Obsah (9)

§ 638§ 644§ 113§ 637§ 116§ 641§ 646§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2022, Rakvere Tsiviilasja number 2-22-1000 Tsiviil

§ 638

alusel, sest töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Asjaolule, et töö tuleks lugeda vastuvõetuks, võib viidata see, et lõpptellija on tööd vastu võtnud (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-165851/38, p 24; Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 20). Hageja tööd on 1 171,50 töötunni ulatuses teostatud ja nõuetekohased, kostja keeldub alusetult töid vastu võtmast. Tööde vastuvõtmise mõistlik aeg on ammu möödunud, lepingu p 3.
5. järgi oli kostja kohustatud tunnitabelile kinnituse andma 2 tööpäeva jooksul peale tunnitabeli või tööde üleandmisakti saabumist e-postile.

§ 644

lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja ei ole ühtegi sisulist vastuväidet esitanud. Ühtegi puudust ei ole kostja kirjeldanud. Seega loetakse hageja töö

§ 638ja lepingu p 3.5.

alusel vastuvõetuks ja hageja tasunõue sissenõutavaks muutunuks. 02.02.2022 selgitas hageja täiendavalt, et ta osales projektis alltöövõtjana, s.o teostas peatellija poolt kostjalt tellitud tööd, kostjaga sõlmitud lepingu raames. Peatellija tellimusel valmistas kostja seinaelemendid ja kohustus nendest peatellija vundamendil hoone püstitama. Kostja saatis 3 valmistatud seinaelemendid objektile ja alltöövõtu korras tellis hagejalt hoone püstitamise teenuse. Seega kõikide hageja poolt objektil teostatud tööde tasumise eest vastutab hageja ees kostja. Hageja lepingujärgsed tööd on loetletud töövõtulepingu viimasel lehel. Hageja ei pidanud ehitusplatsi ettevalmistamisega (lume koristus, jää sulatamine), seina elementide transportimisega, elementide ümbertegemisega tegelema. Kostja poolt valmistatud seinaelemendid pidid olemasoleva vundamendiga elementaarselt ühinema. Ehitusobjektile jõudmisel avastas hageja, et ehitusplats ja vundament on seinaelementide paigaldamiseks ette valmistamata, st platsil ja vundamendil on paks kiht lund ja jääd. Kohale jõudnud seinaelementide vundamendile ladustamine ja püstitamine oli võimatu. Seetõttu olid hageja töölised sunnitud alustama vundamendi puhastamisest ja jää sulatamisest. Sellest teatati kostjale. Kostja oli töödega nõus. Kuivõrd kostja transpordi objektile jõudmisel ei olnud ehitusplats ettevalmistatud (oli lund täis), siis olid ka hageja töölised sunnitud esimese transpordiga kohale jõudnud elemendid maha laadima ajutisse laadimiskohta. Pärast ehitusplatsi ettevalmistamist ja puhastamist olid hageja töölised sunnitud nimetatud elemendid vundamendile teisaldama. Sellest teatati kostjale. Kostja oli nende töödega nõus. Vundamendi kontrollimisel avastas hageja, et vundament ei vasta projektile, mis tähendas, et kostja valmistatud elementide paigaldamiseks oli vaja teostada täiendavaid töid, st elemendid vastavalt vundamendile kohapeal ümber tegema. Elementide mittesobivuse avastamisel hakkas peatellija hageja tööliste tööd ise juhtima. Sellest teatati kostjale. Kostja oli sellega nõus. Vastavalt lepingu p-le 5.1.

1. oli hageja kohustatud teostama töö vastavalt lepingule ja tellija juhistele. Ehitusobjektil ei olnud kostja esindajat, kuid viibis pidevalt peatellija esindaja, kes tegutses kohapeal kostja esindajana ja andis hageja töölistele juhiseid. Kostja oli sellest algusest peale teadlik ja oli sellega nõus ning esitas peatellijale arved tema juhiste alusel tööde teostamise aja eest. Seega peatellija juhiste täitmisel tegutses hageja pooltevahelise lepingu raames, st teostas lepingujärgsed tööd. Pealegi ei olnud lepingujärgsed põhitööd (lepingu viimane leht) ajalisel piiratud. Seetõttu kõik hageja poolt objektil teostatud tööd on lepingujärgsed tööd. Kuid osa nendest töödest (450 tundi) on sellised tööd, mille teostamise vajadus tekkis ehitusplatsi ettevalmistamatuse ja kostja valmistatud elementide mittesobivuse tõttu. Hageja soovib rõhutada, et lepingu kohaselt tasutakse tööde eest töötundide alusel. Pooled ei ole tööde konkreetses mahus ega eelarves kokku leppinud. Kõik hageja poolt objektil teostatud tööd olid maja püstitamisele suunatud, selleks vältimatult vajalikud ja loetakse lepingulisteks põhitöödeks, mitte lisatöödeks. Samas, isegi kui töid lugeda lisatöödeks (millega hageja ei nõustu), siis lepingu p 4.
2. järgi on lisatööde hind sama, mis põhitööde hind, s.o 27.00 eurot/tund + KM. Kostja on hageja arveid maksuametis deklareerinud ja on nende põhjal saanud tagasi käibemaksu. Sellega on kostja hageja nõude sissenõutavaks muutumist kinnitanud. Hageja palub seega kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 32 179.63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 579.23 eurot ja jooksev viivis põhivõlgnevuselt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.01.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et tööde tähtaja määramise põhimõte oli lepingus siiski sätestatud – lepingu p 2.

1. järgi antakse tööde valmimise tähtaeg jooksvalt või lepitakse kokku eraldiseisvalt enne tööde algust. Sellise põhimõtte olid pooled lepingus sätestanud põhjusel, et tegemist oli tunnitasu alusel kokkulepitud tööga. Hageja märgib, et nõudis kostjalt 28.12.2021 tööde eest esitatud arvete tasumist ning et kostja vastas hagejale seepeale 03.01.2022 justkui põhjendamata väitega, et kostja ootab enne 4 peatellijalt reklamatsioone tööde kvaliteedi osas. Kostja kinnitab, et ta ei ole tänaseni saanud peatellijalt kokkuvõtlikku tagasisidet hageja poolt teostatud tööde kvaliteedi osas. Peatellija ei ole kostjalt töid vastu võtnud ja kostjale teadaolevalt arvutab peatellija kokku hageja tekitatud kahju (töid ei teostatud kvaliteetselt ega lõpuni). Hagejale arvete tasumine viibib seega hagejast endast tulenevate erinevate asjaolude tõttu. Kostja rõhutab, et lepingu p 3.
2. sätestas üheselt, et töö loetakse üle antuks, kui tellija on kinnitanud kirjalikult (e-posti teel) tunnitabeli või tööde üleandmise akti. Kostja märgib, et hageja on ise kohtu ette toonud asjaolud, mille kohaselt selliseid e-kirju või akte ei ole kunagi esitatud. Seega ei saa olla vaidlust selle üle, kas töid saab lepingu alusel praegusel juhul üle antuks lugeda või mitte – töid ei ole üle antud. Põhjendamatu on hageja käsitlus, et tema poolt Google docs´i töötundide tabeli üleslaadimisega, millele oli põhimõtteliselt võimalik juurde pääseda ka kostjal, oli täidetud lepingu p
3. ette nähtud tööde üleandmise kord. Kostja rõhutab, et hagejal puudus mistahes põhjus eeldada, et kostja sealset infot vaatab, pooltel puudus selle kohta kokkulepe ja ei ole ka põhjust ning võimalust lepingut ka kuidagi tõlgendada selliselt, et Google docs`i töötundide tabelite üleslaadimine oleks käsitletav tööde üleandmisena. Iga tööetapp peaks siiski lõppema akti koostamisega ja selle vastava tõendusdokumentatsiooni üleandmisega. Sellele vastavad kindlad töötunnid, mida seejärel aktsepteeritakse. Google docs´i üleslaetud töötundide tabeli abil ei ole võimalik adekvaatselt hinnata tegelikke tehtud, töötundidega kaetud töid ja tööde kvaliteeti. Hageja viitab tööde vastuvõetuks lugemise alusena ka lepingu p 3.
4. teisele lausele. Selle kohaselt on tellija kohustatud kinnituse andma 2 tööpäeva jooksul peale tunnitabeli või tööde üleandmise akti saabumist e-postile. Hageja tõlgendab, et kuivõrd kostja ei ole selliseid kinnitusi 2 tööpäeva jooksul hagejale andnud, saab lugeda tööd vastuvõetuks. Hageja sellinegi käsitlus on täiesti põhjendamatu – selliste kinnituste andmine ja ootamine oleks asjakohane, kui hageja oleks esmalt kostjale esitanud lepingus nõutud aktid, mida hageja aga ei teinud ja selle üle ei ole vaidlust. Alusetu on hageja käsitlus, justkui kostja oleks põhjendamatult keeldunud töid vastu võtmast. Hageja ei ole kostjale töid üle andnud ja kostja ei ole neid ka vastu võtnud. Kostja osundab, et lepingu p 2.
5. olid pooled kokku leppinud, et maksmisele läheb ainult reaalselt tehtud töö, mitte objektil viibitud aeg. Tööde maht oli hagejal teada, ta pidi ise vastutama, et ta planeeriks vastavalt parasjagu vajaminevate tööliste arvu. Kuivõrd hageja ei ole kostjale aga esitanud käesoleva hetkeni (sh hagiavalduse koosseisus) tööde täpseid akte, siis ei saa kostja ka hinnata tegelikku põhjendatud töötundide arvu. Samuti selgitab kostja, et hageja on esitanud hagis moonutatud informatsiooni seoses töö tegemise kiiruse ja väidetavate elementide ringi tegemisega. Isegi kui asuda seisukohale, et vundament objektil ei vastanud täpselt projektile, siis ei paisutanud see tegelikkuses hageja poolt nõutavate tööde mahtu, kuivõrd otsustati kiiresti, et mõlemat majapoolt saab käsitleda individuaalse objektina ja et peatellija ehitab ise kaks majapoolt kokku. Lisaks ei vasta tõele ka hageja poolt hagis läbivalt sedastatu, justkui kostja ei oleks andnud hagejale mingit tagasisidet selle kohta, mis arvete tasumise viivituse on põhjustanud ning ei vasta tõele, nagu kostja oleks hagejat ignoreerinud ning justkui kostja oleks hagejale lihtsalt jätnud kokkuvõttes pahatahtlikult tasumata. Hageja on teadlik, et kostja pidi esitama tema tööde kvaliteedi osas tagasiside uuel aastal, selle üle on pooled korduvalt suuliselt vestelnud. Seejuures on hageja suuliselt tunnistanud, et on teadlik enda töömeeste praagist ja et on valmis arvete summasid vähendama. Et kostja on hagejaga avatult suhelnud kvaliteediprobleemide ja lahenduste suunas liikumise osas, tõendab ka pooltevaheline lisatud vestlus. Kahjuks asus hageja peatellijat survestama ning selline käitumine on viinud peatellija poolt viivitamiseni info kokkupanemisega. Eelnevat arvestades on hageja hagiavaldus põhjendamatu ja ennatlik. Kostja selgitab kohtule ka objektil valitsenud tegelikku olukorda. Näiteks ei jõudnud juba 5 esimesel päeval hageja töölised objektile kokkulepitud kellaajaks, väitega, et nad ei saanud auto uksi lahti. Hiljem aga selgus hoopis, et töömeestel oli probleem alkoholiga. Nii saadeti üks töölistest ka hiljem korduvalt objektilt minema, kuivõrd ta oli silmnähtavalt joobes. Töömeeste töökultuur oli äärmiselt halb. Viidatakse probleemidele joomise, suitsetamise ja lohakusele jmt. Ka hageja töömeeste poolt teostatud tööde kvaliteet ei vastanud lepingus sätestatule. Selle tulemusel saadetigi hageja töölised lõpuks objektilt ära enne ehituse valmimist ning õige ei ole hageja väljendus, justkui nad oleksid sealt lahkunud vabatahtlikult. Peatellija J. V. on palunud hageja tööliste objektilt ärasaatmist. Kostja selgitab, et seejärel pidi peatellija tööde lõpetamiseks palkama oma töömehed, oluliselt kallima hinnaga, kes asusid korrigeerima hageja tööliste praaki. Hagejaga on korduvalt suheldud tööde ebakvaliteetsuse ja venimise osas nii tööde teostamise perioodil kui pärast seda. Hästi ilmestab kogu selle objekti tööd üks 20 sekundiline videoklipp, mis on peatellija poolt tehtud. Videost nähtuvalt kolm töölist sisulisel lihtsalt seisavad elementide liite kohapeal ja on näha, et nad ei ole mingi töölõigu tegemisega seotud. Samuti oli objektil probleemiks, et sinna ei saabunud hageja inglise keelt kõnelev objektijuht. See aga põhjustas probleeme töö sujuvusega ja korralduses - peatellija ei saanud töölistele juhiseid anda, kuivõrd nad ei saanud inglise keelest aru. Seejuures olid hageja ja kostja eraldi kokku leppinud, et inglise keelt oskava töölise olemasolu on vajalik. Mis puudutab hageja käsitlust, justkui hageja töölised muutusid sisuliselt renditöölisteks, siis see ei ole õige. Leping sätestas üheselt objektil kindlate ülesannete täitmise. Hageja töölisi ei muuda kuidagi renditöölisteks see, kui kohapeal saadi juhiseid peatellijalt ehk kolmandalt osapoolelt. Kokkuvõttes, arvestades, et hageja ei esitanud kostjale kaetud tööde akte, puudub kostjal ka ülevaade sellest, kas hoone üldse on korrektselt ehitatud ja millises ulatuses olid töötunnid põhjendatud (tasustamisele kuulub lepingu kohaselt vaid reaalselt tehtud töö). Seejuures ei ole oluline, et/kui peatellija poolt ise lõpuni ehitatud hoone on täna juba kasutuses. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik poolte menetluskulud hageja kanda. Hageja täiendavad seisukohad Põhjendamatud ja alusetud on kostja paljasõnalised väiteid hageja tehtud töö kvaliteedi/ mittevastavuse osas. Väidetavatest mittevastavustest teatamata jätmine ei ole antud juhul vabandatav. Kostja väide, et ta ootab peatellijalt pretensioonide esitamist ja pärast nende saamist esitab omapoolsed pretensioonid hagejale, on alusetu. Kostja, kui hagi aluseks oleva töö tellija, oli kohustatud töö üle vaatama ja vastu võtma hiljemalt 30.11.
6. Kõik mõistlikud tähtajad selleks on ammu möödunud. Seetõttu ei või kostja töö lepingutingimustele väidetavale mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole ühtegi väidetavat mittevastavust kirjeldanud. Kostja vastuse lisas on 12.12.2021 ja 13.12.2021 kirjavahetus koos kahe pildiga. Pretensioonide esitamise tähtaeg oli selleks hetkeks juba möödunud. Piltidelt ei ole võimalik aru saada, mis objektiga ja elemendiga on tegemist, milles seisneb väidetav puudus, millal ja kus oli pilt tehtud. Kõige tähtsam on aga asjaolu, et hageja töölised saadeti 28.11.2021 objektilt ära päeva pealt, st tööd ei olnud lõpule viidud. Selleks hetkeks olid kõik peamised elemendid hageja poolt paigaldatud, saunahoone püstitatud. Jäänud olid vaid mõned seadistamis- ja viimistlustööd. Siis otsustas peatellija, et nende töödega saab ta oma jõududega hästi hakkama (ja ilmselt hoiab kulud kokku) ja saatis hageja töölised koju. Hageja esitab fotod projekti algusest ja püstitatud hoonest kaks päeva enne hageja tööliste koju saatmist, millega saab tõendada, et saunahoone oli hageja tööliste poolt püstitatud. Hageja esitab ka lepingueelse kirjavahetuse, milles hageja tegi esialgse pakkumise kogu tööle summas 64 800.00 eurot + KM. Kostja vastas, et tema eeldatav eelarve on umbes 55 000.00 + KM. Samuti esitab hageja kirjavahetuse, millest tuleneb, et lõpliku projektdokumentatsiooni puudumise tõttu ei olnud kogu töö mahu ja hinna kalkuleerimine võimalik, mistõttu leppisid 6 pooled kokku tunnitöö tegemises. Hageja soovib saada tehtud töö eest kokku 38 879.63 eurot (sh KM), mis on kostja plaanitud eelarvest oluliselt vähem. Hageja ei nõua tasu mittetehtud töö eest. Asjakohatu ja väär on kostja väide inglise keelt valdava töölise puudumise kohta. Hageja esitab kirjavahetuse, millest nähtub, et hageja töötaja E. I. suhtleb kostjaga ja peatellijaga inglise keeles. Hageja esitab ka peatellija kirju, millest tuleneb, et temal on E. I.iga kontakt hea, kõik probleemid on lahendatud ja tellijale kõik meeldib. Samas nähtub peatellija kirjadest, et ta ise ei valda inglise keelt eriti hästi. Alusetult väidab kostja, et hageja tööde teostamine oli liiga aeglane. Hageja on selgitanud, et tööde teostamise kiirust mõjutas asjaolu, et ehitusplats ei olnud ettevalmistatud ning kostja poolt valmistatud elemendid ei sobinud vundamendile ja vajasid ümbertegemist ja seadistamist. Lisaks sellele mõjusid tööde teostamise kiirusele Põhja-Rootsi rasked ilmastikutingimused (tugev tuul ja madalad õhutemperatuurid). Paljud tööd vajasid rohkem aega ka tellingute puudumise tõttu. Hageja teavitas, et tema töölised vajavad tellinguid ning viitas tugevale tuulele (redelil ei ole võimalik töötada tugeva tuule tõttu). Kirjavahetuses olevatest fotodest nähtub, et saunahoone asub kalju peal ja kõrgused on seal üsna suured. Redeli abil nii suurtel kõrgustel fassaaditöö tegemine võtab palju rohkem aega, kui tellingutel. Kostja viitab tema vastuse lisaks olevale videole. AET-is sellist videot ei ole. Seetõttu puudub hagejal võimalus kujundada seisukoht kostja väite ja tõendi osas. Hageja on seisukohal samas, et tegemist on asjakohatu tõendiga, sest töövälisel ajal oli hageja töötajatel õigus teha mida iganes. Kostja täiendavad seisukohad Kostja selgitas ja tõendas oma 28.02.2022 vastuses, et hageja töölised saadeti ära, et ebakvaliteetne töö peatada. Hageja esitatud foto püstitatud saunahoonest ei tõenda, et tööd ei saanud olla tehtud ebakvaliteetselt ega ütle midagi ka tööliste töökultuuri kohta. Hageja on oma vigu asunud kohtumenetluses õigustama, kuigi pooltevahelises suhtluses oli hageja oma vigu tunnistanud, kuni selleni välja, et oli valmis enda poolt esitatavat arvet nendel põhjustel vähendama. Selliselt on hoopis hageja asunud käituma vastuoluliselt ja pahatahtlikult. 11.07.2022 teatas kostja, et peatöövõtja BELOTAN OÜ on esitanud 02.07.2022 nõude TONERTA EHITUS OÜ vastu ja selles viidatud dokumendid ebakvaliteetselt ja mitteaktsepteeritud tööde kohta. BELOTAN OÜ nõude kohaselt on viimasel kostja vastu ebakvaliteetse ja väga aeglase töö tõttu tekkinud lisakulu ning lepingujärgsete tarnimata materjalide tõttu ettenägematu kulu tõttu nõue summas 103 112.00 eurot. BELOTAN OÜ on oma nõudes sedastanud järgmist: „On tarvis toonitada, et Tonerta Ehitus OÜ alltöövõtja BBK OÜ poolt ehitusobjektil teostatud töid ei ole vastu võetud ning mitte ühtegi tunnitabelis toodud infot ei ole aktsepteeritud, kuna mitte üheski töö faasis ei ole töö tellija töö kvaliteediga rahul olnud“. Kostja esitab tõenditena BELOTAN OÜ 29.11.2021 lepingu ülesütlemise teatise, täiendavad fotod ja selgitused hageja poolt teostatud ebakvaliteetse töö kohta seisuga 24.11.2021, millest nähtuvalt olid nt vill valesti paigaldatud, aknad paigaldatud 5 mm nihkesse ja omavahel kokku liimitud (mille tulemusel kulutas lõppklient palju aega, et aknaid üksteise küljest lahti saada ja korrektselt paigaldada). Kostja jääb seega oma seisukohtade juurde – hageja ei ole töid kostjale üle andnud ega neid kohaselt akteerinud. Lisaks on kostja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et hageja on kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud (ei taganud inglise keelt piisaval tasemel oskava projektijuhi olemasolu objektil, tööd ei ole teostatud vähemalt keskmise kvaliteediga ning lisaks ei ole käitutud tööobjektil kohaselt ja rikutud on ka kostja mainet). Peatöövõtja on kostjale esitanud tänaseks puudulikult/ ebakvaliteetselt teostatud tööde teostamise pärast nõude, mis ületab hageja hagiavalduses märgitud tasunõuet kostja vastu mitmekordselt. Kostjal oli vajalik tööd tähtaegselt valmis saada ja hagejaga see võimalik ei olnud. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et asjaolu, et peatellija on asunud tänaseks hoonet kasutama, ei tähenda aga kuidagi seda, et hageja peaks 7 saama tasu oma ebakvaliteetse ja oluliste puudustega töö eest. Peatellija avas hoone koos selle rohkete puudustega, mille oli põhjustanud hageja, et mitte kaotada terve hooaja tulusid. Veel suvel 2022 ei olnud hoone lõplikult valmis. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, kuulanud pooled ära istungil ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab TsMS § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 03.11.2021 töövõtulepingu (leping), mille p 2.
7. järgi tellija (s.o TONERTA EHITUS OÜ, kostja) tellib ning töövõtja (s.o BBK OÜ, hageja) teostab lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: puitkarkass elementidest toodetud sauna püstitamine ja osaliste sisetööde teostamine (I kd, tlk 11-15). Lepingu lisas 1 oli kirjeldatud teostavate tööde nimekiri, millest nähtub, et hageja tööde hulka kuulusid järgnevad tööd: peatellija poolt valmistatud vundamendi kontroll ja mõõtmine, vöö maha märkimine ja paigaldus, maja püstitus (sh kauba vastuvõtt, seinaelementide paigaldus, katuse elementide paigaldus, metallkonstruktsiooni paigaldus, katuse aluskate paigaldus, tuulutusliistu paigaldus, katuseroovi paigaldus, katusekatte paigaldus, nurga ja akende ümbrise paigaldus, tuulekasti laudise paigaldus, vihmavee süsteemi paigaldus, väliste liidete lõpetamine, aurutõkke paigaldamine lakke, laekipsi paigaldus, vineeri paigaldamine, kipsplaadi paigaldus, sauna soojusplaadi paigaldus, sauna roovituse ja seinaplaadi paigaldus, sauna istepinke ehitus) (I kd, tlk 16). Iseenesest puudub vaidlus ka, et ehitusobjektile jõudmisel avastas hageja, et ehitusplats ja vundament on seinaelementide paigaldamiseks ette valmistamata, s.o platsil ja vundamendil on paks kiht lund ja jääd. Kohale jõudnud seinaelementide vundamendile ladustamine ja püstitamine oli seega võimatu ning hageja töölised olid sunnitud alustama vundamendi puhastamise ja jää sulatamisega. Sellest teatati kostjale ning kostja oli nimetatud töödega nõus. Kuivõrd kostja transpordi objektile jõudmisel ei olnud ehitusplats ettevalmistatud, siis olid hageja töölised sunnitud ka esimese transpordiga kohale jõudnud elemendid maha laadima ajutisse laadimiskohta. Pärast ehitusplatsi ettevalmistamist ja puhastamist, pidid hageja töölised nimetatud elemendid vundamendile teisaldama. Sellest teatati kostjale ning kostja oli ka nende töödega nõus. Puudub vaidlus ka, et pärast kostja toodetud puitkarkass elementide objektile jõudmist ilmnes, et peatellija poolt eelnevalt valmistatud vundament ei vasta projektile. Seetõttu osutusid kostja poolt projekti alusel valmistatud puitkarkass elemendid vundamendile mittesobilikeks. Vundamendiga ühendamiseks vajas suurem osa elementidest kohapeal ümber tegemist ja seadistamist. Kuigi hageja leidis, et lepingus nimetamata tööd (vundamendi puhastamine, jää sulatamine, elementide laadimine, ümber tegemine ja seadistamine) ei ole lisatööd, vaid need kuuluvad lepingujärgsete tööde hulka (kohus leiab siiski, et tegemist on lisatöödega), ei oma see kohtu 8 hinnangul käesoleva asja lahendamisel iseenesest tähtsust, kuna pooled ei vaidle, et hageja on pidanud lisaks lepingus märgitule täiendavaid töid tegema ning et nimetatud tööd olid vajalikud (I kd, tlk 175, 176). Puudub vaidlus ka, et hageja töölised teostasid objektil tööd alates 07.11.2021 kuni 28.11.2021 (k.a) ning et kostjal endal esindajat ehitusplatsil polnud, hageja töötajate töö juhtimise ja tööülesannete andmisega tegeles peatellija. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest 21.11.2021 arve, maksetähtajaga 05.12.2021, summas 18 058.03 eurot (I kd, tlk 79) ning 28.11.2021 arve, maksetähtajaga 12.12.2021, summas 14 121.60 eurot (I kd, tlk 81). Kostja ei ole nimetatud arveid tasunud. Kostja ei eita, et ta ei ole hageja esitatud arveid tasunud, kuid põhjendab seda sellega, et kuna hageja ei ole töid nõuetekohaselt üle andnud ning kostja ka seetõttu töid vastu võtnud, lisaks olid hageja teostatud tööd puudustega, siis ei peagi kostja nimetatud arvete alusel hagejale tehtud töö eest tasuma. Poolte vahel on seega põhiline vaidlus selles, kas kostja peab hagejale töövõtulepingust tulenevalt ajavahemikul 07.11.2021 kuni 28.11.2021 (k.a) teostatud tööde eest kokku 32 179.63 eurot tasuma. Võlaõigusseaduse (

) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637

lg 1 näeb ette, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

§ 637

lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p 16). Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega. Kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest, peab töövõtja tõendama, et ta on töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks (RK TKo 3-2-1-145-14, p 18). Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22, 3-2-1-145-14, p 21). Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust

§ 116lg 1 alusel (RK TKo 3-2-1-145-14, p 22, 3-2-1-80-08, p 32).

Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud tasus, milline oli märgitud poolte vahel sõlmitud 9 töövõtulepingus. Lepingu p-s 2.

1. leppisid pooled kokku, et töid teostatakse tunnitöö alusel. Tunnimääraks on 27.00 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 2.
2. kohaselt tööde valmimise tähtaeg antakse töövõtjale tellija poolt teada jooksvalt või lepitakse kokku eraldiseisvalt enne tööde algust. Lepingu p-ga 4.
3. kohustus kostja maksma hagejale tasu vastavalt hageja poolt esitatud arvetele alljärgnevates etappides: 1) reisikulud, summas 1 700.00 eurot + KM, enne objektile sõitu; 2) paigaldustööde ettemaks, summas 2 500.00 eurot + KM, enne objektile sõitu; 3) paigaldustööde ettemaks, summas 2 500.00 eurot + KM, peale objektile jõudmist; 4) edaspidiste tunnitööde akteerimine iga 14 päeva tagant, arve maksetähtaeg 14 päeva. Puudub vaidlus, et kostja tasus hagejale lepingu p 4.
4. ettenähtud ettemaksud summas 1 700.00 + 2 500.00 + 2 500.00 eurot, hageja töölised saabusid objektile ja asusid tööde teostamisele. Hageja on kohtule teatanud, et perioodil 07.11.2021 kuni 28.11.2021 (k.a) tegid tema töötajad kokku 1 171,50 töötundi. Esimese kahe nädala jooksul töötasid hageja töölised 737,5 töötundi, nimetatud töötundide eest esitas 21.11.2021 hageja kostjale arve summas 18 058.03 eurot. Ajavahemikus 21.11.2021 – 28.11.2021 tegid hageja töölised veel 434 tundi tööd, hageja esitas kostjale arve summas 14 121.60 eurot. Hageja leiab, et tema tasunõue muutus sissenõutavaks, ta on töö valmis teinud ning esitanud kostjale ühes arvetega töötabelid (millele kostja omas ka pidevat juurdepääsu Google docs´i kaudu), kostja ei ole arvetele ega töötabelitele vastuväiteid esitanud. Kostja leiab, et iga tööetapp peaks lõppema akti koostamise ja vastava tõendusdokumentatsiooni üleandmisega. Google docs´i üleslaetud töötundide tabelite abil ei ole võimalik adekvaatselt hinnata tegelikke tehtud, töötundidega kaetud töid ning tööde kvaliteeti. Kostja ei nõustu hagejaga, et tunnitabelid sisaldasid piisavat informatsiooni tööde vastuvõtmiseks. Kostja ei ole ka tunnitabelit siiani kinnitanud, mistõttu ei ole ka tööd vastu võetud. Kostja leiab, et töid ei saa seetõttu lugeda hageja poolt üleantuks ja kostja poolt vastuvõetuks. Kohus selgitab, et kuigi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd vastu võtnud, kui ka siis, kui tööd loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormise jaotamiseks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks

§ 638

alusel (töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu mõistliku tähtaja jooksul). Riigikohus on oma 28.06.1998 lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (s.o lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Poolte sõlmitud töövõtulepingu p 3.

1. nähtub, et töö üleandmiseks näitab töövõtja töö ette tellijale ja täidab üleandmise akti, mille saadab kinnitamiseks tellijale e-posti teel xxxx (I kd, tlk 11). Puudub vaidlus, et hageja ei ole kostjale tööde üleandmise akte esitanud. Lepingu p 3.
2. järgi töö loetakse töövõtja poolt üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija on kinnitanud kirjalikult (e-posti teel) tunnitabelit või tööde üleandmise akti. Tellija on kohustatud kinnituse andma 2 tööpäeva jooksul peale tunnitabeli või tööde üleandmisakti saabumist e-postile (I kd, tlk 11-12). Toimiku materjalidest nähtub, et hageja poolt Google docs´i laetud tunnitabelile perioodil 07.11.2021 kuni 28.11.2021 teostatud tööde kohta omas juurdepääsu muuhulgas ka kostja juhatuse liige I. N. (I kd, tlk 73, 74). Kohus nõustub seega hagejaga, et nimetatud töötunnitabel 10 oli kostjale nähtav, kostjal oli võimalus hageja tehtud tööd ja töötunde pidevalt jälgida. Lisaks oli nimetatud töötabel 28.11.2021 koos viimase arvega saadetud lepingu p 3.
3. märgitud kostja e-posti aadressile (xxxx) (I kd, tlk 80-85), mistõttu hiljemalt selleks ajaks oli see kostjale kindlasti kättesaadav. Ka oma esimese arve 21.22.2021 e-posti teel saatmisel on hageja kostjale teatanud, et kõik on ajatabeli järgi, kostja on nimetatud arve kättesaamist kinnitanud ning palunud saata eraldi selle nädala lisatunnid (I kd, tlk 137). Lisaks on 19.11.2021 e-kirjas kostja ka ise hagejale teada andnud, et on tabelis märgitud töid uurinud (I kd, tlk 175, 176). Alusetud on seega kostja väited, et hagejal puudus mistahes põhjus eeldada, et kostja Google docs`i töötabelis olevat infot vaatab. Kohus nõustub, et lepingu punktid 3.
4. ja 3.
5. on küll mõnevõrra vastuolulised, kuid kuna lepingu p 3.
6. võimaldas lugeda töö töövõtja poolt üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija on kinnitanud kirjalikult (e-posti teel) tunnitabelit või tööde üleandmise akti, siis on hageja oma kohustuse tööde üleandmiseks kostjale iseenesest lepingust tulenevalt täitnud. Kohus leiab ka, et hageja koostatud tunnitabel on piisavalt üksikasjalik ning põhjalik, selle alusel on võimalik hinnata tegelikke tehtud ja töötundidega kaetud töid. Kohus nõustub küll kostjaga, et selle alusel ei saa hinnata tööde kvaliteeti, kuid samas ei oleks seda saanud hinnata ka ainuüksi tööde üleandmisaktide alusel. Kostja oli seega lepingu p 3.
7. järgi kohustatud tabelis märgitud tööd üle vaatama ja vastu võtma või hagejale pretensioonid esitama 2 tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 30.11.
8. Kostja seda teinud ei ole. Kostja etteheited hagejale on muu hulgas suunatud ka sellele, et hageja ei ole töid teostanud nõuetekohaselt, s.o hageja töö on tehtud puudustega.

§ 641lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.

§ 641

lg 2 kohaselt ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (

§ 641

lg 2 p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (

§ 641

lg 2 p 2).

§ 644

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija esmase õiguskaitsevahendina

§ 646

lg 1 alusel nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Kohus selgitab ka, et

§ 644

lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

§ 644

lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja on seisukohal, et hagejale arvete tasumine viibis hagejast endast tulenevate erinevate asjaolude tõttu. Kostja pidi esitama hagejale tööde kvaliteedi osas tagasiside alles 2022 aastal, selle üle olid pooled korduvalt suuliselt vestelnud ning seejuures oli hageja tunnistanud, et on teadlik enda töömeeste praagist ning on valmis arvete summasid vähendama. Samuti selgitas 11 kostja, et kuivõrd hageja asus peatellijat survestama, siis sellest tulenevalt on viibinud peatellija poolt info kokkupanemine seoses tööde kvaliteediga. 11.07.2022 teatas kostja, et peatöövõtja BELOTAN OÜ on esitanud 02.07.2022 nõude kostja vastu ja selles viidatud dokumendid hageja poolt ebakvaliteetselt ja mitteaktsepteeritud tööde kohta. BELOTAN OÜ nõude kohaselt on viimasel kostja vastu ebakvaliteetse ja väga aeglase töö tõttu tekkinud lisakulu ning lepingujärgsete tarnimata materjalide tõttu tekkinud ettenägematu kulu tõttu nõue summas 103 112.00 eurot. Kostja on esitanud tõenditena BELOTAN OÜ poolt 29.11.2021 lepingu ülesütlemise teatise, arved, kirjavahetused ja fotod väidetavalt hageja poolt puudustega teostatud tööde kohta (II kd, tlk 36-58). Hageja leidis, et kõik BELOTAN OÜ ja kostja vahelised dokumendid nimetatud objekti kohta on fiktiivsed, näilikud ja vormistatud tagantjärgi. Seoses võimaliku BELOTAN OÜ pretensiooniga (ning sellele lisatud tõenditega) kostjale selgitab kohus järgmist. Võlasuhe kehtib võlasuhte poolte vahel, hageja ei olnud BELOTAN OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu pooleks, mistõttu ainuüksi peatöövõtja poolt kostjale (nende vahelise võimaliku töövõtulepingu alusel) pretensiooni esitamisega ei olnud täidetud kostja kohustus teatada hagejale (poolte vahelisest töövõtulepingust tulenevalt) töös esinevatest puudusetest piisavalt täpselt ja mõistlikult aja jooksul, kuivõrd tegemist on iseseisva töövõtulepinguga. Kostja sellekohased vastuväited (BELOTAN OÜ pretensioon kostjale) ei oma seega käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kostja, kui hagi aluseks oleva töö tellija, oli kohustatud hageja töö üle vaatama ja vastu võtma või hagejale pretensioonid esitama poolte sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt hiljemalt 30.11.2021 (või vähemalt mõistliku aja jooksul). Kostja seda teinud ei ole. Lisaks peab kohus nõustuma hagejaga, et kostja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Hagiavalduses tugines hageja väitele, et objekti peatellijaks oli Rootsi ettevõte, kellega kostjal oli sõlmitud töövõtuleping saunahoone püstitamiseks ja kostjal oli omakorda sõlmitud alltöövõtuleping hagejaga. Kostja ei ole selles osas ühtegi vastuväidet hagi vastuses, 10.05.2022 esitatud täienduses ega 18.05.2022 kohtuistungil esitanud. Kõikides menetlusdokumentides põhjendas kostja üksikasjalike vastuväidete esitamise viibimist sellega, et ta ootab üksikasjaliku pretensiooni peatellijalt, ehk Rootsi ettevõttelt. Lisaks on kostja ise vastuses hagile teatanud, et peatellija J. V. on palunud hageja tööliste objektilt ärasaatmist (I kd, tlk 157) ning et peatellija sai suhelda hageja töölistega vaid inglise keeles. Kostja ei ole ka üheski varasemas dokumendis ega istungil väitnud, et Airon Vooglaid on tegelikkuses BELOTAN OÜ esindaja, kellel on omakorda leping Rootsi peatellijaga ja kes on sõlminud alltöövõtulepingu kostjaga, millele järgnes alltöövõtuleping hagejaga. Põhjendamatu ning eluliselt ei ole usutav, et kostja sai alles suvel 2022 teada, kellega tal tegelikkuses sügisel 2021 leping sõlmitud oli, s.o kas BELOTAN OÜ-ga või Rootsi ettevõttega. Lisaks nõustub kohus hagejaga, et kõikides varasemates seisukohtades (sh ka 18.05.2022 kohtuistungil) tugines kostja väitele, et tal puudub võimalus esitada üksikasjalik pretensioon hageja tööde kvaliteedi ja töötundide mahu osas, sest ta ootab vastavat pretensiooni peatellijalt. Kostja 11.07.2022 esitatud tõenditest selgub aga, et juba 29.11.2021 oli BELOTAN OÜ üksikasjalik pretensioon kostjale olemas. Eluliselt ei ole usutav, et BELOTAN OÜ on oma 29.11.2021 lepingu ülesütlemise teatise kostjale esitanud alles 2022 suvel. Kuivõrd kostja 11.07.2022 esitatud tõendid ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, lisaks ei ole need ka kogumis usaldusväärsed, jätab kohus ka hageja 26.07.2022 esitatud taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Kohus peab küll iseenesest eluliselt usutavaks, et mingid puudused hageja töödes siiski võisid olla, kuid kuna kostja sõlmis hagejaga töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis pidi ta tehtud tööd viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ning teavitama hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest piisavalt täpse kirjeldusega mõistliku aja jooksul töö 12 lepingutingimustele mittevastavusest teada saamisest. Kohtu hinnangul oleks töös esinevatest puudustest tulnud teatada nõuetekohaselt ja selgel viisil, ainuüksi hageja töötajatele tehtud märkustest jms ei piisa. Kuna kostja ei ole mõistliku aja jooksul hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud ega mittevastavust ka piisavalt täpselt kirjeldanud (kostja ei ole seda ka tänaseni teinud), ei või kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Eeltoodut kokku võttes oleks kostja saanud välistada hageja kui töövõtja tasunõude tasumise puudustele tuginedes siis, kui ta oleks puudustest õigeaegselt teatanud, puudused oleksid välistanud töö vastuvõtmise tervikuna, hageja oleks puuduste eest vastutanud ning jätnud puudused kostja soovitud tähtaja jooksul parandamata ning kostjal oleks tekkinud hageja suhtes rahaline vastunõue puuduste kõrvaldamise kulu näol. Kohtu hinnangul on aga kostja minetanud õiguse tugineda puudustele töös või dokumentatsioonis ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Lepingu p 3.5. kohaselt eelnevast sõltumata loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valminud tööd vastu ja ei tee seda ka pärast töövõtja poolt määratud mõistlikku tähtaega (I kd, tlk 11-12). Kohtu hinnangul tuleb seega hageja tehtud tööd lugeda vastuvõetuks ja nõuetekohaselt tehtuks, kostjal ei ole eelnevast tulenevalt põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda, tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise töövõtulepingu järgi kohustus tasuda hageja tehtud tööde eest, kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku summas 32 179.63 eurot.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kooskõlas töövõtulepinguga on hageja esitanud ka viivisenõude, poolte lepingu kohaselt on viivisemääraks 0,05 % maksmata summalt päevas (I kd, tlk 14). Hageja palub hagis sissenõutavaks muutunud viivise summas 579.23 eurot ja jooksva viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.01.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni kostjalt väljamõistmist. Hageja on 18.05.2022 kohtuistungil teatanud, et ta on hagis ekslikult märkinud, et soovib viivise väljamõistmist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, tegelikkuses soovib ta viivist lepingujärgses määras, s.o 0,05 % maksmata summalt päevas. Kostja teatas, et tegemist on hagi eseme muutmise katsega, kostja vaidleb sellele vastu. Kohus märgib, et sissenõutavaks muutunud viivise summas 579.23 eurot on hageja arvestanud lepingujärgse määra järgi (I kd, tlk 88). Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Seoses edasiulatuva viivisega leiab kohus, et tegemist on siiski TsMS § 376 lg 4 p 2 sätestatud 13 olukorraga, s.o hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist, mistõttu ei ole selleks kostja nõusolekut vaja, hageja võib kõrvalnõuet suurendada. Kohtu hinnangul on seega hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud, hageja on nõuet tõendanud. Kohus on seisukohal, kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud viivisemäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka hageja viivisenõue rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.04.2023 kohtuotsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 16. detsembri 2022 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Riigikohtu 01.08.2023 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 16.12.2022 kohtuotsus 2-22-1000 jõustus 01. augustil 2023 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 14