← Eesti

2-23-909/6

Obsah (14)§ 402§ 4034§ 164§ 8§ 76§ 82§ 404§ 4031§ 408§ 406§ 1132§ 1131§ 101§ 113

2-23-909 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2023, Narva Tsiviilasja number 2-23-909 Tsiviilasi Osaü

§ 402

lg 1 järgi on tarbijakrediidileping selline krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu nõude tarbijakrediidilepingu alusel. 10.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 3 järgi krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. 11.

§ 4034

lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. KAVS § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 12. Riigikohus on märkinud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑169‑13, p 21). 13.

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 14. Kostja esitas laenulepingu taotlemisel oma igakuiseks sissetulekuks 1720,00 eurot ning väljaminekuks 40 eurot (dtl 74). Laenuandja analüüsis laenu andmisel ka kostja pangakonto 4

(8)2-23-909 väljavõtet ning selle kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 1520 eurot ning väljaminekuteks 178 eurot (dtl 77jj) Laenuandja arvestas kostja kulud tuludest maha ning leidis selle tulemusel, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1342 eurot. Lisaks tegi B AS päringu Politsei- ja Piirivalveametile, Rahvastikuregistrisse, Creditinfosse ning Taust.ee-sse (dtl 125jj). 15. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja on veendunud kostja krediidivõimelisuses ega ole rikkunud

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust.

16.

§ 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Hageja on esitanud kohtule 04.07.2022 kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on B AS kostjaga sõlmitud lepingust nr XX tulenevad nõuded loovutatud Osaühingule Aktiva Finants (dtl 33). 17.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 18.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja on kohtule esitanud kostja ja B AS vahel 18.12.2019 sõlmitud lepingu nr XX (dtl 8). Kohtu hinnangul tuleneb käesolevas asjas esitatud tõenditest, et laenuandja ja kostja vahel oli sõlmitud leping. 19. Kooskõlas

§ 4031

lõike 1 punktidega 7 ja 9 peab krediidiandja esitama tarbijale püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel andmed kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määra aasta kohta.

§ 4031

lg 4 näeb ette, et kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ja krediidi kulukuse määr esitatakse tüüpilise näite kujul. Krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused.

§ 408

lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui lepingus puuduvad andmed krediidi kulukuse määra kohta. Samas näeb

§ 408

lg 2 ette, et krediidi kulukuse määra andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. 20.

§ 406

, mille lõike 1 järgi on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Samas näeb

§ 406

lg 2 ette, et krediidi kulukuse määra arvutamisel kindlaks määratav krediidi kogukulu tarbijale ei sisalda kulusid, mida tarbija peab tasuma lepingust tulenevate kohustuse rikkumisel ega kulusid, mida tarbija peab kandma seoses asja ostmisega või teenuse kasutamisega. 21. Lepingule oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 13jj), mille kohaselt oli krediidisummaks 15000 eurot ja lepingu kestus 72 kuud. Krediidi kogukulu oli sama dokumendi järgi 21809,36 eurot. Fikseeritud intressimäär aastas oli 12,90% ning krediidi kulukuse määr 14,11%. Sealjuures on selgitatud, et krediidi kulukuse määr on krediidi 5

(8)2-23-909 kogukulu, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidisummas või krediidi ülempiirist ning see on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 15000 eurot.
  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lepingu osaks olev teabeleht sisaldas seaduse kohaselt vajalikke andmeid.
  2. Lepingu üldtingimuste kohaselt tuli laenu tagastada maksegraafiku alusel ning maksed koosnesid laenu põhiosa maksetest, intressist ja lepingu haldustasust (dtl 9). Kostja on teinud tagasimakseid summas 923 eurot, seega on põhivõlgnevus 14077 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 12,9% ning kostjal on intressivõlgnevus osaliselt alates
  3. osamaksest ning täielikult alates
  4. osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud
  5. osamakseni summas 596,74 eurot (143,04+149,60+157,78+146,32). Kostja intressi tasunud ei ole. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 596,74 eurot.
  6. Vastavalt sõlmitud laenulepingule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu 1,50 eurot kuus (dtl 8). Laenulepingu ülesütlemise seisuga 15.09.2021 oli kostjal tasumata 15.06.2021-15.09.2021 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 6,00 eurot (4 x 1,50). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenu haldustasu 6 eurot. 25.

§ 1132

lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

  1. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 50 eurot. Hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirjad (dtl 34jj). Hageja nõuab kostjale saadetud esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning teise ja kolmanda kirja eest kokku 10 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt muude makseviivitusega tekkinud kulude hüvitamist summas 15 eurot. See hõlmab nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamist telefoni ja e-kirja teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega tehtud kulusid.
  2. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 35 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu

§ 1131

lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. 28.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et 6

(8)2-23-909 taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
  1. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis lepingu alusel põhivõla summalt
  2. Vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda viivist määras 12,90% aastas (dtl 8). Hageja palub kostjalt välja mõista viivised lepingujärgse viivise määraga alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 16.09.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.01.2023, summas 2432,85 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivised perioodi 16.09.2021 kuni 17.01.2023 eest tasumata põhinõude summalt 14077 eurot summas 2432,85 eurot.
  3. Hageja palub välja mõista täiendava viivise alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, s.o alates 18.01.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingujärgses määras 12,90% aastas. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõla jäägilt (14077 eurot) alates 18.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 12,90% aastas.
  4. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
  6. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 1050 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot, tunnitasuga 120 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 1050 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 480 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagi koostamisele ja tõendite kogumisele võis esindajal kuluda 2,5 tundi. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks 300 eurot õigusabi kulude katteks. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 1350 eurot (riigilõiv summas 1050 eurot; mõistlikud õigusabi kulud summas 300 eurot).
  7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates 7
(8)2-23-909 käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.