4-23-2227 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2227 (230223007575) Väärteoprotokolli number 20230619530501 Kohtunik Merit Bobrõš

§ 201

lg 2 järgi Menetlusalune isik X ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht: xxx; kontaktandmed: xxxxxxxx, xxx. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn kohtuvälise menetleja esindaja – Mehis Kasonen RESOLUTSIOON VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel lõpetada väärteomenetlus X suhtes LS § 242 lg 1,

§ 201lg 2 järgi, kuna tema teos on kuriteo tunnused.

Väärteotoimik saata Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveamet saatis 21.06.2023 Harju Maakohtule X väärteomenetluse materjalid väärteoasjas 230223007575 liiklusseaduse LS § 242 lg 1,

§ 201lg 2 tunnustel.

1. 19.06.2023 koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis X 19.06.2023 kella 10:53 ajal Saku vallas, Harjumaal Saku – Tõdva
2. kilomeetril mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 mg (tõendusliku alkomeetri 1 4-23-2227 mõõtetulemus 0,26 mg/L+-0,05mg/L). Sellise tegevusega rikkus ta LS § 69 lg 3 nõudeid ning on kvalifitseeritav LS § 224 lg 1 järgi. Niisamuti juhtis X mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega rikkus ta LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ning on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi. Niisamuti ei olnud Xl kontrollija nõudel esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Sellise tegevusega rikkus ta LS § 88 lg 1 ja § 38 lg 2 nõudeid ning on kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi.
3. Kohtuistungil menetlusalune isik X sõnas, et ta tunnistab enda süüd talle etteheidetavate tegude toimepanemises. Tal on pöördunud oma probleemidega erialaspetsialisti poole abi saamiseks. Varasemad rahatrahvid on tasumisel, koostatud on maksegraafik. Samuti tõi menetlusalune isik välja, et ta elab Eestis ca aastast 2020, enne seda on pikalt viibinud mujal Euroopas. Ta on nõus karistuse mõistmisel tegema üldkasulikku tööd ja saab kõigiti aru, et tema teod ei saa jääda ega jää karistusõiguslike tagajärgedeta.
4. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetluse esemeks olevad teod on toime pandud, menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud ja need teod on ka tõendatud. Kohtuväline menetleja lisaks, et on teadlik isiku vajadusest arstiabi vajaduse järele ning kõrvalisest sekkumisvajadusest. Kohtuväline menetleja taotles X karistamist 20 päevase arestiga ja on nõus, et arest asendatakse üldkasuliku tööga. Samuti märkis kohtuväline menetleja, et aresti asendamisel üldkasuliku tööga tuleks selle tegemiseks anda mõnevõrra pikem tähtaeg. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud materjale, leiab, et X teos on kuriteo tunnused. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p-st 4 tulenevalt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada kui teos ilmnevad kuriteo tunnused. Kuriteotunnuste sedastamine süüdlase käitumises kujutab endast väärteomenetlust välistavat asjaolu. Kuivõrd käesoleva väärteoasja arutamise pädevus on VTMS § 83 järgi maakohtul, siis tuginedes VTMS § 107 lg-le 2 teeb maakohus väärteomenetluse lõpetamise määruse.
6. Väärteoasja materjalidele lisatud karistusregistri registriteatest selgub, et Xd on varasemalt karistatud väärteokorras. Registri andmetel omab ta muuhulgas kehtivaid karistusi ka liiklusseaduse § 201 lg 1 ja lg 2 järgi: • 11.10.2021 otsusega on Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur karistanud teda LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 500 eurot (karistuste täitmise kohta info puudub); • 10.11.
7. a otsusega on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur karistanud teda LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 600 eurot (karistuse täitmise kohta info puudub). Seega, kui lähtuda eeldusest, et karistusregistri andmed on õiged, on käesoleva juhul tegemist vähemalt kolmandat korda mootorsõiduki juhtimisega isikuna, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus.
8. Kehtiva kohtupraktika kohaselt subsumeeritakse vähemalt kolmanda LS § 201 vastava väärteo toimepanemisel tegu kooskõlas KarS § 3 lg 5 kuriteona KarS § 4231 järgi (RKKKo 31-1-82-15 p 12). Tegemist on sõiduki süstemaatilise juhtimisega juhtimisõiguseta isiku poolt. Erialase kirjanduse kohaselt ei pea nimetatud kolm sõiduki juhtimise episoodi olema omavahel sisulises seoses. Kuriteokoosseisu täitmiseks piisab üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust. Samuti ei ole oluline kas kolm tegu kujutavad endast õiguslikku (isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud) või faktilist 2 4-23-2227 (juhtimisõiguseta juhtimised tuvastatakse ühes menetluses) retsidiivi. Tähtsusetu on ka süütegudevaheline ajavahemik.
9. Väärteomaterjalides nähtub, te Xd on sarnaselt ning pidevalt eiranud liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida juhtimisõiguseta isik. Xl on juhtimisõigus peatunud, kuid on sellest hoolimata järjepidevalt asunud mootorsõidukit juhtima. X ei ole asunud oma kehtivusaja lõppemise tõttu peatunud juhiluba uuendama. Seega on X tekitanud olukorra, kus mitmete aastate jooksul pole ta oma mootorsõiduki juhtimise õigust taastanud ning õiguskuuleka käitumise asemel on jätkanud juhtimisõiguseta (ja ka lubatud alkoholi piirmäära ületades) sõitmist ning õiguskorra rikkumist. Lisaks võtab kohus arvesse menetlusaluse isiku selgitust, et ta elab püsivalt Eestis alates aastast
10. Märgitu, koostoimes eelnevate karistustega ja väärteoprotokollis kajastatud asjaoludega tõstatab arvestatava kahtluse, et X õigusrikkumise puhul on tegemist sõiduki süstemaatilise juhtimisega juhtimisõiguseta isiku poolt ja see tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 4231 järgi.
11. Politsei- ja Piirivalveamet on samas väärteoprotokollis lisaks LS § 201 lg-le 2 Xle ette heitnud LS §

LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist. Kohus on seisukohal, et ka nendes ette heidetud väärtegudes tuleb menetlus lõpetada. KarS § 3 lg 5 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. See tähendab, et väärtegu ja kuritegu ei moodusta omavahel ideaalkogumit (RKKKo 4-16-6037, p 24). Järelikult tuleb kõnealuse juhtumi pinnalt välja selgitada, kas Xle ette heidetav süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, mis tuleb kvalifitseerida KarS § 4231 järgi hõlmab endas ka LS § 224 lg-le 1 ja § 242 lg-le 1 vastavaid väärtegusid.

1. Riigikohtu seisukoha järgi on ideaalkogumi ehk teoühtsusega tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse ning kokkukuuluva teona (RKKKo 3-1-1-56-15, p 9). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, mis tuleb eelduslikult kvalifitseerida KarS § 4231 järgi, lubatud alkoholipiirmäära ületamisega toime pandud juhtimine (LS § 224 lg 1) ja juhtimisõigust tõendava dokumendi mitte kaasas kandmine (§ 242 lg 1) vaadeldavad ühe teona, kuivõrd nad on ajalis-ruumiliselt seotud ning toime pandud ka faktiliselt ühe teoga – sõiduki juhtimisega. Seega moodustavad Xle ette heidetavad teod ideaalkogumi KarS § 3 lg 5 mõttes.
2. Kohtule jääb arusaamatuks kohtuvälise menetleja etteheide Xle LS § 242 lg 1 järgi selle eest, et tal ei olnud kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti LS § 88 lg 1 mõttes. Esiteks märgib kohus, et juba LS § 242 lg 1 koosseisu sõnastus välistab kõnealuse koosseisu kohaldamise, kui täidetud on muuseas LS § 201 lg-le 2 või § 224 lg-le 1 vastav väärtegu. Seega astub LS § 242 lg 1 teiste etteheidetavate väärtegude (või ka KarS § 423 1) ees seadusainsuse tõttu tagasi. Teiseks ei saa isikule ette heita juhtimisõigust tõendava dokumendi esitamata jätmist, kui isikul ei olegi konkreetse mootorsõiduki juhtimise õigust. Niisamuti ei nõua LS § 38 lg 2 ega § 88 lg 1, et isikul oleks kaasas isikut tõendav dokument vaid just juhtimisõigust tõendav dokument, mida isikul, kellel juhtimisõigus puudub, esitada ei olegi võimalik. Vastupidine käsitlus läheks kohtu hinnangul vastuollu ne bis in idem põhimõttega.
3. Lähtudes ülalmainitust leiab kohus, et X suhtes tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel lõpetada, kuna tema teos on kuriteo tunnused. Kohus edastab väärteotoimiku Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3