← Eesti

2-22-19474/34

Obsah (6)§ 104§ 102§ 101§ 100§ 99§ 2172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-19474 Tsiviilasi J. P. hagi J. P. ja M.

) § 101 lg 1 alusel arvutatud summas.

uue redaktsiooni järgi elatise miinimummääraks M. P.le 198,17 eurot ja J. P.le 233,14 eurot. 2

(12)
  1. Hinnatõus (gaas ja elekter) mõjutab hageja võimalust maksta elatist tsiviilasjas nr xxxx määratud summas. Hageja uus laps käib lasteaias, millega samuti kaasnevad erinevad kulud, sh lasteaia tasu, kulud kingitustele ja üritustele. Hageja uues peres on 4 inimest, sh hageja ise, hageja abikaasa, nende ühine laps T. (xxxx-aastane) ja abikaasa esimesest abielust alaealine laps (xxxx-aastane). Hageja abikaasa ei olnud võimeline lapse haigestumise tõttu tööl käima. Seega hageja on oma uues peres ainuke toitja. Hagejal on materiaalselt raske maksta mõlemale kostjale elatist 584 eurot. Hageja lapse T.i viimase 4 kuu kulud kaeti täielikult hagejale laekunud pensionist, kuna enne seda hageja palgast T.i kulude katteks ei piisanud. Hageja võtab igakuiselt naise emalt laenu, et maksta kommunaalkulusid.
  2. Hagiavalduse aluseks on õigusliku olukorra muutumine, seega hageja ei pea esitama tõendeid oma varalise seisundi kohta, kuna seadus seda ei nõua. Hageja on valmis esitama tõendeid oma varalise seisundi ja kulutuste kohta, kui kohtu hinnangul on see vajalik.
  3. Kostjad on seisukohal, et elatise summa määramisel peab lähtuma hageja brutosissetulekust. Seaduse seletuskirjas märgitud võimalust, nagu saaks kohus baassummale lisatava protsendi puhul lähtuda keskmise brutokuupalga asemel kohustatud vanema tegelikust kuutasust, seaduse enda tekst ei toeta. Ülaltoodu alusel elatise suuruse määramisel peab lähtuma Eesti keskmisest brutosissetulekust mitte aga hageja tegelikkust sissetulekust.
  4. Kostjate seaduslik esindaja on töövõimeline ning tal puuduvad objektiivsed takistused suurema sissetuleku teenimeks. Puudub alus elatise tasumise proportsioonist kõrvalekaldumiseks.
  5. Kostjate väide, et kostjad ka haigestuvad, on asjakohatu, kuna oma vanuse tõttu on nad rohkem iseseisvad ja juhul, kui emal ei ole võimalust võtta haiguslehte, siis nad saavad olla kodus üksi või vanaemaga. Hageja laps on aga 3-aastane ning jätta teda üksinda ei ole võimalik. KOSTJATE VASTUS HAGILE
  6. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata, kuivõrd puuduvad alused jõustunud kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatise muutmiseks.
  7. Hageja on tuginenud hagiavalduse esitamisel kahele väitele – esiteks, et seadus on muutunud ning teiseks väitele nagu ei oleks eelmise tsiviilasja menetluses arvestatud asjaoluga, et hagejal on sündinud kolmas laps ning tegemist on olulise muutunud asjaoluga. Otsuse p 3 nähtuvalt on kohtud viidatud tsiviilasja lahendamisel arvestanud asjaoluga, et hagejal on uus laps. Hageja uuele lapsele viidati ka otsuse põhjendavas osas p-ides 3.1.5 ja 10.3-10.
  8. Seega ei vasta tõele hageja väide nagu ei oleks hageja uut last või selle lapsega seotud kohustusi eelmise tsiviilasja menetluses arvesse võetud.
  9. Antud juhul on hagejal tõendamiskoormis täitmata. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit enda varalise seisu tõendamiseks ega ka selle tõendamiseks, et kostjatele kulub märkimisväärselt rohkem kui kolmanda lapse ülalpidamisele. Hageja ei ole isegi vaevunud tõendama kolmanda lapse kulusid. 3
(12)Otsuse tegemisel arvestati, et hageja bruto töötasu on 1543,36 eurot (otsuse p 10.5). Hagiavaldusest nähtuvalt väidab hageja enda sissetuleku olevat suurenenud 1798 euroni, kuid ühtegi tõendit ei esita. Samas kostjate ema 2022.a aasta sissetulekud kahanesid
  1. aastaga võrreldes ca 1500 euro võrra.
  2. Eelmises menetluses keeldus hageja täitmast kohtu nõuet ega esitanud vabatahtlikult andmeid enda sissetulekute kohta. Kohus kogus need andmed ise. Menetluse jätkumise korral tuleb kindlaks teha hageja varanduslik seis (

§ 104

) ning selleks tuleb koguda usaldusväärsed andmed nii krediidiasutustelt kui MTA-lt. 15. Kostjate hinnangul tuleb kohtul sellisel juhul lähtuda asja lahendamisel ka

§ 102

lg 3 ja § 105 lg 3 – seega juhul, kui hageja varaline seis (sh sissetulekud) on oluliselt parem kostjate ema omast, tuleb seda elatise küsimuse lahendamisel arvestada ning määrata, et hagejale langeb kostjate ülalpidamiskohustus suuremal määral.

  1. Täiesti arusaamatuks jääb, kuidas peaks kostjatele elatise suurus olema seotud sellega, et hageja kolmanda lapse ema sissetulekut kas ei oma või on see lapse haigestumise tõttu piiratud. Kostjateks on samuti kaks alaealist last, kes haigestuvad aegajalt. Arvestades asjaolu, et kostjaid peab vahetult üleval üksnes nende ema, kelle sissetulek on oluliselt väiksem hageja sissetulekust, siis iga kostja(te) haigestumise korral on ema sissetuleku kaotus väga suure mõjuga. Seega on kostjate ülalpidamine üksnes ema vahetu ülalpidamiskohustusest tulenevalt oluliselt ohustatum ning hagejal on selles oma roll. KOSTJATE VASTUHAGI ASJAOLUD JA NÕUDED
  2. Kostjad esitasid vastuhagi, milles paluvad: suurendada Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2020 otsusega tsiviilasjas nr xxxx hagejalt kostjate kasuks mõistetud elatist ning alates 01.04.2023 mõista J. P.`lt (isikukood xxxx) välja: 1) J. P. (isikukood xxxx) kasuks igakuine täiendav elatis summas 271,72 eurot kuus, so elatise kogu suuruseks 563,72 eurot; 2) M. P. (isikukood xxxx) kasuks igakuine täiendav elatis summas 238,97 eurot kuus, so elatise kogu suuruseks 530,97 eurot.
  3. A. igakuised kulud on kokku 1127,44 eurot, so elatis peaks olema 563,72 eurot, st senisest 292 eurost 271,72 eurot enam ning M.i igakuised kulud on kokku 1061,94 eurot, so elatis peaks olema 530,97 eurot, st senisest 292 eurost 238,97 eurot enam.
  4. Kuigi kostjate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, on tegemist väga napi vanuse vahega (so 2,8 aastat) ning veelgi enam oluline asjaolu – kostjad on sõltumata vanusevahest pea samas suuruses, st kasutavad samas suuruses riideid ja jalatseid (st ei ole võimalik nooremal vennal kasutada vanemale vennale ostetud riideid ja jalatseid), mistõttu käesoleval juhul ei saa kohaldada

§ 101lg 7.

  1. Kostjad on toonud välja mõlema kostja kohta eraldi nende kulude suuruse (vt vastuhagi p 3) ning kostjad tõid enda kulud kulupõhiselt ka eraldi välja esitades selle kohta menetlusdokumendi lisa 22, milleks oli kostjate kulude tabel. Erinevalt kostjate emast, puuduvad hagejal suured püsikohustused (nt kodulaen). Euribori senine (ja
  2. aastal alanud) kasv on 2022.aastal on kodulaenumakse tõusnud pea 100 euro võrra, samal ajal, kui ema keskmine sissetulek ei ole selle võrra tõusnud ning on parimal juhul samaväärne sellega, mis oli poolte vahel varasema menetluse ajal ning 4

(12)sedagi märkimisväärsete ületundide arvelt. Hagejast sissetulekud on võrreldes varasema menetlusega tõusnud. Hageja esile toodud asjaolu, et tema naine ei tööta, on hageja ja tema pere isiklik valik, kuivõrd nende ühine laps on juba selles vanuses, kus tema vabalt võib käia lasteaias. Tegemist ei ole seega asjaoludega, mis peaksid mõjutama kostjate vastuhagi rahuldamist. HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE
  1. Hageja vaidleb vastuhagile vastu ja palub jätta elatise suurendamise hagi rahuldamata. Hageja ei tunnista vastuhagi elatise summa suurendamiseks kostja I kasuks summani.
  2. Hageja leiab, et kostjate seadusliku esindaja poolt koostatud tabel ei tõenda mitte midagi ning kohus ei pea seda arvesse võtma. Tabelis toodud andmed ja summad võivad olla liigikaudsed ning ei peegelda tegelikkust. Vastuhagist ei ole loetletav missugused tõendid mis kulutused kinnitavad. Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjad on jätnud tõendamiskoormust täitamata.
  3. Hageja ei ole nõus kostjate väitega, et käesoleval juhul ei saa kohaldada

§ 101lg 7.

Riigikohus oma lahendis nr 2-19-19160 punktis 14.4 on leidnud, et alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse muudatuste kohaselt, sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad on elatis

§ 101

lg 7 kohaselt väiksem juhul, kui kostja peab tasuma elatist sama pere mitmele lapsele, v.a juhul, kui tegemist on mitmikega või kui laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuivõrd laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, siis kohaldub

§ 101lg 7 ning see 15% tuleb maha arvata esimese lapse elatise summast.

24. Kostjad toovad välja, et hageja võimalused on oluliselt paremad ja paranenud võrreldes tsiviilasjas nr xxxx tuvastatud hageja võimalustega pidada üleval kõiki oma kolme last. Hageja ei saa sellega nõustuda, kuna käesoleval ajal hageja majanduslik seisund ei ole paranenud ning ta peab üksi ülal pidama kogu oma peret ja maksma elatist kostjatele. Peale kõikide maksete tegemist hagejal ei jää vabu vahendeid, mille arvelt saaks elatise summat suurendada ning isegi hageja teisest abielust lapsele jääb vähem kui hageja praegu maksab kostjatele, see tähendab, et praegusel juhul lapse teisest abielust on osutunud varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed ehk kostjad

§ 102lg 2 viimase lause tähenduses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
  2. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99sätestab, et 5

(12)ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

  1. Poolte puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: 1) kostjad on kostjate seadusliku esindaja ja hageja alaealised lapsed; 2) kostjad elavad koos emaga; 3) 18.12.2020 tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr xxxx otsuse (tlk 4-7), millega mõisteti välja hagejalt kostjate ülalpidamiseks igakuine elatis pooles Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuus iga lapse kohta alates hagiavalduse esitamisest kuni täisealiseks saamiseni; 4) hageja maksab igakuiselt elatist summas 292 eurot lapse kohta; 5) Xxxx. a sündis hagejale uuest abielust laps T. P. (tlk 8 – sünni tõend).
  2. Hageja palub vähendada kohtumäärusega hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist kehtiva seadusjärgse miinimummäärani alates 30.12.
  3. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning leiavad, et see on alusetu. Kostjad on esitanud vastuhagi ning soovivad suurendada väljamõistetud elatise suurust alates 01.04.2023 kostja I osas 563,72 euroni kuus ning kostja II osas 530,97 euroni kuus. Hageja vaidleb vastuhagile vastu ning leiab, et see on alusetu. 29.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

  1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  2. aasta
  3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Eeltoodust tuleneb, et ainuüksi

muudatused võivad anda aluse väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. 6

(12)TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18). Hageja on hagi esitamisel peaasjalikult tuginenud asjaolule, et elatise suuruse aluseks olev õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Samuti märgib hageja, et tal on sündinud veel üks laps ning üleüldine hinnatõus on mõjutanud tema maksevõimet. Kostjad on vastuhagi esitamisel tuginenud asjaolule, et kostjate kulud on oluliselt suuremad kui senise 292eurose elatise puhul aluseks on võetud. Kohus leiab, et TsMS §-s 459 ja

§ 2172

lg 2 sätestatud elatise suuruse muutmise nõude formaalsed eeldused on täidetud nii hagi kui vastuhagi puhul. 30. Esmalt lahendab kohus põhihagi. Hageja soovib elatise vähendamist lähtuvalt kehtivast miinimummäärast, millest on maha arvestatud

§ 101lg 7 sätestatud mastaabisääst.

Seetõttu ei analüüsi kohus poolte väiteid osas, mis puudutavad hageja töövõimet ja majanduslikku olukorda. Hageja ei ole töövõime ja majandusliku seisukorraga seonduvalt oma nõudes väljatoodud elatise suurust sidunud. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks hageja väiteid analüüsida. 31. Lähtuvalt eeltoodust analüüsib kohus põhihagis esitatud nõuet üksnes lähtuvalt sellest, kas esineb alus elatise vähendamiseks alla

§ 101

lg-tes 3-5 sätestatud määra

§ 101

lg 7 kohaselt, mis sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Pooled ei vaidle, et kostjate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat ning on ilmne, et tegemist ei ole mitmikega. Seega kuulub kohaldamisele

§ 101lg 7 ning noorema 7

(12)lapse elatist tuleb vähendada 15% võrra. Asjakohatu on kostjate arutlus teemal, kas nooremal lapsel ikka on võimalik vanema asju kasutada või mitte. Kohtu hinnangul puudub kohtul

§ 101

lg 7 kohaldamisel diskretsioon ning seadusandja ongi regulatsiooni selliselt välja töötanud, et vältida mastaabisäästu osas tarbetut vaidlust (mis varasemalt kehtinud kohtupraktikast lähtuvalt igakordselt tõusetus) ja luua sellesse õiguslik selgus. Kostjate viited, justkui oleks

§ 101

lg 7 põhiseadusega vastuolus, on ebamäärased ning kohus kostjate seisukohta selles osas ei jaga. Eeltoodust tulenevalt saaks põhihagi rahuldamisele kuuluda osaliselt ning kehtivat 292eurost elatist saaks vähendada üksnes

§ 101

lg-tes 3-5 sätestatud määrani, kusjuures kostja II elatist tuleks

§ 101lg 7 alusel vähendada omakorda 15% võrra.

Enne kui kohus põhihagi rahuldamise osas lõpliku seisukoha võtta saab, tuleb lahendada vastuhagi, mida kohus teeb alljärgnevalt. 32. Järgnevalt lahendab kohus vastuhagi. Kostjad on kohtuni toonud oma igakuised kulud ning palub kehtivat elatist suurendada kulupõhiselt. Hageja on vaidlustanud kostjate kulude tõendatuse. Hageja on märkinud, et tema majanduslik seisund ei võimalda kostjatele taotletavas suuruses ülalpidamist anda. 33.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad kostjad hagejalt elatist miinimummäära ületavas määras, on neil kohustus kulude suurust tõendada. Arvestades kostjate poolt vastuhagis ja seisukohtades esile toodud põhistusi ja tõendeid, asub kohus seisukohale, et kostjate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Kostja I kulu Kostja II kulu 158,64 158,64 46,28 46,28 Kodulaen Kommunaal kulud Kohtu hinnang (KI/KII) 158,64 / 158,64 Kohtu kommentaar 35 / 35 Tõend tlk
  5. Kulu tõendatud ja põhjendatud. Kohus lähtub kostjate poolt märgitust, mille kohaselt aasta keskmine kulu on 105 eurot, mis tuleb jagada 3 pereliikme vahel. Tõendid tlk 62-63, laenukogukulu jagatud 3 pereliikme vahel. Kulu tõendatud ja põhjendatud. 8

(12)Elekter (keskmiselt) 14,89 14,89 7,50 7,50 6,67 6,67 1,83 1,83 16,17 / 6,67 6,67 0/0 / 16,17 16,17 16,17 / 5,03 5,03 0/0 Kohus leiab, et tegemist ei ole laste ülalpidamiseks vältimatult vajaliku kuluga, mistõttu loeb selle põhjendamatuks. 47,50 47,50 0/0 100 0 0/0 Tõendamata. Samuti põhistamata, et lastel nimetatud kulu tekib. Kuluartikli mainimine RAKE uuringus ei tähenda, et kohus sellega tingimata kostjate puhul arvestama peaks ning samuti ei saa uuringust tuletada kulu suurust. Tõendamata. 0 51 0 / 38,25 92 0 69 / 0 0 92 0 / 69 59,38 59,38 44,53 44,53 30,00 30,00 0/0 2,50 0 0/0 Koduvalve TV - Telset Panga arvelduspake ti kuutasu Mobiili kulud Kodukindlus tus Bensiin A. matemaatika lisatunnid (4 x kuus x 25.00 EUR) M.i huviring Atlasnet A. inglise keele tunnid ühes kuus M.i inglise keele tunnid ühes kuus A. ja M.i eesti keele tunnid ühes kuus (kahe lapse kohta) Ujumine, maksmine sularahas (4 x kuus x 7.50 EUR) A. klassi jaoks kogutud raha (üritused, koolivajadus ed jne) Tõend tlk
  1. Kulu tõendatud ja põhjendatud. Kulu jagatud 3 pereliikme vahel. Kohus leiab, et tegemist ei ole laste ülalpidamiseks vältimatult vajaliku kuluga, mistõttu loeb selle põhjendamatuks. Tõend tlk
  2. Kulu tõendatud ja põhjendatud. Kulu jagatud 3 pereliikme vahel. Kohus leiab, et tegemist ei ole laste ülalpidamiseks vältimatult vajaliku kuluga, mistõttu loeb selle põhjendamatuks. Tegemist on laste ema isikliku kuluga (tlk 68). Tõend tlk
  3. Kulu tõendatud ja põhjendatud. Kulu jagatud 3 pereliikme vahel. 14,89 14,89 0/0 / Tõend tlk
  4. Kulu tõendatud ja põhjendatud. Siiski ei toimu huviringid 12 kuul aastas, vaid 9 kuul (on üldteada, et koolivaheaegadel huviringid ei toimu). Aastane kulu on 459 eurot (51 x 9), mis ühe kuu kohta teeb keskmiselt 38,25 eurot (459/12). Tõend tlk
  5. Kulu tõendatud ja põhjendatud. Siiski ei toimu huviringid 12 kuul aastas, vaid 9 kuul (on üldteada, et koolivaheaegadel huviringid ei toimu). Aastane kulu on 828 eurot (92 x 9), mis ühe kuu kohta teeb keskmiselt 54 eurot (828/12). Tõend tlk
  6. Kulu tõendatud ja põhjendatud. Siiski ei toimu huviringid 12 kuul aastas, vaid 9 kuul (on üldteada, et koolivaheaegadel huviringid ei toimu). Aastane kulu on 459 eurot (51 x 9), mis ühe kuu kohta teeb keskmiselt 38,25 eurot (459/12). Tõend tlk
  7. Kulu tõendatud ja põhjendatud. Siiski ei toimu huviringid 12 kuul aastas, vaid 9 kuul (on üldteada, et koolivaheaegadel huviringid ei toimu). Aastane kulu on 534,42 eurot (59,38 x 9), mis ühe kuu kohta teeb keskmiselt 44,54 eurot (534,42/12). Tõendamata. Lisaks nähtub, et vähemalt A. ei ole juba pikemat aega üheski trennis käinud (tlk 75 – epikriis). Tõendamata. 9
(12)M.i klassi jaoks kogutud raha (üritused, koolivajadus ed jne) 0 5 0/0 Tõendamata. 6,00 25 6/6 Kostjad on küll esile toonud, et A.l esineb teatud terviseprobleeme (tlk 75-76 - epikriis), kuid sellega seonduvaid kulusid ei ole põhistatud. Kohus lähtub mõlema lapse puhul tavapärasest kulust 6 eurot kuus. 216,67 216,67 216,67/ 216,67 On üldteada, et nimetatud kulu tekib. Kulu suurus põhjendatud, arvestades sealjuures toidukaupade üldist maksumust ja kostjate vanust ja elulaadi. 15 15 15 / 15 Tõend tlk
  1. Kulu tõendatud ja põhjendatud. 25 25 15 / 15 39,29 39,29 7,86 7,86 52 52 52 / 52 2,08 2,08 0/0 Kulu on tõendamata. Siiski on ilmne, et vastav kulu igakuiselt tekib. Kohus, arvestades siinjuures laste mõistlikku meelelahutusvajadust ning tavapärast piletihindade maksumust, leiab, et kulu põhjendatud suurus on 15 eurot kuus. Tõendid tlk 78-
  2. Kulu kogusuurus 943 eurot (tugitoolvoodid). Kohus leiab siiski, et kulu ei teki kord aastas, vaid mõistlik on kulu kasutusea kohaselt jagada vähemalt 5 aastale. Seega on igakuine kulu 1 lapse kohta eurot (943 / 2 = 471,50; 471,50 / 60). Tõendid tlk 78-
  3. Kulu on siiski valdavas osas tõendamata. On ilmne, et vastav kulu igakuiselt tekib. Kohus, arvestades siinjuures laste vanust, riiete ja jalanõude tavapärast kulumisiga ning tavapärast maksumust, leiab, et kulu põhjendatud suurus on 52 eurot kuus lapse kohta. Kohus leiab, et tegemist ei ole laste ülalpidamiseks vältimatult vajaliku kuluga, mistõttu loeb selle põhjendamatuks. 31,25 31,25 15 / 15 66,00 66,00 66/66 66,76 66,76 30 / 30 1061,94 1127,4 4 768,43 / 806,68 Ravimid Toit Juuksur meelelahutus (kino, teater, muuseum vms) Tehnika, mööbel Riided, jalanõud G4S hooldus jaanuar 2023 Majapidamis tarbed A. ja M.i taskuraha (2 last x 3.00 EUR x 22 päeva) Puhkus Kokku: / Kulu on tõendamata. Siiski on ilmne, et vastav kulu igakuiselt tekib. Kohus, arvestades siinjuures mõistlikku vajadust erinevaid majapidamistarbeid kasutada ning tavapärast maksumust, leiab, et kulu põhjendatud suurus on 15 eurot kuus. Kulu on tõendamata. Siiski on ilmne, et vastav kulu igakuiselt tekib. Kulu suurus on põhjendatud. Tõendamata. Siiski on ilmne, et vastav kulu tekib. Reisimine avardab laste silmaringi. Kohus, arvestades siinjuures tavapärast ja mõistlikku maksumust, leiab, et kulu põhjendatud suurus on 30 eurot kuus. Eeltoodu alusel loeb kohus kostja I kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 768,43 eurot kuus (

§ 99), millest kummagi vanema osa on 384,22 eurot (768,43 / 2). 10

(12)Kostja II kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suurus on 806,68 eurot kuus (

§ 99), millest kummagi vanema osa on 403,34 eurot (806,68 / 2).

Arvestades nimetatud summast maha lapsetoetuse (alates

  1. a 80 eurot kuus lapse kohta, hageja kohustusest arvestatakse maha 50% toetusest), tuleks kummalgi vanemal kanda kostja I kulusid summas 344,22 eurot (384,22 - 40) ja kostja II kulusid summas 363,34 eurot (403,34 - 40).
  2. Järgnevalt käsitleb kohus hageja majandusliku seisukorraga seotud väiteid. Hageja brutopalk on 1798 eurot kuus. Hageja ei tegutse ettevõtluses ega oma kinnisvara ega sõidukeid. Hageja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Hageja leidis, et tema teine laps osutub vähem kindlustatuks kui kostjad. Kulutused uuele lapsele on suured – ravimid, riided, lasteaed, kingitused, üritused. Kohus märgib, et hageja ei ole selgesõnaliselt teise lapse kulusid esile toonud, kuid kohus saab siinjuures lähtuda eeldusest, et hageja ülalpidamiskohustus oma kolmanda lapse suhtes vastab kehtivale seadusjärgsele miinimummäärale (260,33 eurot kuus). Hageja ei ole kohustatud ülal pidama oma abikaasa esimesest abielust pärinevat last. Hageja ülalpidamiskohustust kostjate ees ei mõjuta asjaolu, kas hageja uus abikaasa on otsustanud tööle minna või jääda mistahes põhjusel lapsega koduseks. Hageja on viidanud, et on võtnud välja oma II samba pensioni, mille arvelt on asunud jooksvaid kulusid katma. Väited, mille kohaselt hageja võtab jooksvate kulude katteks igakuiselt laenu, on tõendamata. Kostjad on viidanud, et hagejal puuduvad laenukohustused ja märkimisväärses suuruses eluasemekulud ning hageja ei ole vastupidist esile toonud. Pooled ei vaidle, et hageja brutopalk on 1798 eurot kuus (neto 1459.27 eurot II samba makseta). Arvestades sealjuures hageja ülalpidamiskohustust oma kolmanda lapse ees summas 260,33 eurot kuus ja hageja mõistlikke isiklikke kulusid (eluasemele (eramaja puhul eelduslikult hageja osa 75 eurot), toidule (200 eurot), tervisele (15 eurot), riietumisele (50 eurot), sidele (15 eurot), meelelahutusele (15 eurot)) kogusumma 370 eurot, leiab kohus, et hageja majanduslik seisund on kostjatele kulupõhise elatise andmiseks piisavalt hea. Hagejale jääb kostjate ülalpidamiskohustuse täitmiseks 828,94 eurot (1459.27 – 260,33 - 370). Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hageja on töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et hageja majanduslik seisukord on kostjatele elatise tasumiseks piisavalt hea.
  3. Kostjad on märkinud, et hageja sissetulek varasemaga võrreldes paranenud, mis annab aluse vanemate võrdsusest kõrvalekaldumiseks. Kohtu ette ei ole toodud ega ka tõendatud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et vanemate majanduslik seisukord on drastiliselt erinev. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses puudub alus kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest. 11

(12)
  1. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Lähtuvalt kostjate tõendatud ja vajalike kulude kogusuurusest muudab kohus elatise suurust ning mõistab alates vastuhagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni hagejalt kostja I kasuks välja elatise summas 344,22 eurot kuus ja kostja II kasuks summas 363,34 eurot kuus. Viidatud elatis võimaldab kostjate igakuised kulud rahuldada ning vastab ka hageja praegusele majanduslikule seisukorrale ega sea ohtu tema enese ja tema kolmanda lapse ülalpidamist ja hakkamasaamist.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi jääb rahuldamata ja vastuhagi rahuldatakse osaliselt.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.