2-20-4289/54
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4289 Tsiviilasi L. S. hagi R. P. vastu kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega ja valduse üleandmiseks kohustamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: L. S, isikukood XXX esindajad Lepinguline esindaja: advokaat J. K.
Kostja: R. P, isikukood XXX Lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. L.
Kohtuistung 23.10.2020, 23.05.2022 RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme 1 kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
I Hageja nõue 1. Hageja kinkis mõttelise osa kinnistust asukohaga XXX kostjale XX.XX.XXXX kinkelepinguga nr XXX. Sellest ajast on hageja ja kostja kinnistu kaasomanikud, kummalegi kuulub ½ kaasomandist.
Hageja ja kostja kooselulised suhted on XXX tagasi lõppenud. Hageja on püüdnud säilitada viisakaid suhteid, kuid kahjuks ei ole see eelmise aasta XXX alates kostja tegevuse tõttu enam õnnestunud. Kostja on muutunud hageja ning hageja ja kostja laste suhtes äärmisel vaenulikuks, ebaviisakaks ja ähvardavaks. Eelmise aasta XXX on kostja käitumine muutunud selliseks, et hageja on olnud sunnitud korduvalt isegi politsei poole pöörduma. Jämeda tänamatusena käsitavad kostja käitumisaktid on toimunud XX.XX.XXXX; XX.XX.XXXX; XX.XXXX; XX.XX.XXXX; XX.XX.XXXX;
XX.XX.XXXX. Samuti on kostja levitanud hageja kohta solvavaid ja laimavaid väiteid ka kolmandatele isikutele.
Kuna kostja käitumine muutus aina hullemaks, esitas hageja XX.XX.XXXX kostjale kinkelepingust taganemise avalduse. Hageja teatas, et ta taganeb alates XX.XX.XXXX kostjaga XX.XX.XXXX sõlmitud kinkelepingust nr XXX. Kostja ei ole nõus kinnistu mõttelise osa tagastamisega.
Kostja käitumine on vähemalt kogumis selline, mida tuleb pidada hageja suhtes jämedaks tänamatuseks. VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt tagasi nõuda, kogumis selliste asjaoludega, mida tuleb pidada hageja suhtes jämedaks tänamatuseks. Kostja peab kingina saadud mõttelise osa kinnistust hagejale tagasi andma.
XX.XX.XXXX kinkeleping nr XXX on oma sisult kinkeleping, milles sisalduvad kõik kokkulepped ehk poolte tahteavaldused. Kinkelepingust ei nähtu ühtegi kostja vastusoorituse kohustuse olemasolu ja kostja pole ka tõendanud, et neil oleks olnud kinkelepingu sõlmimise hetkel mingisugune muu kokkulepe.
II Kostja vastuväited 5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjale kuuluv ½ mõttelist osa XXX kinnistust ei ole omandatud kinke teel.
Poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud leping, mille objektiks on XXX kinnistu ja mis on pealkirjastatud kinkelepinguna, ei ole kvalifitseeritav kinkelepinguna. Kostja ei saanud XXX kinnistu ½ mõttelise osa omanikuks ilma hagejale vastusooritusi tegemata.
Pooltevahelised kokkulepped seoses XXX kinnistu kostjale võõrandamisega ei vasta VÕS § 250 lg 1 sätestatud kinkelepingu tunnustele.
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende kooselu algas XXXX ega ka selles, et ajal, mil pooled alustasid XXX kinnistul kooselu, oli XXX kinnistu ainuomanik hageja.
Hageja oli alustanud kinnistu renoveerimisega, kuid renoveerimistööd ei olnud lõpetatud. Alates poolte kooselu algusest tegeles XXX kinnistu renoveerimisega ja renoveerimise korraldamisega kostja. Osa töödest tegi kostja ise, osad töid tegid kolmandad isikud kostjaga sõlmitud lepingute alusel. Kinnistu renoveerimiseks vajalike materjalide ostmisega tegeles samuti peamiselt kostja. Märkimisväärses ulatuses renoveerimistöid teostati pärast poolte kooselu algust.
Nii XXX kinnistu omandamiseks kui parendamiseks (ümberehitustööde teostamiseks) on kasutatud mõlema poole, sh poolte ühiseid, rahalisi vahendeid. Poolte vahel olid kokkulepped, mille kohaselt kostja teostas ja korraldas XXX kinnistu ümberehitustöid, sai koos hagejaga solidaarvõlgnikuks nimetatud kinnistu ostmiseks ja ehitamiseks võetud laenukohustuse suhtes ning võttis koos hagejaga täienevalt laenu ümberehitustööde lõpule viimiseks. Hageja võõrandas kostjale ½ mõttelise osa XXX kinnistust vastutasuks kostja rahalise ja töise panuse eest XXX kinnistu parendamisse.
Kuna poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud leping ei ole kinkeleping, ei saanud hageja nimetatud lepingust VÕS § 267 p 1 ja § 268 lg 1 alusel, so jämeda tänamatuse tõttu, taganeda. Isegi kui XX.XX.XXXX poolte vahel sõlmitud XXX kinnistu ½ mõttelise osa võõrandamise leping oleks kvalifitseeritav kinkelepinguna, puudus hagejal VÕS § 270 lg 3 tuleneva piirangu tõttu alus sellest taganeda. Arvestades kostja tegevust XXX kinnistu omandamiseks ja parendamiseks võetud laenukohustusega ühinemisel ning XXX kinnistu ümberehitustööde korraldamisel, tööde teostamisel ja kostja poolset rahalist panustamist, saab hageja poolt kinnistu mõttelise osa kostjale võõrandamist käsitleda kõlbelise kohustuse täitmiseks sõlmitud lepinguna.
3 Seoses hageja väidetega kostja poolse jämeda tänamatuse kohta märgib kostja, et poolte vabaabieluliste suhete lõppemine mõjutas kahjuks mõlema poole käitumist. Kostja möönab, et temal ja hagejal on olnud tülisid, mille käigus on teineteisele halvasti öeldud.
Kostja käitumise hindamisel tuleb arvestada pooltevahelisi suhteid ja käitumise nö tausta. Kostja on seisukohal, et ta ei ole käitunud hageja suhtes jämedalt tänamatult.
Kinkelepingust taganemise materiaalsed alused ei ole täidetud, mistõttu ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikke tagajärgi.
III Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).
TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
A Kinkeleping 9. VÕS § 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS § 265 lg 1 sätestab, et kinkelepingus võib kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi.
4 teist lepingupoolt tasuta rikastada. Kingisaajat rikastatakse seejuures ilma tema enda vastutasuta. Tegemist on ühekülgse võlaõigusliku kohustustehinguga, mille täitmine toimub lepingu eseme üleandmise, kingisaajale omandi ülemineku võimalikuks tegemise, varalisest õigusest loobumise või muul viisil rikastamisega. Kinkija vara ühelt poolt väheneb ja kingisaaja vara teiselt poolt suureneb.
Kinkija ja kingisaaja on lepingu p 2.1.5 ja p 2.2.4 kinnitanud, et ei esine mingeid asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping.
Notar on pooltele lepingu sõlmimisel selgitanud, et hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped (dtl 21). Ühtegi sellist kokkulepet kinkelepingusse märgitud ei ole. Samuti on lepingu kohaselt vastav notariaalakt osalejatele notari poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud (dtl 22).
Kohus leiab, et juhul, kui pooltel oleksid olnud kinkelepingu sõlmimisel mingisuguseid täiendavaid kokkuleppeid, sh selle kohta, et kostjal on kinke saamisel vastusoorituse kohustus, peaks see nähtuma kinkelepingust. Hageja on kinnitanud, et tema tahteks oli kinkelepingu sõlmimine lootuses, et see parandab poolte omavahelisi suhteid, samuti seetõttu, et tema tervis oli halb (II kd, tl 35 pöördel). Mõlemad pooled on kinnitanud, et mingeid täiendavaid kokkuleppeid lisaks kinkelepingus märgitule ei ole (II kd, tl 35 pöördel; tl 40). See on kooskõlas ka kinkelepingu enda tekstiga.
Kostja vastuväide, mille kohaselt hageja võõrandas ½ mõttelise osa XXX kinnistust vastutasuks kostja rahalise ja töise panuse eest kinnistu parendamisse, ei ole leidnud kohtu hinnangul kinnitust. Sellist kokkulepet pooled sõlminud ei ole ei otseselt ega seda ei saa järeldada ka asjas uuritud dokumentidest poolte võetud pangalaenude ning väidetavalt kostja tehtud kulutuste kohta XXX maja parendamisel. Kohus hinnangul on usutav ning tõepärane, et nii hageja kui kostja tegid rahalisi panuseid kinnistu parendamisse, seda ka enne kinkelepingu sõlmimist. See ei tõenda siiski pooltevahelise kokkuleppe olemasolu kinkelepingu sõlmimisel kostja vastutasu osas.
Pooled on esitanud menetluses hulgaliselt tõendeid erinevate laenulepingute kohta, samuti poolte tehtud kulutuste kohta XXX parendamisel. Kohus ei asu neid tõendeid eraldi analüüsima, kuivõrd leiab, et need ei ole asja lahendamise seisukohalt asjakohased ning ei tõenda pooltevahelisi täiendavaid kokkuleppeid kinkelepingu sõlmimisel. Arvestades asjaoluga, et pooled elasid kinnistul asuvas majas ühiselt, saab pidada asjakohaseks, et nii hageja kui kostja võtsid rahalisi kohustusi kinnistu renoveerimiseks. See ei muuda kinkelepingu sisu.
5 B Kinkelepingust taganemine 14. VÕS § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel.
VÕS § 267 p 1 kohaselt võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.
VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija taganeda kinkelepingust ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või kinkija taganeda kõlbelise kohustuse täitmiseks sõlmitud kinkelepingust.
Taganemisavalduses on tuginetud väitele, et kingisaaja on näidanud kinkija suhtes üles jämedat tänamatust – suhtleb kinkijaga äärmiselt ebaviisakalt, solvab kinkijat, saadab kinkija sõpradele kinkijat halvustavaid kirju, ähvardab lõhkuda kinkija valduses olevat sõiduautot ja kasutab kinkija suhtes lähisuhtevägivalda. Ühtegi konkretiseeritud etteheidet, sh kuupäevaliselt fikseeritavat, kostjale taganemisavalduses esitatud ei ole.
Ka pole taganemisavalduses väidetud, et kingisaaja oleks jämedat tänamatust näidanud üles kinkija laste suhtes.
6
Mõlemad kuupäevad on hõlmatud taganemisavalduse esitamist.
1 aastase tähtajaga enne 04.09.2019 20. Kohus loeb eelnevaga tõendatuks, et kinkelepingust taganemise formaalsed alused on täidetud. Kinkeleping on täidetud, lepingu ese on kostja kaasomandis ja valduses, taganemisavaldus on esitatud ühe aasta jooksul kostja konkreetsetest käitumisaktidest teadasaamisest ning kostja on taganemisavalduse kätte saanud.
XX.XX.XXXX on hageja politseisse tehtud teatel XXX kostja võtnud autovõtme ja tahab kütusepaaki valada toiduõli või vett. Auto ei kuulu teatajale. Kostja on olnud alkoholijoobes ning paigutatud kainenema.
XX.XX.XXXX on hageja politseisse teatanud, et kostja XXX ähvardab verbaalselt, viskab toitu külmkapist välja. Politsei on käinud kohal kahel korral, teisel korral on kostja paigutatud kainenema.
7 24. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja või hageja lapse turvalisus oleks mõlemal viidatud juhtumil olnud ohus. XX.XX.XXXX sündmuse osas on hageja väitnud, et politsei vormistas lähisuhte vägivalla toimumise kohta akti, kuid pole sellist dokumenti kohtule esitanud. See ei nähtu ka politsei kohtule esitatud vastusest. Vastuses on kirjeldatud hageja esitatud teadet ning kostja ei ole vastusest tulenevalt viidud arestimajja mitte otsese ohu tõttu hagejale või lastele, vaid kainenemisele.
XX.XX.XXXX; XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX, samuti esitanud kohtule helisalvestised XX.XX.XXXX; XX.XX.XXXX; XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX kohta.
XX.XX.XXXX võimalik kostja käitumisakt on toimunud pärast taganemisavalduse esitamist, seega ei saa see olla taganemise aluseks. Kohus jätab nimetatud kuupäeva kohta esitatud salvestise arvestamata.
XX.XX.XXX kohta mingeid muid tõendeid peale hageja ütluste esitatud ei ole. Kohtul puuduvad piisavad andmed tuvastamaks, mis poolte vahel sel kuupäeval toimus.
Kohus on uurinud XX.XX.XXXX, XX.XX.XXX ning XX.XX.XXXX kohta esitatud helisalvestisi ning tuvastanud, et kostja kasutanud hageja suhtes väljendeid, nagu „kao pe..e punnsilm“ (XX.XX.XXXX), „las ema võtab oma v..u välja“ (XX.XX.XXX).
Poolte vande all ülekuulamisel tunnistas hageja, et on kasutanud kostja suhtes väljendeid, nagu tropp, jobu, psühhopaat (dtl 306). Kostja avaldas, et hageja on lisaks talle öelnud psaiko, persevest, vastik värdjas vanamees (dtl 306).
Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks hageja suhtes näidanud üles jämedat tänamatust VÕS § 267 p 1 mõttes, seda nii üksikute käitumisaktide osas kui ka kogumis. Kohus on seejuures hinnanud ka kinkelepingu eesmärgiga seonduvat. Hageja ütlustest tulenevalt olid kinkelepingu sõlmimise ajendiks nii tema terviseprobleemid ja kartus oma elu pärast kui ka lootus, et kinkeleping parandab poolte omavahelisi suhteid.
Kostja ebaviisakat suhtlemist hagejaga ei saa mingil viisil heaks kiita ning kahtlemata on see hagejale ebameeldiv. Siiski ei saa kohus käesolevas asjas kostja käitumist pidada niivõrd kaalukaks põhjuseks, mis võimaldaks kinkelepingut üles öelda, seda arvestades asjaoluga, et pooltevahelised suhted on olnud pikemat aega halvad ning solvanguid on üksteisele öelnud mõlemad pooled.
8 30. Eelnevast tulenevalt ei ole täidetud sisulised eeldused VÕS § 268 lg 1 alusel kinkelepingust kehtivalt taganemiseks.
C Menetluskulude jaotus 34. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Kostja on kandnud menetluskulusid kokku 4500 eurot, mida taotleb hagejalt väljamõistmist.
Asjas on toimunud kaks istungit ning esitatud mõlema poole poolt suur hulk menetlusdokumente. Arvestades menetluse mahuga loeb kohus kostja menetluskulude suuruse põhjendatuks ning mõistab selle summa hagejalt välja.
9 Kostja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu maha arvestada. Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga.
Kostja esindaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.