← Eesti

1-13-2950/16

Obsah (9)§ 121§ 199§ 65§ 120§ 136§ 64§ 218§ 56§ 69

Kriminaalasi nr. 1-13-2950 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 10.05.2013.a. Tallinnas Kohtunik Sekretär Prokurör Tõlk Aime Ivanson Ma

§ 121järgi vangistusega 3 k, mis asendati ÜKT-ga 180 tundi tähtajaga 4 kuud.

Harju Maakohtu 08.05.2012.a. määrusega pöörati osaliselt ärakandmata karistus täitmisele. Vabanes karistuse kandmiselt 19.07.2012.a. Vahi all alates 07.11.2012.a. G.E , isikukood XXX, Elukoht XXX kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati 30.11.2009.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p.

7,9 järgi vangistusega 2 a. Vabanes karistuse kandmiselt 02.09.2011.a., ametlik töökoht puudub. S.D , isikukood XXX, Elukoht XXX, Kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati 21.09.2011.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 1 järgi vangistusega 2 kuud,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristusega vangistusega 8 k, mis asendati ÜKT-ga 480 tundi tähtajaga 1 aasta. Harju Maakohtu 09.02.2012.a. määrusega pöörati 8-kuuline vangistus täitmisele. Vabanes karistuse kandmiselt 05.10.2012. ei tööta. Kaitsjad Kadi Mägi (A.V kaitsja) Paavo Paal (G.E kaitsja) Aivar Ennok (S.D kaitsja) Menetluse liik Kriminaalasja nr. lühimenetlus 12230115658 Süüdistus A.V –

§ 199lg 2 p.

7,9, § 120, § 136 lg 1, § 121 G.E –

§ 121

S.D –

§ 121

RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista A.V

§ 199lg 2 p.

7,9 järgi ja karistada vangistusega 7 kuud. Süüdi mõista A.V

§ 121järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud.

Süüdi mõista A.V

§ 120

järgi ja karistada vangistusega 6 kuud Süüdi mõista A.V

§ 136

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.

§ 64lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista A.V-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Tõkend – vahistamine - jätta A.V suhtes muutmata kuni otsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o. 07.11.2012.a. Süüdi mõista G.E

§ 121järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. Süüdi mõista S. D

§ 121järgi ja karistada vangistusega 9 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista A.V-lt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu- 360 eurot 2)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha - 480 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata A.V kriminaalmenetluse kulude kogusummas 840 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 70 eurot. Välja mõista G.E-lt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha - 480 eurot 2)KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu – 364.80 eurot 2 KrMS § 180 lg 3 alusel määrata G.E kriminaalmenetluse kulude kogusummas 844.80 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 70.40 eurot. Välja mõista S .D-lt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu- 326.40 eurot 2)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha - 480 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata S.D kriminaalmenetluse kulude kogusummas 806.40 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 67.20 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgituse lahtrisse kriminaalasja kohtunumber 1-13-2950 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ Asitõendid: 1)Halli värvi mobiiltelefoni korpus, DNA proov, kõnekaardi SUPER numbriga 53567500 ümbris, kõnekaardi ELISA numbriga +37256126917 ümbris (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – KrMS § 126 lg 3 p. 4 alusel hävitada. 2)CD-plaan kõnesalvestusega – asub kriminaalasja juures – KrMS § 126 lg 3 p. 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Apellatsiooni esitamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus A.V süüdistatakse selles, et tema, olles 01.05.2012.a. ja 10.09.2012.a. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsustega karistatud

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritavate pisivarguste toimepanemise eest, uuesti 30.09.2012.a. Tallinnas, aadressil XXX asuva elumaja trepikojast, tegutsedes grupis koos OPiga, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu LT kuuluva jalgratta Trek maksumusega 304.39 eurot. Seega A.V, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ning süstemaatiliselt, pani toime

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.V süüdistatakse selles, et tema 30.10.2012.a. saatis kannatanu MK mobiiltelefonile sõnumi, milles ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega. Tulenevalt kannatanu ja A.V eelnevatest omavahelistest suhetest oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist. Seega A.V, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardades, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse A.V selles, et tema 04.11.2012.a. kella 20.00 ajal Tallinnas, aadressil XXXasuva elumaja kõrval konflikti käigus lõi kannatanule MK ühel korral rusikaga näkku, tuues põhjuseks, et kannatanu oli tema kohta rääkinud inetusi. Samuti peale seda, kui kannatanu MK koos A.V, S.D , G.E ja IS 3 sisenes XXXmajas asuvasse ühiskööki, lõi A.V MK vähemalt neljal korral jalaga näkku. Oma tegevusega põhjustas A.V kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega A.V, teise inimese peksmisega pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse A.V selles, et tema 04.11.2012.a. kella 20.00 ajal võttis seadusliku aluseta vabaduse kannatanult Mihhail K lt, võttes kannatanu korteri võtmed ning lukustades kannatanu Tallinnas, aadressil XXX korterisse nr 508, takistades sellisel viisil kannatanul korterist väljuda. Selleks, et korterist välja pääseda, oli kannatanu sunnitud lõhkuma antud korteri ukse. Seega A.V, teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisega pani toime

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.E süüdistatakse selles, et tema 04.11.2012.a. kella 20.00 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuva elumaja ühisköögis, konflikti käigus lõi kannatanule MK 3-4 korral rusikaga näkku, tuues põhjuseks, et viimane oli tema kohta inetusi rääkinud, tekitades löömisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega G.E , teise inimese peksmisega pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

S.D süüdistatakse selles, et tema 04.11.2012.a. kella 20.00 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuva elumaja ühisköögis, konflikti käigus lõi kannatanule MK jalaga kõhtu ning mitmel korral jalaga vastu keha, tuues põhjuseks asjaolu, et viimane oli tema lapse suhtes käitunud halvasti. Oma tegevusega põhjustas S.D kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega S.D , teise inimese peksmisega pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Otsuse põhjendus Kõik süüdistatavad tunnistasid end süüdi neile esitatud süüdistuses. Alljärgnevalt analüüsib kohus süüdistusi episoodide kaupa. A.V süüdistus

§ 199lg 2 p.

7,9 järgi. Kannatanu LTütlused tõendavad, et 30.09.2012.a. õhtul paigutas ta temale kuulunud jalgratta „Trek“ XXX maja

  1. korruse trepikotta. 01.10.2012.a. õhtul jalgratast seal enam ei olnud. 04.10.2012.a. käis ta jalgratta otsingutel pandimajades ning 05.10.2012.a. sai jalgratta tagasi Puhangu 10 asuvast pandimajast „Tulves“. Pandimajaga sõlmitud lepingust nähtub, et LTjalgratta „Trek“ tõi 01.10.2012.a. pandimajja Olga Rak ja sai selle eest 20 eurot. Kriminaalasjas on LTjalgratta varguses kahtlustatavana üle kuulatud OP. Kahtlustatava ütluste kohaselt ööbis ta ööl vastu 01.10.2012.a. ühe Loitsu tänava maja trepikojas
  2. ja
  3. korruse vahel trepimademel koos A.V-ga.
  4. oktoobri hommikul trepist alla minnes nägid nad lifti juures kinnitamata jalgratast ja otsustasid selle varastada. Jalgratta andsid 20 euro eest pandimajja ja OP pantis ratta enda nimelt. Kuigi pandimaja lepingus on märgitud Olga perekonnanimeks „Rak“, on tegemist eksitusega, sest pandimaja lepingus märgitud pandileandja isikukood ühtib OP isikukoodiga (XXX), mis on märgitud tema kahtlustatavana ülekuulamise protokollis ja tema suhtes tehtud Harju Maakohtu 11.12.2012.a. otsuses. Seega on tegemist ühe ja sama isikuga. OP ütlused tõendavad, et jalgaratta vargus pandi toime tema ja A.V poolt. 4 Süüdistatav A.V on oma süüd LT jalgratta varguses tunnistanud nii kohtueelses menetluses kui kohtus. Tema ütlused kuriteo toimepanemise asjaolude kohta on analoogsed OP poolt antud ütlustega. Varguse põhjuseks oli vajadus raha järele. OPi suhtes oli kohtueelses menetluses materjalid eraldatud ja ta on ka Harju Maakohtu 11.12.2012.a. otsusega selles kuriteos süüdi mõistetud. A.Vegevuses on

§ 199lg 2 p.

7,9 kuriteo objektiivne koosseis. Kuritegu pandi toime grupi poolt ja süstemaatiliselt. Teda on 01.05.2012.a. ja 10.09.2012.a. karistatud pisivarguste eest

§ 218lg 1 järgi.

Seega on ta viie kuu jooksul pannud toime kolm vargust, mis näitavad, et varastamine on tema elatusvahendite hankimise viis. Kahtlustatavana ülekuulamisel ta ka ise tunnistas, et varastas jalgratta sellepärast, et oli vaja raha. Subjektiivse tunnusena esineb kavatsetus. Nähes trepikojas kinnitamata jalgratast, soovis ta seda varastada raha saamise eesmärgil. Võõra jalgratta äravõtmisega ja selle pandimajja viimisega realiseeris ta oma soovi, tegutses seega eesmärgipäraselt. A.V-le esitatud süüdistus

§ 120järgi.

MKütluste kohaselt on ta A.V-ga viibinud koos Laste Turvakeskuses ja vanglas ja neil on omavahel olnud halvad suhted. Kord tänaval kohtudes nõudis Fuat temalt 60 eurot kompensatsioonina selle eest, et ta olevat tema kohta rääkinud igasugust jama ja et Laste Turvakeskuses pidi Fuat tema pärast kartseris istuma. Kuna ta kartis Fuatti ja et Fuat teda rahule jätaks, lubas ta Fuatile 60 eurot anda. 30.oktoobril 2012.a. tuli tema mobiiltelefonile sõnum Fuatilt, mis oli kirjutatud ebatsensuursete sõnadega ja ta tajus seda kui ähvardust. Sai aru, et Fuat nõuab talt seda raha, mida ta oli lubanud maksta. Pärast seda sõnumit hakkas ta Fuati kartma. Sõnumi saatmist tõendab asitõendi vaatlusprotokoll 30.10.2012.a, millest nähtub, et M. K telefonile saabus SMS sisuga “Tebe pizda ubljudak, malis“, eesti keelse tõlkega „Sulle värdjas, on/../ (ebatsensuurne sõna, siin tähenduses ´karistus´, ´ peksmine´), palveta!“ Süüdistatav A.V on oma süüd M.K ähvardamises tunnistanud nii kohtueelses menetluses kui kohtus. Süüdistatava ütluste kohaselt olid tal kannatanuga sõbrasuhted, mis seisnesid selles, et koos Viru Vanglas karistuse kandmisel astus ta M kaitseks välja. Selle eest lubas M vabanedes saata vanglasse botased ja kanda arvele raha, millist lubadust taaga ei täitnud. Ka pärast süüdistatava vabanemist ei täitnud M oma lubadust, seetõttu oligi ta vihane, saatis sõnumi, et kannatanu mõtleks mida ta teeb ja tahtis teda natuke hirmutada. Seega on süüdistatav tunnistanud kannatanu ähvardamist.

§ 120

objektiivse koosseisu täitmiseks on oluline, mida tunneb ähvardamise ajal kannatanu ning millistele asjaoludele tuginedes ta temale suunatud ohtu tajub. Nii on kannatanu avaldanud, miks ta süüdistatavat kardab ning sellisest teadmisest lähtuvalt oli ka veendunud, et temale suunatud oht on reaalne. Kuritegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Ähvardava sisuga sõnumi saatmisega pidas süüdistatav võimalikuks ja möönis, et kannatanu hirmutamise kaudu tasub viimane talle 60 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A.V käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 120järgi.

A.V-le, G.E-le ja S.D-le esitatud süüdistus

§ 121järgi Vaidlust ei ole selles, et 04.11.2012.a.

korraldas S.D kannatanuga kohtumise, et tema ja teised süüdistatavad saaksid klaarida kannatanuga suhteid. Samuti ei ole vaidlust, et XXXasuva elumaja kõrval lõi A.V MKvastu nägu. Seda tunnistab süüdistatav S.D , kes nägi, et Fuat lõi M , aga kuhu ja kuipalju ei näinud Kuid M kukkus löögist 5 maha. Lisaks on tõendanud kannatanu löömist kahtlustatav Ivan Stoljarenko, kes on andnud ütlusi, et Fuat lõi M rusikaga vastu pead. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtub, et süüdistatav A.V näitab kohta transformaatoriputka juures, kus ta lõi kannatanut. Samuti ei ole vaidlust selles, et süüdistatavad ja kannatanu läksid XXXasuvasse M.K korteris olevasse ühiskööki. M. K ütluste kohaselt Fuat süüdistas teda inetuste rääkimises Fuati kohta ja lõi teda jalaga näkku. Jutuajamine kestis umbes 30 minutit ja selle aja jooksul lõi Fuat veel umbes 4 korda jalaga näkku. Kui Fuat lõpetas peksmise, hakkas Katja peksma, lõi 2-3 korda parema silma piirkonda. Seejärel asus Mario lööma, lõi käega 2-3 korda vastu nägu. Kannatanu tunnistab, et tundis süüdistatavate löökide tulemusena valu. G.E ütluste kohaselt rääkis M inetusi tema kohta, ta läks marru ja lõi teda 3-4 korda rusikaga näkku, tabades M nägu paremalt poolt silma piirkonda ning ka vastu nina, näol oli veri. S.D ütluste kohaselt oli ka tema vihane ja lõi kannatanule jalaga kõhtu, mille tulemusena viimane istus põrandale, veel tonksas mitu korda jalaga vastu keha. Viha oli tekkinud sellest, et kannatanu oli talt arvatavasti raha varastanud ja puudutanud ta last. A.V ütluste kohaselt ei ole ta ühisköögis kannatanut löönud, kuid kannatanu ütlustega on tõendatud, et süüdistatav lõi umbes 4 korda jalaga näkku. Ka süüdistatav ise muutis kohtus ütlusi, selles, et tunnistas oma süüd vastavalt süüdistusele, mille kohaselt peksis ta M.K ka ühisköögis. Seega loeb kohus tõendatuks, et lisaks õues toimunud sündmusele lõi A.V kannatanut neljal korral jalaga näkku viimase elukoha ühisköögis. MKsuhtes vägivalla toimepanemine on tõendatud ka isiku läbivaatuse protokolliga ja illustreerivate fototabelitega, mille kohaselt oli parema silma piirkonnas verevalum ja nina peal kriimustused. Vigastuste olemasolu tõendavad ka sündmuskohale saabunud politseiametnikud Robert Sadovski ja Madis Allak, kelle ütlustest nähtub, et M. K oli hulgaliselt vigastusi pea piirkonnas, marrastused, paistetused ja parema silma juures tugevalt paistes ja sinine. Samuti tõendab M. K peksmise intensiivsust ja tagajärge sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt leiti XXXkorteri 508 ühisköögis asuva pliidi esipaneelilt punakaspruuni verekahtlaseid määrdumisi. Seda, et M.K näol oli veri, tõendab oma ütlustega ka G.E. Samuti on IG andnud ütlusi, et M tuli kööki, oli kõvasti läbi pekstud, tal praktiliselt ei olnud nägu. Samuti nägi ta köögis pliidi peal verejälgi. Lisaks on tõendanud kannatanu peksmist tunnistaja MS, kes tuli järgmisel päeval koju ja nägi M üleni verisena. M ütles talle, et Fuat koos sõpradega peksid teda. Seega on tõendatud, et kannatanut peksti süüdistatavate poolt intensiivselt, kannatanu nägu oli verine, parema silma all verevalum. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti

§ 121

järgi, kuna süüdistatavate löökide tagajärjel oli kannatanul parema silma piirkonnas verevalum, nina peal kriimustused ja kannatanu ütluste kohaselt tundis ta ka kõikide löökide tagajärjel valu. Süüdistatavate poolt on kuritegu toime pandud kavatsetult. F.Abdullaev ja G.E, olles vihased, et kannatanu rääkis nende kohta inetusi, lõid M.K rusikaga ja jalaga vastu nägu. S.D, olles vihane, et M.K olevat varastanud tema kodus külas olles raha ja käitunud lapsega halvasti, lõi jalaga kõhtu ja mitmel korral vastu keha. Oma tegevustega põhjustasid süüdistatavad kannatanule tervisekahjustusi ja füüsilist valu. On üldteada asjaolu, et jalaga ja rusikatega näo piirkonda löömine põhjustab valu ja võib tekitada ka vigastuse. Samuti tekitab valu jalaga kõhtu löömine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A.V, G.E ja S.D käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 121järgi.

A.V-le esitatud süüdistus

§ 136

lg 1 järgi 6 MKütluste kohaselt nõustus ta maksma poole oma sotsiaalkindlusest saadavast rahast Fuatile, kuna kartis teda. Fuat ütles, et jätab kannatanu koju, käskis mitte kuhugi minna, lubas veel tagasi tulla, lahkudes lukustas toa ukse, võtmed ja rahakoti võttis kaasa. Kannatanu lisab, et oli väga ehmunud, politseisse ei saanud helistada, sest eelnevalt oli mobiiltelefon S.D poolt lõhutud, hirmu tõttu lõhkus oma toa ukse, jooksis kööki, kus palus naabril kutsuda kiirabi ja politsei. Seda, et korteri toa uks oli lõhutud tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega. Süüdistatava A.V kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohaselt tegi M ise ettepaneku sulgeda ta tuppa, selleks, et kindlustada, et ta järgmisel päeval raha ära maksaks. Kohus loeb usutavamaks kannatanu ütlused, sest kui ta oleks palunud ise end lukustada, ei oleks tal olnud vajadust toast väljuda ja oma toa uks ära lõhkuda. Süüdistatava poolt võtmete kaasa võtmist kinnitab ka tunnistaja Marianne Steba, kes soovis A.V-lt korterivõtmeid tagasi saada, kuid talle vastati, et enne maksku M raha, siis annab võtmed. Samuti tunnistab esemete kaasavõtmist DJ, kes andis ütlusi, et leidis Fuati kampsuni taskust dokumendid, kaardid ja võtmed. Arvas, et need on Fuati asjad. Seda, et kannatanu oli hirmunud tõendab tunnistaja IG, kes andis ütlusi, et kuulis M toas mürtsatust, paari minuti pärast tuli M kööki, oli kõvasti läbi pekstud, M l algas hüsteeriahoog, ta oli šokis, palus kutsuda kiirabi ja politsei. Oli näha, et M on väga hirmunud ja teatas, et need inimesed, kes teda peksid tulevad jälle tagasi. Süüdistatav on nii kohteelsel menetlusel kui ka kohtus tunnistanud oma süüd.

§ 136

lg 1 objektiivsesse koosseisu kuulub teiselt inimeselt vabaduse võtmine, milleks puudub seaduslik alus. Vabaduse võtmise kui koosseisupärase teo sisuks on isiku liikumisvabaduse piiramine tema tahte vastaselt. Süüdistatav lukustas lahkudes toa ukse, võttis võtmed kaasa. Seega ei olnud kannatanul võimalik toast vabatahtlikult lahkuda. Samuti ei olnud tal võimalik kutsuda abi, kuna mobiiltelefon oli varem puruks pekstud. Kannatanut oli eelnevalt pekstud. Seega ei olnud ta valmis intensiivselt vastu hakkama, kui süüdistatav lukustas ta tuppa. Kannatanu oli ehmunud ja hirmunud ning kartes, et peksjaid tulevad tagasi, purustas toa ukse. Seega asub kohus seisukohale, et A.V tegevuses on

§ 136lg 1 kuriteo objektiivne koosseis.

Subjektiivse tunnusena esineb kavatsetus. Kannatanu tuppa lukustamise ja võtme kaasa võtmisega tegutses ta eesmärgipäraselt teadmisega, et kannatanul puudub võimalus toast lahkuda ning sooviga kindlustada talle raha maksmine kannatanu poolt. Karistamine Karistamise aluseks on

§ 56

lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistusseadustiku eriosa näeb ette

§ 199

lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus karistuseks ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 136

lg 1 järgi 7 kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni viis aastat. A.V Kõikide A.V poolt toimepandud kuritegude eest on võimalik mõista nii rahalist karistust kui vangistust. Kohus nõustub prokuröriga osas, et A.V ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigise karistusega, s.o rahalise karistusega. F. Abdualliev on varem 4 korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka vangistusega, kuid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ta pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi pool ja süstemaatiliselt juba kaks kuud pärast eelmise kohtuotsusega täitmisele pööratud vangistuse ärakandmist. Karistuse mõistmise printsiipidega ei oleks kooskõlas, kui isikule, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, mõistetakse järjekordsete kuritegude eest kergemaliigiline karistus. Pealegi süüdistatakse F. Abduallievit varavastase süüteo episoodis, samuti on ka ähvardamise ja ebaseaduslikult vabaduse võtmise episoodid seotud sellega, et kannatanu ei olevat talle tasunud lubatud summat. See näitab F. Abduallievi rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei ole rahaline karistus tema puhul ka täidetav, samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Vangistuse mõistmisel lähtub kohus karistusseadustiku vastavates paragrahvides sätestatud vangistuse raamidest:

§ 199

lg 2 p 7 ja 9 ning § 136 lg 1 puhul kuni viie aastani,

§ 120

ühe aastani ja

§ 121puhul on kuni kolme aastani.

Kergendava asjaoluna kuulub kõikide tegude puhul arvestamisele puhtsüdamlik kahetsus.

§ 199

lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et oma tegevusega realiseeris F.Abdualliev kaks

§ 199

lõikes 2 toodud koosseisutunnust: süstemaatilisus ja isikute grupis teo toimepanemine. Neid objektiivseid asjaolusid tuleb käsitleda süüdistatava süüd suurendavana. Arvestades, et tegemist oli ühe varguse episoodiga ja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, on võimalik mõista karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmist. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud karistusega- 7 kuud vangistust. Süüdistuses

§ 120

järgi nõustub kohus prokuröri poolt taotletava karistusega ning peab põhjendatuks karistada F.Abduallievit sanktsiooni keskmises määras, s.o 6 kuud vangistust. Kohus arvestab, et kannatanut ähvardati ühel korral ja süüdistatav on oma tegu kahetsenud. F. Abdualliev pani

§ 121

järgi toime löömised transformaatoriputka juures ja kannatanu elukoha ühisköögis ning võttis kannatanult ebaseaduslikult vabaduse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus tema süüd suurendava tegurina M.K peksmist jalaga näkku ja peksmist kahes kohas – õues ja korteris. Pea ja näo piirkond loetakse elutähtsaks piirkonnaks ning jalaga antud löögid oleksid võinud põhjustada ka palju tõsisemaid tagajärgi. Selline tegu väärib kohtu arvates karistamist sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, vaatamata avaldatud kahetsusele. Süüdistuses

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

See on alla sanktsiooni keskmist määra, arvestusega, et süüdistatav lukustati omaenda tuppa, mille kõrval elasid naabrid, keda oli kannatanul võimalik hüüdmisega appi kutsuda. Tegemist ei olnud mingi kõleda ja inimestest eemal asuva ruumiga. Ka selle kuriteo toimepanemist A.V kahetses kohtus, mis on karistust kergendav asjaolu.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõistab kohus liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendab ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jääb 1 aasta ja 4 kuud vangistust. 8 Karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates kinnipidamisest, s.o 07.11.2012.a. Kohus on seisukohal, et F.Abdualliev peab talle mõistetud vangistuse terves ulatuses reaalselt ära kandma. Kaitsja taotles süüdistatava suhtes nn. šokivangistuse kohaldamist, mille puhul piirduda koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas vahi all oldud ajaga ja ülejäänud vangistusest tingimisi vabastada. Kohus sellega ei nõustu kuna kohtupraktika kohaselt ja šokivangistuse eesmärke silmas pidades ei ole selle kohaldamine mõeldav isikute puhul, keda on varem vangistusega karistatud. G.E Kohus nõustub prokuröriga osas, et G.E ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigise karistusega, s.o rahalise karistusega. G.E on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas viimasel kolmel korral reaalse vangistusega. Viimati vabanes karistuse kandmiselt 02.09.2011.a. Prokurör viitab asjaolule, et G.E ei ole pärast viimast vabanemist uusi kuritegusid toime pannud, väljaarvatud süüdistuses esitatud episood ja leiab, et G.E võib karistada tingimisi vangistusega. Samale asjaolule viitab ka G.E kaitsja. Kohus ei nõustu prokuröri ega kaitsja seisukohaga. Kuigi G.E veidi üle aasta suutis käituda seaduskuulekalt, ei suutnud ta ikkagi täielikult loobuda kuritegelikust käitumisest. G.E lõi M. K kolm-neli korda rusikaga näo piirkonda. Seega kohus leiab, et G.E süü ei ole suur ja teda võib karistada alla sanktsiooni keskmise määra, pigem alammäära lähedasena. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja leiab, et G.E võib karistada vangistusega 6 kuud, mida lühimenetluse tõttu vähendab ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jääb 4 kuud vangistust. Kohus on seisukohal, et G.E peab talle mõistetud vangistuse ka reaalselt ära kandma. Kohtu arvates on prokurör põhjendamatult taotlenud G.E suhtes karistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Ainus põhjendus sellele oli, et ta ei ole peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist uusi kuritegusid toime pannud, välja arvatud praegune episood ja seega võib anda talle võimaluse näidata, et on võimeline vabaduses elama seadusekuulekalt. Selline põhjendus prokuröri poolt on kummastav. Pigem tuleks lähtuda hoopiski sellest, et vaid aasta ja kaks kuud suutis G.E ilma kuritegu toime panemata vabaduses elada. See on ilmselgelt lühike aeg eelnevalt viis korda karistatud isiku kohta. Uue kuriteo toimepanemine näitab ilmekalt, et G.E ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isikuks ja puudub alus tema tingimuslikuks vabastamiseks karistuse kandmisest. S.D S.D pani

§ 121

järgi toime M K a löömise ühisköögis, lüües jalaga kõhtu, mille tulemusena istus kannatanu maha. Seega oli löök tugev. Peale seda lõi veel korduvalt jalaga vastu keha. Samuti on leidnud kriminaalasjas tuvastamist, et just S.D korraldas süüdistatavate ja kannatanu vahelise kohtumise arvete klaarimiseks. Seega on tema süü suurem kui G.E, kuid väiksem F.Abduallievi süüst. Prokurör asus seisukohale, et rahaline karistus ei ole S.D suhtes mõttekas, kuna kasvatab üksinda kahte last, ei tööta ja rahaline karistus paneks ta raskesse majanduslikku olukorda. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, lisaks on S.D varem kahel korral kriminaalkorras karistatud. Kohus asub seisukohale, et S.D tuleb karistada vangistusega. Süüdistatava suhtes puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada S.D

§ 121

järgi 9– kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendab ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jääb 6 kuud vangistust. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et S.D suhtes on põhjendatud 9 tingimisi karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et S.D peab talle mõistetud vangistuse ka reaalselt ära kandma. Kohtu hinnangul ei ole S.D isikuks, kelle saaks jätta vabadusse ning allutada ta kriminaalhooldusele. Kohtu sellekohane veendumus tekkis just S.D eelnevat käitumist arvestades - S.D on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati Harju Maakohtu poolt 21.09.2011.a. lühimenetluses vangistusega 2 kuud, millele

§ 65lg 2 alusel liideti varasema Harju Maakohtu otsusega 19.10.2009.a.

mõistetud karistus 6 kuud vangistust, kokku 8 kuud vangistust.

§ 69lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga.

09.02.2012.a pöörati Harju Maakohtu määrusega 21.09.2011.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust täitmisele. Vabanedes karistuse kandmiselt juba ühe kuu pärast pani ta toime uue kuriteo. S.D peab aru saama oma tegude keelatusest ning mõistma, et õigusvastastele tegevustele kaasnevad sanktsioonid, mis isikut kõige enam distsiplineerivad ja õiguskuulekale käitumisele suunavad, antud juhul on selleks reaalne vangistus. Kohus ei nõustu prokuröri ja kaitsja seisukohaga, et kohus peaks mõtlema tema alaealiste laste peale, et mis neist saab, kui nende ema vangi pannakse. Kohus leiab, et eelkõige pidanuks S.D ise oma laste peale mõtlema ja lähtuvalt sellest ka vastavalt käituma, hoidudes kuritegusid toime panemast. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu alates 30.05.2013.a. Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.