4-23-2179 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2179 (231523003474) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi X väärteoasi LS §

§ 224

lg 1 järgi Menetlusalune isik X isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx, e-post xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse liiklussüütegude menetlusgrupp RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg-st 2, § 117 lg 1 p-st 3 ja §-st 119, kohus otsustas: Lõpetada X suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, tema teos kuriteotunnuste esinemise tõttu. Edastada väärteoasi Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Tühistada väärteoasjas määratud kohtuistung toimumisajaga

1. juuli 2023 kell 13:
2. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur koostas 03.07.2023 kohtualluvusse saatmise määruse, millega saatis Harju Maakohtule arutamiseks väärteoasja nr 4-23-2179

§ 224lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemist.

Nimelt 15.05.2023 kell 23:13 X juhtis Logi tn 4/1, Kesklinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,19 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,24+/-0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 2. 10.07.2023 tegi kohus määruse, millega võttis X väärteoasja LS §

§ 224

lg 1 järgi menetlusse ja määras arutada väärteoasja avalikul kohtuistungil Harju Maakohtus

1. juulil 2023 kell 13:
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, kontrollinud ja analüüsinud väärteoasjade materjale, asub seisukohale, et arutataval juhul tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ja väärteomenetluse käigus kogutud materjalid tuleb edastada prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
4. Kuriteotunnuste sedastamine süüdlase käitumises kujutab endast väärteomenetlust välistavat asjaolu. Kohus võib väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p-s 4 toodud alusel lõpetada, kui maakohus arutab väärteoasja VTMS §-s 83 sätestatud tingimustel, tehes asjas esmase otsuse isiku karistamise kohta. Vastavalt VTMS § 107 lg-le 2 teeb maakohus kirjeldatud olukorras väärteomenetluse lõpetamise määruse.
5. Arutataval juhul lähtus kohtuväline menetleja eeldusest, et X tegu on iseseisev ning kvalifitseeris selle LS §

§ 224lg 1 järgi, s.o väärteona.

Karistusregistri andmetest nähtuvalt on X LS § 201 alusel ehk mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt väärteo korras karistatud kolmel korral: Politsei- ja Piirivalveameti 29.09.2020 otsusega väärteoasjas nr xxxxxx karistati X LS § 201 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 275 trahviühikut ehk 1100 eurot; Harju Maakohtu 18.01.2023 otsusega väärteoasjas nr xxx tunnistati X süüdi LS §

§ 224

lg 2 ja karistati 15 päeva arestiga, mis omakorda asendati 15 tunni üldkasuliku tööga ning Politsei- ja Piirivalveameti 03.03.2023 otsusega väärteoasjas nr xxxxxx karistati X LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Seega on teda varasemalt korduvalt karistatud LS § 201 alusel nii kergemaliigilise kui ka raskemaliigilise karistusega.

1. Riigikohus on selgitanud (otsus nr 3-1-1-75-15 p 8), et süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis KarS § 4231 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv).
2. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul hinnates väärteoasjas toimepandud õigusrikkumist ning võrreldes seda rikkumist X poolt varasemalt toime pandud rikkumistega LS § 201 järgi on täheldatav nende tegude vahel sisemine seos. Nimelt nähtub, et X on sarnaselt ning pidevalt eiranud liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida juhtimisõiguseta isik. X oli ka sellest teadlik, et tal juhtimisõigus puudub ja et teda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid on sellest hoolimata ikka ja jälle asunud mootorsõidukit juhtima.
3. Oluline kriteerium juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisuse hindamisel on varasemate ja/või isikule menetletavas asjas etteheidetavate rikkumiste arvukus. Kolm juhtimistegu on miinimum, millest alates on põhjust teo süstemaatilisust kontrollima asuda, ent mida rohkem kordi isik on juhtimisõigust omamata sõidukit juhtinud, seda suurema tõenäosusega saab tema käitumist hinnata KarS § 4231 mõttes süstemaatilisena. Näiteks kui isik on varem juhtinud sõidukit ilma juhtimisõiguseta neljal korral, on tema järjekordne rikkumine käsitatav süstemaatilisena suurema tõenäosusega, kui selle isiku puhul, kelle varasemate rikkumiste arv piirdub kahega (RKKKo 1-20-3067, p 13). 2
4. Analüüsides Xle etteheidetavaid süütegusid, siis teokirjelduste pinnalt on kõikide tegude puhul sedastatav sarnasus süüteo peamistes tunnustes: teda on eelnevalt kolmel korral karistatud mootorsõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta väärteokorras, millised teod pani X 31.08.2020, 01.05.2022 ja 07.01.
5. Praeguses asjas juhtis X taaskord sõidukit ilma juhtimisõiguseta 15.05.
6. Seega pani X ajavahemikul augustist 2020 kuni maini 2023 ehk ca 2 aasta ja 9 kuu jooksul toime neli rikkumist, mil juhtimisõiguseta X tabati mootorsõiduki juhtimiselt. X on muuhulgas varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Rikkumiste sedavõrd suur arv viitab juba iseenesest kõnealuse teo süstemaatilisusele. Seejuures tuleb tähele panna, et toime pandud rikkumisi eraldav ajavahemik läheb iga rikkumisega aina lühemaks. Kõik see kogumis näitab, et X eirab sarnaselt ja pidevalt liiklusseadust. Praegusel juhul on põhjust arvata, et ta lihtsalt harjumuspäraselt ning enda mugavusest kantuna kasutabki mootorsõidukit selliselt nagu tal oleks juhtimisõigus, hõlbustades selliselt enda igapäevatoiminguid. Kohtu hinnangul tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 4231 järgi, kuna tema õigusrikkumiste vahel on sisemine seos, sest isik on järjepidevalt ilma mõjuva põhjuseta juhtinud mootorsõidukit omamata selleks juhtimisõigust.
7. KarS § 3 lg 5 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Viidatud sätte järgi on välistatud kuriteo ja väärteo omavaheline ideaalkogum (RKKKo 4-16-6037, p 24). Juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2) ja lubatud alkoholi piirmäära ületades (LS § 224 lg 1) mootorsõiduki juhtimine on vaadeldav ühe teona, mistõttu saab nende tegude puhul rääkida ka ideaalkogumist KarS § 3 lg 5 tähenduses (RKKKo 3-1-1-75-16, p 10). Seejuures väärteoetteheide LS § 224 lg 1 etteheites neeldub kriminaalasjas. Eeltoodust tulenevalt tuleb väärteomenetlus lõpetada täies ulatuses, s.o kõikide väärteoetteheidete osas.
8. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et väärteotoimikuga tutvudes on kohus veendumusel, et X teos on sedastatavad KarS § 4231 tunnused, alustatud väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 4 kohaselt ning kohus edastab materjalid prokuratuuri, et prokuratuur kujundaks seisukoha kriminaalmenetluse alustamise osas.
9. Seadusandaja ei ole väärteomenetluse seadustikus ette näinud võimalust lõpetada kohtule VTMS § 84 alusel saadetud väärteoasi kohtuliku arutamise ettevalmistamise staadiumis (VTMS § 85). Samas ei pea kohus menetlusökonoomia printsiibist mõistlikuks läbi viia nõuetekohast väärteoasja kohtulikku arutamist, sh kutsuda istungile tunnistaja, et selle menetluse lõppjärelmina nentida väärteomenetluse lõpetamise aluse esinemist. Tekkinud olukorras rakendab kohus menetlusökonoomia põhimõtet koostoimes väärteomenetluse kaebemenetluses kohalduvate normidega (VTMS § 117 lg 1 p 3 ja § 119), mis sätestavad õigusliku aluse menetluse lõpetamiseks kohtuliku eelmenetluse faasis. Seetõttu tühistab kohus ka väärteoasjas määratud kohtuistungi toimumisajaga
10. juuli 2023 kell 13:
11. (allkirjastatud digitaalselt) 3