Obsah (6)

§ 164§ 436§ 230§ 445§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 30. juuni 2023.a, Tallinnas Hagihind 5256 eurot Menetlusosali

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja 1 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused

1. Hagejad esitasid 24.09.2021.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y vastu igakuise elatise summas 292 eurot kuus ühele hagejale väljamõistmiseks. Y esitas nõudele 08.10.2021.a, 12.10.2021.a ja 18.10.2021.a vastuväited. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 19.10.2021.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 03.11.2022.a määrusega võeti hagi menetlusse.
2. Hagejad elavad koos isaga, kes kannab ainuisikuliselt kõik lastega seotud kulud. Kostja laste kasvatamisel ega ka ülalpidamisel ei osale või teeb seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Hagejad taotlevad mõlemale hagejale alates 24.09.2021.a elatist 200 eurot kuus. Kulud kokku moodustavad summas 584 eurot kuus ühele hagejale. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja kannab hagejate ülalpidamiskulusid vahetult, kui nad viibivad kostja juures (s.o keskmiselt 6 päeva kuus). Kostja sissetulekuks oli maini 2022.a vanemahüvitis summas 876,18 eurot ja lapsetoetus kolmandale lapsele 60,00 eurot. Kostja tööl ei käi. Kostja abikaasa on hetkel töövõimetu. Kostja tasub ka laenukohustusi korteri ja sõiduki eest. Kostja peres on kokku 3 last, kaks eestkoste all ja üks bioloogiline. Lisaks on kostja uuesti lapseootel ning laps peaks sündima juunis 2023.a. Kostjale kuulub ka kinnisvara Tallinnas, mille eest ta saab üüritulu 350 eurot kuus. See summa katab sama korteri laenu. Kostja palub kummalegi hagejale välja mõista igakuise elatise 100 eurot kuus. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad isaga. Pooltel on vaidlus igakuise elatisesumma suuruse üle.
2. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
3. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista kummalegi hagejale igakuise elatise alates hagi esitamisest s.o 24.09.2021.a kuni hagejate täiealiseks saamiseni summas 200 eurot kuus (I köide, t/l 174 pöördel).
4. Kostja ei nõustu hagetava igakuise elatise summaga, kuivõrd tema sissetulekud selliselt hagejatele elatist maksta ei võimalda. Kostja väidetel on ta võimeline tasuma kummalegi 2 hagejale elatist 100 eurot kuus (I köide t/l 104, t/l 174 pöördel) ning kui kostja läheb tööle, siis seaduses sätestatud ulatuses (I köide t/l 104 pöördel).
5. Hagi kohtule esitamise seisuga moodustas seadusjärgne elatise miinimummäär summas 292 eurot. Alates 01.01.2022.a jõustunud Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Alates 01.04.2023.a on elatise miinimumsumma 260,33 eurot kuus.
6. Kuigi hagejad esitasid hagiavalduse 24.09.2021.a, mis tähendab, et elatise väljamõistmisel on erinevad perioodid, siis ei hakka kohus elatist erinevate perioodide kaupa põhjendama, kuna hagejad on nõus olnud kõikide perioodide ajal kehtinud miinimumelatisest väiksema summaga, so 200 eurot kuus kummalegi hagejale.
7. Samuti ei ole vaja kohtul hinnata hagejate igakuiseid kulutusi, kuna hagejad nõuavad elatist miinimumsummast väiksemana. Ka ei ole kostja vaidlustanud hagejate igakuiste kulude suurust. Lisaks ei ole pooltel vaidlust, et hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 6 päeva kuus, mis tähendab, et käesoleval juhul ei kohaldu PKS § 101 lg
9. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
10. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
11. oktoobri
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
13. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
14. oktoobri
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
16. Samuti on Riigikohus eelpoolviidatud kohtulahendi punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p‑d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
17. Kostjal on sündinud 12.11.2020.a kolmas laps (I köide t/l 24 pöördel). Lisaks on kostja eestkostel alates 20.10.2021.a kaks alaealist last (I köide t/l 177-179). Kuni 15.07.2022.a oli kostja eestkostel veel üks laps, kuid tema sai täisealiseks 15.07.2022.a ning elab septembrist 2022.a omaette (I köide t/l 176 pöördel). Lisaks ootab kostja käesoleval hetkel neljandat last, kes peaks sündima 26.06.2023.a (II köide t/l 25-28). Seega on kostja peres hetkel kokku kolm ülalpeetavat last, so kaks eestkostel ja üks bioloogiline laps ning peagi 3 lisandub neljas laps.
18. Kostja on kohtule avaldanud, et kostja sissetulekuks oli kuni 08.04.2022.a vanemahüvitis summas 876,18 eurot (viimane vanemahüvitise makse 06.05.2022.a 258,72 eurot), lapsetoetus summas 60 eurot kuus ja üüritulu 350 eurot kuus (I köide t/l 89- pöördel, 9598, 147-152). Hetkel on kostja sissetulekuks lapsetoetus summas 80 eurot ja üüritulu 350 eurot kuus. Kostja on jätkuvalt lapsehoolduspuhkusel (II köide t/l 13, 25-28).
19. Kostjale kuulub kaks korteriomandit: Mustamäel, mida kostja üürib ja ½ korteriomandist Kohtla-Järvel (I köide t/l 155-158). Kostjale kuulub sõiduk Volvo S60, esmane registreerimine 26.10.2007.a (I köide t/l 144-146). Kostja ja Luminor Bank AS vahel on kodulaenuleping, mille kohaselt tasub kostja iga kuu ca 300 eurot laenu (I köide t/l 60-63). Samuti oli kostjal võetud Inbank Finance AS-st autoliising, mille lõpptähtaeg oli 10.06.2022.a ning igakuine makse suurus selle ajani oli 107,26 eurot (I köide t/l 25).
20. Kostja pangakonto väljavõte näitab, et 02.09.2021.a on pensionikeskusest tehtud kostjale pensioni väljamakse summas 5275,38 eurot, 23.09.2021.a täiendav makse summas 40,76 eurot ning 28.09.2021.a makse summas 129,42 eurot (I köide t/l 71-73). Lisaks sellele teostab kostja igakuiselt ise enda kontole sularaha sissemakseid suuruses 300-600 eurot ning kostja kontole teeb pisteliselt makseid ka kostja abikaasa summades 200-650 eurot (I köide t/l 69-76, 147-152, 181-186, II köide t/l 14-24). Kostja abikaasa pangakontolt nähtub, et kostja eeskostel olevad lapsed said kuni 08.09.2022.a peretoetust 1240 eurot kuus ning iga laps sai toitjakaotuspensioni 162,43 eurot kuus ja alates 05.08.2022.a 194,92 eurot kuus (I köide t/l 187). Alates 07.10.2022.a saab kostja pere 600 eurot peretoetust (I köide t/l 187) ning iga eestkostel oleva lapse toetust kokku 321 eurot kuus (II köide t/l 13).
21. Ülaltoodust nähtub, et kostja korduv väide, et kuivõrd kostja abikaasa on töötu ja töövõimetu ning sai kuni 21.11.2022.a Eesti töötukassalt üksnes 260 eurot kuus (I köide t/l 34, 95), siis peab kostja peret ise üleval pidama (I köide t/l 104), ei vasta tegelikkusele. Ülaltoodust nähtub, et kostja pere sissetulek on olnud alates hagi esitamisest 24.04.2021.a kuni 08.04.2022.a ühes kuus kokku ca 2870,20 eurot ning alates maist 2022.a keskmiselt 2253,01 eurot kuus kokku. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kostja omab kahte korteriomandit, millest ühte üürib välja madalama hinnaga (350 eurot kuus) kui turuhind käesoleval hetkel on ning kostjale on tehtud ka pensionifondist 02.09.2021.a väljamakse summas 5275,38 eurot ning täiendavad maksed 40,76 eurot ja 129,42 eurot.
22. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et kostja eestkostel olevatele lastele makstavat pensioni ega eestkostetava toetust ei saa käsitleda sissetulekuna, kuna toetuste ja pensioni maksmise põhiliseks eesmärgiks on eestkostetavate toimetuleku tagamine. Nagu kostja ise märgib, siis lastele makstava pensioni eesmärgiks ongi lapse toimetuleku tagamine, see tähendab, et laste ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud toitjakaotuspensionist. Toitjakaotuspensioni eesmärk on tagada toitja surma tõttu ülalpidamiseta jäänud pereliikmetele sissetulek. Kuna lapsed on kostja eestkostel ning elavad igapäevaselt kostjaga koos, siis tuleb lugeda toitjakaotuspensioni ja eestkostetava toetust ka kostja pere sissetuleku hulka. Samamoodi nagu kohus arvestab hagejate peretoetustega.
23. Hagejate isale kuulub korteriomand Mustamäel, milles hagejad elavad (I köide t/l 122). Esitatud pangakontolt nähtub, et hagejate isa netopalk moodustab keskmiselt 1200 eurot kuus ning lisaks sellele teostab kostja pisteliselt enda kontole sularaha sissemakseid suuruses 135-236 eurot (I köide t/l 125-136). Hagejad said kuni 31.01.2023.a peretoetusi kogusummas 120 eurot kuus ning alates 01.02.2023.a 180 eurot kuus. Hagejate isale kuulub sõiduk Hyundai 140, esmane registreerimine 01.03.2012.a (I köide t/l 123). Hagejate isal rohkem lapsi pole.
24. Kõike eelnevat kokkuvõttes saab järeldada, et kostja majanduslik seisund ei ole olnud kehvem, kui hagejate isa oma. Isegi juhul, kui kostja ei saa hetkel vanemahüvitist (see taastub kui sünnib neljas laps), siis on kostja võimeline täitma ülalpidamiskohustust enda 4 muu vara arvel. Asjaolu, et kostjal puudub sissetulek ei vabasta kostjat elatise maksmise kohustusest oma varem sündinud lastele.
25. Kohus arvestab käesoleval juhtumil ka asjaoluga, et hagejate elukorralduse raskuskese on seotud isa elukohaga, kes korraldab hagejate igapäevaelu küsimusi ja annab panuse hagejate eest hoolitsemisse ning nende vajaduste katmisesse. Kostja elab hagejatest lahus ja tema panus hagejate vajaduste katmisel on niigi väiksem ja tal tuleb seega ülalpidamiskohustust täita üksnes hagejatele elatise maksmisega. Asjas puudub vaidlus, et kostja vahetult hagejate ülalpidamises ei osale, nende igapäevaste tegevuste, toimingute korraldamisega ei tegele ja jooksvate vajaduste katmisega tegeleb üksnes hagejate isa.
26. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt väidetav ebapiisav sissetulek ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Seega peavad vanemad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostjal tuleb elatise maksmine hagejatele korraldada muu vara arvel.
27. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd kohus on seisukohal, et hagejatele tuleb tagada võrdne kohtlemine ja võrdses suuruses elatis, siis kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele igakuine elatis summas 200 eurot kuus alates 24.01.2021.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
28. Asja materjalidest nähtub, et kostja on teinud käesoleva tsiviilasja menetluse ajal elatise makseid hagejatele järgnevalt: 16.05.2022.a summas 100 eurot, 30.06.2022.a summas 100 eurot, 13.09.2022.a summas 50 eurot, 13.10.2022.a summas 100 eurot (I köide t/l 172). Kohus selgitab, et elatise maksmisel tuleb tasutud summasid arvesse võtta.
29. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. 30.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Hagejad paluvad kohtul määrata kindlaks elatise igakuine tasumise kuupäev, milleks määrata iga kuu
2. kuupäev. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatised tasuda iga kuu eest ette iga kuu
3. kuupäevaks selgitusega „elatis lapsele“.
4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 33.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 5256 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 34.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 35. Kooskõlas

§ 164

lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd tegemist on alaealiste laste ülalpidamisasjaga. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6