← Eesti

2-22-107770/14

Obsah (7)§ 433§ 430§ 178§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-22-107770 Määruse tegemise aeg ja koht 02. august 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi Osaühingu EUROPARK ES

§ 433lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasjas nr 2-22-107770 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi R. M. vastu leppetrahvi 60 euro ja võla sissenõudmiskulude 10 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  2. Hagis esitatud asjaoludel pargiti sõiduk registreerimismärgiga xxx 07.06.2019 ja 25.06.2019 Lai tn 10 (EP74) parkimisalal Pärnus, milline on hageja opereeritav parkimisala. Kostja oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue nr 0550 7061 9111 7135 summas 30 eurot ja leppetrahvinõue nr 0552 5061 9114 9178 summas 30 eurot, mis on tasumata ning kostja ei ole leppetrahvi ka vaidlustanud.
  3. Pooled esitasid 31.07.2023 kompromissi, mille pooled paluvad kohtul kinnitada ja menetlus tsiviilasjas 2-22-107770 lõpetada. Kompromissi kohaselt pooled on jõudnud kokkuleppele, et kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 152,50 eurot, pärast mida korrektse täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad leppetrahvidest nr 0550706191117135 ja 0552506191149178 täidetuks. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja esindaja riigilõivu 100 eurot, millest 17,50 eurot taotleb hageja Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr EE507700771007682828 (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22-107770, riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud riigilõivu tasub kostja hageja esindajale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1 välja toodud võlgnevuses. Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub võlgnevuse hiljemalt 15.08.2023.a tasudes selle hageja esindaja arveldusarvele EE642200221076244488, märkides saajaks EFTA Legal OÜ ning selgitusse tsiviilasja number ja leppetrahvi saanud auto registreerimisnumbri. Kui kostja ei tasu p-s 1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hageja esindajal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone. Pooled kinnitavad 2 Tsiviilasi nr 2-22-107770 kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju. Kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused. Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel. Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.
  4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega ning lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kinnitab kompromissi tingimustena p-d 1, 3-

  1. Kohus ei pea vajalikuks kompromissi tingimustena kinnitada punkte 2 ja 9-11, kuna tegemist ei ole poolte kokkuleppega vaid kinnituste ja taotlustega. Seoses resolutsiooni numeratsiooniga kohus muutis kompromissis viiteid punktile lähtuvalt resolutsiooni numeratsioonist.
  2. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja poolt kostjale tehtud kompromissiettepanekust ja kompromissi punktis 1 sätestatud võlgnevuse summast (sj kompromissi punktis 2 avaldatu) järeldub, et 152,50 eurot sisaldab endast osaliselt ka hageja menetluskulusid (s.o tagastamisele mittekuuluva riiglõivu hüvitamist). Muud kokkulepet menetluskulude teistsuguse jaotuse ja/või kandmise kohta kohtule esitatud ei ole. Kohus jätab kompromissilepingu välised menetluskulud poolte endi kanda, seetõttu hüvitatavad kulud puuduvad ning kohus hüvitatavate kulude suurust kindlaks ei määra. 7. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole, so 17,50 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 08.03.2022 riigilõivu 65 eurot ja 23.05.2022 riigilõivu 35 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejatele tagastada hagiavalduse esitamiusel tasutud riigilõivust pool, see on 17,50 eurot ja kanda hageja poolt näidatud isikule ja pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.