja kulud. Arvestades lapsetoetuse muutumist alates 01.01.2023 tuleb ka elatis välja mõista kahes perioodis. Alates hagi esitamisest kuni 31.12.2022 kujuneb elatise suuruseks 145,92 eurot, ümardatult 146 eurot (38% 384-st) ning alates 01.01.2023 138,32 eurot, ümardatult 138 eurot (38% 364-st). Kohtu hinnangul on hageja võimeline eelmärgitud ulatuses elatist kostjale tasuma ja järgitud on ka sissetuleku ühetaolise kasutamise põhimõtet (PrkS § 102 lg 2 esimene lause). Kohu eelpool leidis, et kostja põhjendatud kulud on 444 eurot, millest osa katekase lastetoetustega ja vanematee kanda jääb 384 eurot, alates 01.01.2023 364 eurot. Hageja on enda kuludeks märkinud 350 eurot. Hagejale on kohtuistungil selgitatud, et ta peab enda kulud ära tõendama. Hageja ei ole üheski kirjalikus dokumendis täpsustanud, millest tema igakuised kulud 350 eurot täpsemalt koosnevad. Hageja on tõendina esitanud Jõgeva Vallavalitsuse arved sotsiaalkorteri kulude (sh kommunaalkulud) osas (tl 174-185) ja enda pangakonto väljavõtte perioodil 01.01.2022-01.06.2022 (tl 11-17). Tõenditest nähtuvalt on sotsiaalkorteri keskmine kulu ühes kuus 64,86 eurot. Ravimid ja tervishoiukulud saab hageja kanda suures osas sotsiaaltoetuse arvelt. Konto väljavõttest nähtuvad toidupoes tehtavad maksed, mis on ebaadekvaatsed: hageja käib toidupoes päevas 2-4 korda, miks see on vajalik, kohtule ei selgitatud. Kohus peab põhjendatuks hageja toidukulusid samas ulatuses nagu kostjalgi, s.o 100 eurot. Konto väljavõttes on näha ka telefoni ja TV kulud 14-22 eurot kuus. Hageja muude kulude suurust pole võimalik hinnata, sest ta ei ole ühtegi kuluartiklit välja toonud. Kohus ei saa kõiki kulusid pangakonto väljavõttelt ise tuletada, teadmata tehingute sisu. Seega on hageja enda kulud vaid veidi vähiksemad, kui kostja kulud. Kui lähtuda hageja soovist tasuda elatisena vaid 100 eurot, jääks laps hagejaga võrreldes halvemasse seisu, sest osa tema kulusid jääks ju katteta. Kohus leiab, et elatise maksmine suurusjärgus 138-146 eurot ei ole hageja jaoks ülemäära koormav. Hageja peab kostjat toetama olenemata sellest, et ta on töövõimetu ning ta ei tööta. 8 Seda tuleb tal teha talle makstavast töövõimetoetusest. Töövõimetus ei vabasta lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus 05.11.2020.a maksekäsku tsiviilasjas nr 2-20-136877 elatise tasumise osas ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja elatise 146 eurot kuus alates 27.05.2022-31.12.2022 ning elatise 138 eurot kuus alates 01.01.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni (18.07.2036). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 19.01.2022 esitas hageja riigi õigusabi taotluse (tsiviilasi nr 2-22-939). 27.01.2022.a määrusega rahuldas taotluse riigi õigusabi saamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kostja seaduslik esindaja esitas 06.07.2022 riigi õigusabi taotluse. 06.09.2022.a määrusega rahuldas kohus taotluse ja andis kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, arvestades poolte majanduslikku seisundit, menetluskulude poolte endi kanda jätmist ning asjaolu, et kohus andis pooltele riigi õigusabi kohustusteta hüvitada need kulud, on käesoleval juhul põhjendatud jätta pooltele määratud esindajate tasud riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindajate tasu ja kulud määras kohus kindlaks eraldi määrustega. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.