← Eesti

2-21-14217/29

Obsah (4)§ 101§ 100§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks 20.05.2022. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14217 Tsivi

§ 101

lg 3 sätestatud baassummas (käesoleval ajal 200 eurot), millele lisandub

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (käesoleval ajal 46,44 eurot), millest on maha arvestatud pool kostjale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 30 eurot;

§ 101lg 5), seega käesoleval ajal on elatise suuruseks 225,64 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3. Jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. N Sle riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. Edasikaebamise kord 1

(10)Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõude ja põhjendused
  1. Hageja A S esitas 09.09.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja N S vastu elatise vähendamise nõudes.
  2. Hagiavalduse kohaselt A S (hageja) ja V K (varasemalt K ) kooselust sündis poeg N S. Kostja N S elukohaks on tema ema elukoht. Viru Maakohtu 24.09.2010 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr xxx on välja mõistetud A Slt elatis igakuise elatusrahana V K kasuks alaealise poja N S ülalpidamiseks alates 13.04.2010 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni (so 139,01 eurot) kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni N S täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Käesoleval ajal on elatis miinimumsummas 292 eurot kuus.
  3. Hageja oli pika aja jooksul töötu ja tal puudus sissetulek, mistõttu ta ei saanud elatist maksta kohtuotsusega välja mõistetud suuruses. Pärast Viru Maakohtu kohtuotsuse jõustumist sündis hagejal ja tema abikaasal O S kolm last M S (sünd. xxx), A S (sünd. xxx) ja A S (sünd. xxx). Seega on peale kostja hageja ülalpidamisel veel kolm alaealist last. Lapsed ja kostja abikaasa elavad koos kostjaga. Seisuga 01.09.2021 oli hageja elatise võlgnevus 13 234 eurot. Elatisevõlgnevus on tekkinud seoses töötuks olemisega ja oluliste laste ülalpidamiskuludega. Hageja püüdis tegeleda äritegevusega (OÜ Q), kuid äritegevus luhtus ning tema osaühingul on tekkinud võlad ja tegevus on seiskunud. Alates 01.03.2021 on hageja jälle töötu. Hageja ainsaks sissetulekuks on käesoleval ajal Eesti Töötukaasa toetus summas 202 eurot. Hageja abikaasa on alates 01.09.2021 samuti töötu. Võttes arvesse asjaolusid, et käesoleval ajal saab hageja sissetulekut ca elatusmiinimumi ulatuses ja temal on kohustus pidada ülal ka veel kolme oma alaealist last, leiab hageja, et elatis summas 292 eurot on ebamõistlikult suur. Hetkel maksab hageja elatist kostjale abikaasa kaasabil oma teiste laste toetuste arvel ca 100 eurot kalendrikuus, mis on samuti vastuvõetamatu. Hageja olukord muutus varasema ajaga võrreldes oluliselt. Pärast kohtuotsuse tegemist sündis hagejal veel kolm last ning praegu on hageja kohustatud ülal pidama kokku nelja alaealist last. Juhul kui hageja maksab kostja ülalpidamiseks elatist summas 292 eurot kuus (s.o. ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses), siis käesoleva aja seisuga jääb hageja ise ilma toimetuleku võimaluseta ja teised lapsed osutuks ilmselgelt üldse varaliselt kindlustamatuks võrreldes elatist saava lapsega. 2
(10)Hageja taotleb vähendada Viru Maakohtu 24.09.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx välja mõistetud elatise suurust 292 eurolt kuni 50 euroni alates 09.09.2021 kuni N S (sündinud xxx) täisealiseks saamiseni, s.o 31.05.2025, või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.
  1. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Tõsiseltvõetav ei ole kostja seisukoht, et hagejal on lihtne teenida töötasu. Esiteks on väidetavad tööpakkumised hoopis teises maakonnas, mis ei ole hagejale seoses laste kasvatamise vajadusega vastuvõetav. Teiseks on kostja esindaja andnud kohtutäiturile nõusoleku, et hageja jäetaks ilma juhtimisõiguseta, st kostja esindaja ise püüab hageja sissetuleku võimalusi piirata. Kolmandaks olukorras, kus kohtutäitur jätab hagejale sissetulekust elatusmiinimumi ei ole kodust niivõrd eemal võimalik sissetulekut teenida, st ei ole võimalik kanda transpordikulusid ja iseennast ülal pidada (so toitlustus jms). Oluline on rõhutada, et kostja ema saab ka lastetoetust, mis on samuti arvestatav. Hageja märgib, et on järjepidevalt püüdnud elatist võimetekohaselt maksta, kuid seoses muutunud asjaoludega ei ole see sellises mahus enam võimalik ning hageja soov on lapsi pidada ülal võrdväärselt, eelistusteta.
  2. Hageja on välja toonud, et temaga koos elava kolme alaealise lapse kulud kuus (3 lapsele) on järgmised: telekommunikatsioon 30 eurot (telefon, internet); majapidamiskulud 30 eurot; vaba aeg 60 eurot; haridus, koolikulutused 30 eurot; isiklik hügieen 45 eurot; tervishoid 45 eurot; transport 30 eurot; eluasemekulud 99 eurot (arvestades ca 165 eurot kuu, 5 inimest); toit 360 eurot; riided ja jalanõud 150 eurot; taskuraha 30 eurot (hetkel ühele lapsele); lasteaia tasud 120 eurot (kahele lapsele); võimlemise trenn 50 eurot (kahele lapsele); muusikakool 20 eurot (hetkel ühele lapsele). Kokku on kulud kolme lapse peale 1099 eurot (366,33 eurot lapse kohta). Kuludele lisanduvad taastusravi protseduuride maksumus, mis määratakse jooksvalt lapsele A S . Hageja rõhutab, et tegemist on vajalike kuludega, mida käesoleval ajal lapsevanemad ei ole suutelised täies ulatuses kandma. Käesoleval ajal kantakse kulusid O Sle tasutava Töötukassa hüvitise ja lastetoetuse arvelt. Hageja märgib, et hagejale on lõpetatud Töötukassa poolt hüvitise tasumine.
  3. Hageja leiab, et tulenevalt õigusliku olukorra muutumisest on hagejal igal juhul põhjendatud nõuda elatise vähendamist. Kostja vastus
  4. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu sellega, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.
  5. Kostja märgib, et hageja hageja A S suhtes on algatatud täiteasi nr xxx Viru Maakohtu 24.09.2010 otsuse nr. xxx alusel. 01.09.2021 seisuga on elatise võlgnevuse suurus 13 234.55 eurot. 17.04.2017 sõlmisid hageja ja kostja võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus hageja, alates 20.04.2017 tasuma kohtutäituri kontole igakuise elatise katteks – 150 eurot, elatise võlgnevuse katteks – 25 eurot, kohtutäituri tasu katteks – 25 eurot, kokku 200 eurot ning hageja tasus ühe kuu elatise summas 200 eurot. Hageja täitis nimetatud kokkulepet nõuetekohaselt alates 20.04.2017 kuni 21.03.
  6. Edaspidi olid nõude katteks laekunud summad ebakorrapärased.
  7. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, miks ta ei saa töötada. Täiskoormusega töötades võib hageja teenida 1050 eurost netopalka. Seega puuduvad hagejal mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimumi. Kohtupraktikast tulenevalt on hagejal kohustus muretseda selline sissetulek, mis võimaldab ka lapsi piisaval määral ülal pidada. Hageja on töövõimeline, iseloomuomadustelt sõbralik ja energiline. Omab juhiluba (B-, Ckategooria). Lisaks on omandanud kutsekeskhariduse kraanajuhi erialal, on töökogemus 3
(10)ehitajana. Oma teadmiste ja oskustega võiks hageja palju rohkem teenida, et lapsi vähemalt miimimummääral ülal pidada. Statistika andmetel on autojuhtide keskmine netopalk sektoris transport/logistika 1087 eurot. Töötukassas avaldatud autojuhtide tööpakkumiste hulgast võib hageja kiirelt endale töö leida sissetulekuga 1500 - 2000 eurot bruto.
  1. Hagejal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel.
  2. Hageja viitab, et ta oli pika aja jooksul töötu ja tal puudus sissetulek, mistõttu ta ei saanud maksta elatist kostjale Viru Maakohtu kohtuotsusega välja mõistetud suuruses. Kostja osundab, et 13.10.2015 omandas hageja ühisvarana korteriomandi aadressil xxx. 13.05.2021 müüdi ühisvara. 10.05.2021 on ühisvarana soetatud korteriomand aadressil xxx.
  3. Kostja ema on alates 14.08.2020 samuti töötu. Kostja sissetulek on 60 eurot (peretoetus) kuus.
  4. Kostja märgib, et kui hageja peres kasvab kolm last, siis saavad nad lasterikka pere toetust 300 eurot kuus. Hageja kolmel teisel lapsel on ema, kes on kohustatud lapsi ülal pidama. Seega hageja teiste laste ülalpidamiskohustuse täitmine ei pea toimuma mitte hageja ülalpidamise arvelt, vaid selleks on kohustatud panustama hageja laste ema. Eeltoodust tuleneb, et elatise vähendamiseks ei ole alust sel põhjusel, et teised kolm last osutuvad vähem kindlustatuks, kuna see ei päde ning ei ole laste ema kohustust arvestades mõjuvaks põhjuseks hageja kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks.
  5. Ennekuulmatu on hageja väide, et elatisvõlgnevuse tekkimise põhjuseks on olulised laste ülalpidamiskulud. Hageja kohustus vanemana on enda lastele ülalpidamise kindlustamine. Ka kostja on hageja laps, kellele hageja on kohustatud ülalpidamist andma. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Hageja väited, et temal oleks vaja suurema sissetuleku saamiseks teises maakonnas töötada on elatise vähendamiseks alusetud. Kui hagejal ei ole enda maakonnas tööd, siis tulebki teisest kohast tasuvat tööd otsida, et lastele ülalpidamist teenida. Hagejal ei ole mitte ühtegi tõsiselt võetavat põhjendust elatise vähendamiseks. Hagejal on olemas kvalifikatsioon ja amet hea sissetuleku teenimiseks. Hageja ei ole töövõimetu isik. Tulenevalt eeltoodust on hagiavalduse väited elatise vähendamiseks põhjendamatud.
  6. Kostja kulud ühes kuus on kokku 590 eurot. Kostja kuludeks on telekommunikatsioon 25 eurot; kodune majapidamine 12 eurot; vaba aeg 28 eurot; haridus, koolikulutused 45 eurot; isiklik hügieen, ilukaubad 13 eurot; tervishoid 6 eurot; transport 25 eurot; eluasemekulud 224 eurot; toit 120 eurot; riided ja jalanõud 52 eurot ja taskuraha 40 eurot.
  7. Hageja on esitanud lastega seotud kulud ning märkinud, et esitatud kulud on vajalikud. Nimetatud kuludest ei ole aru saada kui suur osa nendest iga lapse ülalpidamiseks kulub. Kostja märgib, et ei pea mõistlikuks ja põhjendatuks, et igale lapsele on telekommunikatsiooni eest mõistlik kulu 30 eurot kuus. On üldteada, et interneti teenuse on võimalik koos piiramatute kõnedega saada ca 5 euro eest kuus. Arusaadav ei ole milles seisnevad positsioonides nr 2-7 esitatud kulud. Nimetatud kulud on ebamõistlikud ning paljasõnalised. Eluasemekulud, kui need on 165 eurot kuus, siis 99 eurot ei ole see ühe lapse kohta. Riided ja jalanõud ning taskuraha on ilmselgelt üle paisutatud. Arvestada tuleb seda, et peredes peetakse tavapäraseks laste riideid, jalanõud, mänguasjad jne. suurematelt 4
(10)väiksematele edasi anda, lasteaia tasudega on suures osas kindlustatud kahele lapsele kuuluv päevane toit, mistõttu ka söögiraha igale lapsele 120 eurot kuus on üle paisutatud.
  1. Hageja abikaasa suhtes esitatud epikriis näitab seda, et isikul on võime töö tegemiseks ja tulu teenimiseks, asjaolu, kas see võime on piiratud tema enda hinnangu kohaselt, ei oma käesolevas vaidluses tähendust. Hageja ei ole tõendanud, et tema abikaasal oleks välistatud tulu teenimine. Hageja ei ole tõendanud, et tema abikaasal puudub võimalus töö leidmiseks, mis takistab tal enda laste ülalpidamiseks panust andma.
  2. Hageja esitatud dokumentidest selgub, et ainuüksi peretoetused on 558 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et nimetatud summa eest on ainuüksi riiklike toetustega kaetud hageja laste ülalpidamiseks vajaminevad kulud. Enda ülalpidamiseks on hageja koos abikaasaga kohustatud vahendid leidma.
  3. Hageja enda kohta esitatud tervise väljavõttest ei nähtu, et hageja oleks töövõimetu ning temale oleks puuduv töövõime määratud. Hetkel on suurel osal Eesti elanikkonnast mingi tervisehäda. Tervisehädaga ei kaasne aga veel töövõimetus.
  4. Kostja on seisukohal, et hagejal on varjatud tulud ning elatise maksmisest kõrvale hoidmiseks töötab hageja arvatavasti “mustalt”. Kostja meelest tõendab hageja varjatud tulusid asjaolu, et hageja ei ole järjepidevalt Töötukassas arvel olnud. Tema Töötukassas arvel olemine on olnud viimati 2017 aastal ja 2021 aastal alates märtsikuust. Ilmselgelt on hageja end Töötukassas arvele võtnud vaid selleks, et elatise vähendamise hagis näidata end töötuna. Mitte vähe oluline ei ole hageja materiaalsete võimaluste hindamisel ka asjaolu, et hageja suutis endale käesolevas menetluses palgata lepinguliseks esindajaks vandeadvokaadist esindaja. Kohtuistung
  5. Hageja jääb hagi juurde ning kostja jääb selle juurde, et ei ole põhjust vähendada väljamõistetud elatist.
  6. 08.02.2022 kohtumäärusega uuendas kohus asja arutamise, kuna kohus leidis, et tulenevalt asjaolust, et miinimumelatise regulatsioon vahepeal muutus, on vaja asja lahendamiseks välja selgitada täiendavaid asjaolusid. Kohtuotsuse põhjendused
  7. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
  9. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma 5

(10)vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 26. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 27. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

  1. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: - hageja A S ja V K on kostja N S vanemad; - Viru Maakohtu 24.09.2010 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr xxx on välja mõistetud A Slt elatis igakuise elatusrahana V K kasuks alaealise poja N S ülalpidamiseks alates 13.04.2010 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni (so 139,01 eurot) kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni N S täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni; - Hageja ülalpidamisel on peale kostja veel kolm alaealist last, kes on sündinud peale Viru Maakohtu 24.09.2010 kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks elatise väljamõistmist.
  2. Hageja A S taotleb 24.09.2010 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr xxx välja mõistetud elatise (miinimumelatis) vähendamist 50 euroni. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et elatise vähendamiseks alus puudub.
  3. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude 6

(10)rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
  1. Riigikohus on selgitanud, et elatise maksete suuruse muutmist võib TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17). Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, milleks on seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutumine (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p.15)
  4. Käesoleval juhul on hageja kohustatud tulenevalt Viru Maakohtu 24.09.2010 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxx tasuma alaealisele kostjale elatist miinimummääras. Hageja taotleb elatise vähendamist alates 09.09.2021 põhjusel, et peale kohtuotsuse jõustumist on tal lisandunud veel kolm alaealist last ja elatise maksmisel kostjale summas 292 eurot kuus jääb ta ise ilma toimetulekuvõimaluseta ja teised lapsed jääksid vähem kindlustatuks, võrreldes elatist saava lapsega. Lisaks tugineb hageja õigusliku olukorra muudatusele, milleks on seaduses sätestatud miinimummäära muutumine.
  5. Eeltoodust tulenevalt on elatise maksete suuruse muutmise (antud juhul vähendamise) nõude esitamine iseenesest lubatud. Edasi tuleb kohtul anda hinnang, kas muutunud asjaoludest tulenevalt on elatise vähendamine põhjendatud ja kui on, siis millises ulatuses.
  6. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (vt ka Riigikohtu 16.

jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi) (Riigikohtu

  1. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 216-2343, p 11).
  2. Asjas ei ole vaidlust, et hagejal on peale kostja veel kolm alaealist ülalpeetavat. Edasi tuleb kohtul analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta neile kõigile miinimumelatist.
  3. Hageja sõnul on ta käesoleval hetkel töötu. Hagi esitamise hetkel oli tema sissetulek töötukassa toetus summas 202 eurot. 02.12.2021 teatas hageja, et hagejale on lõpetatud ka Töötukassa poolt hüvitise tasumine. Kohus on teinud päringu Eesti Töötukassale ning saadud vastus kinnitab, et hageja on 19.11.2021 seisuga töötuna arvel alates 12.03.
  4. Seega puudub hagejal käesolevalt sissetulek mille arvelt nii kostjale, kui oma teistele alaealistele lastele ülalpidamist anda.
  5. Hageja on selgitanud, et hetkel maksab hageja elatist kostjale abikaasa O S kaasabil oma teiste laste toetuste arvel ca 100 eurot kalendrikuus. Kolme hagejaga koos elava alaealise 7

(10)lapse kulusid kantakse hageja abikaasa O Sle tasutava Töötukassa hüvitise ja lastetoetuse arvelt. Hageja ei pea mõistlikuks, et kostja ülalpidamiseks on hageja perekond sunnitud kasutama teiste laste toetusi. 38. Kohus nõustub iseenesest hagejaga, et õige ei ole olukord, kus ühe lapse elatist tasutakse teistele lastele makstavate toetuse arvelt. Perehüvitiste seaduse § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, mida hageja pere saab, on ette nähtud lastega seotud kulutuste katmiseks, mitte last kasvatava vanema enda kohustuste täitmiseks. Ülalpidamiskohustus kostja ees on tulenevalt

§-st 96 hageja kui kostja isa kohustus.

  1. Kohus leiab, et kuivõrd teiste laste olemasolu annab aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra ning käesoleval juhul puudub hagejal mistahes sissetulek, mida laste vahel võrdselt jaotada, ei saa ka käesoleval juhul olla alust vähendada elatist tulenevalt asjaolust, et teised lapsed jääksid kostjale elatist makstes kehvemasse olukorda. Hageja ei ole käesoleval hetkel sissetuleku puudumise tõttu suuteline ühelegi oma alaealisele lapsele ülalpidamist andma. Üksnes asjaolu, et hageja kasutab õigustamatult oma teistele lastele makstavaid toetusi enda kohustuste täitmiseks kostja ees ja lapsed kellele toetus tegelikult määratud on, jäävad sellest seetõttu ilma, ei ole kohtu hinnangul asjaolu, millest tulenevalt kostjale makstavat elatist vähendada.
  2. Hageja on tööealine ning -võimeline. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Hageja ei ole tõendanud, et esineksid asjaolud, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et töökoha leidmine ja sissetuleku teenimine, mis võimaldaks tal täita oma ülalpidamiskohustust oma alaealiste laste ees, oleks hageja puhul raskendatud või välistatud. Olukorras, kus isikul on kohustus pidada ülal alaealisi lapsi, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimaldaks tal sissetulekut teenida. Hageja esitatud ambulatoorsest epikriisist nr xxx nähtub küll diagnoos täpsustamata artriit, mis võib kohtu hinnangul kinnitada hageja väiteid, et hetkel on raskendatud töötamine ehituse valdkonnas, ent esitatu ei kinnita, et hagejal ei oleks üldse võimalik tööd teha. Töövõimetust hagejale määratud ei ole, mida on hageja ka ise kinnitanud. Kostja on märkinud, et hageja omab juhiluba (B-, C-kategooria) ning on omandanud kutsekeskhariduse kraanajuhi erialal. Hageja ise on välja toonud, et hageja on varasemalt tegutsenud ka ettevõtjana (OÜ Q). Seega on kohtu hinnangul alust eeldada, et arvestades hageja kogemusi ja väljaõpet on hageja suuteline leidma endale töökoha, et täita oma kohustusi oma alaealiste laste ees. Hageja on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et teenida piisvat sissetulekut kostja ja oma teiste alaealiste laste ülalpidamiseks. Põhjendamatult mitte töötamine ja sellest tulenev võimetus ülalpidamiskohustust täita ei saa olla aluseks elatise vähendamisele.
  3. Kostja on toonud välja, et kostja kulud ühes kuus on kokku 590 eurot. Kostja kuludeks on telekommunikatsioon 25 eurot; kodune majapidamine 12 eurot; vaba aeg 28 eurot; haridus, koolikulutused 45 eurot; isiklik hügieen, ilukaubad 13 eurot; tervishoid 6 eurot; transport 25 eurot; eluasemekulud 224 eurot; toit 120 eurot; riided ja jalanõud 52 eurot ja taskuraha 8

(10)40 eurot. Kostja oma kulusid summas 590 eurot tõendanud ei ole. Hageja on leidnud, et kostja kulud ühes kuus suurusjärgus 600 eurot on ebareaalsed ning tegelikud kulud on kaks korda väiksemad. Kohtu hinnangul on kostja kulud osaliselt ülepaisutatud ja ebamõistlikud. Kohus ei pea põhjendatuks kulusid telekommunikatsioonile summas 25 eurot. Kostja ise on hageja poolt kolme hagejaga koos elava lapse kulusid hinnates leidnud, et telekommunikatsiooni kulusid saab pidada põhjendatuks summas 5 eurot kuus. Kohus leiab siiski, et põhjendatud kulu telekommunikatsioonile saab olla kuni 10 eurot. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud ka kulud eluasemele, milliseid kulusid saab kohtu hinnangul põhjendatuks pidada summas 150 eurot. Kokku on kohtu hinnangul seega põhjendatud kostja kulud summas 501 eurot. Hageja on tuginenud ka sellele, et arvesse tuleb võtta lapsetoetust. Vanemate kuluks jääb seega 441 eurot (501 eurot – 60 eurot). Arvestades, et hageja kohustus on kanda sellest kulust pool, tuleks hagejal tasuda elatist kostja põhjendatud ja vajalike kulude katmiseks 220,50 (441/2) eurot kuus.
  1. Hageja on tulenevalt Viru Maakohtu 24.09.2010 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxx kohustatud tasuma kostjale elatist käesoleval hetkel summas 292 eurot. Hageja taotleb elatise vähendamist alates 09.09.2021 50 euroni kuus. Kohus leiab, et hageja poolt välja pakutud 50 eurot on põhjendamatult väike summa lapse tegelikke vajadusi arvestades ja kui hageja leiab, et ta saaks sellise summa maksmisega hakkama olukorras, kus tal tööd ei ole, siis ei tohiks hagejal 220,50 euro suuruse elatise tasumisel probleeme olla olukorras kus ta töötab. Kohus viitab siinkohal ka asjaolule, et Eesti Töötukassa poolt esitatud tõendist nähtuvalt oli hageja töötu ka perioodil 14.02.2017 kuni 05.10.
  2. Kostja poolt osundatu kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.04.2017 elatise võlgnevuse tasumiseks võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus hageja, alates 20.04.2017 tasuma kohtutäituri kontole igakuiselt kokku 200 eurot ning hageja täitis seda kokkulepet nõuetekohaselt alates 20.04.2017 kuni 21.03.
  3. Seega on ka hageja ise varasemalt töötu olles hinnanud oma võimet elatist tasuda oluliselt suuremaks kui 50 erot. Kohus märgib täiendavalt, et ka juba 17.04.2017 võlgnevuse tasumiseks kokkulepet sõlmides oli hagejal veel peale kostja kaks alaealist ülalpeetavat.
  4. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kuivõrd kumbki vanem peab kostja põhjendatud ja vajalikke kulusid kandma 220,50 euro (441/2) ulatuses, siis tuleb väljamõistetud elatist vähendada. Kohus leiab, et alates hagi esitamisest 09.09.2021 kuni 31.12.2021 (mil kehtis vana elatise suuruse regulatsioon), tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista elatis summas 220,50 eurot kuus.
  5. Alates 01.01.2022 elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda alates 01.01.2022 kehtivast

§st 101, mille kohaldamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta kummale vanemale laekub lapsetoetus ning kui palju viibib laps kohustatud vanemaga. Kohus ei tähelda käesolevas asjas vaidlust selle üle, et kostja eest makstav lapsetoetus laekub kostja emale ning, et kostja ei viibi elatist maksma kohustatud vanemaga 7 või enam ööpäeva kuus. 45. Kuivõrd

§ 101

lg 4 kohaselt lisandub baassummale, mis on sama paragrahvi lõike 3 kohaselt 200 eurot, kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lähtudes asjaolust, et lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

  1. aprillil, siis tuleb kohtul eraldi käsitleda elatise miinimumsummat perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 ning alates 01.04.2022 ja edasi.
  2. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt, arvestades käesolevas asjas välja toodud asjaolusid, kujuneb elatise miinimummääraks perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 213,44 eurot ning alates 01.04.2022 225,64 eurot. 9

(10)47. Eeltoodut arvesse võttes vähendab kohus Viru Maakohtu 24.09.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx välja mõistetud elatise suurust ning mõistab A Slt oma alaealise lapse N S kasuks välja elatise alates 09.09.2021 - 31.12.2021 summas 220,50 eurot; alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 213,44 eurot; alates 01.04.2022 kuni N S täisealiseks saamiseni

§ 101

lg 3 sätestatud baassummas (käesoleval ajal 200 eurot), millele lisandub

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (käesoleval ajal 46,44 eurot), millest on maha arvestatud pool kostjale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 30 eurot;

§ 101lg 5), seega käesoleval ajal on elatise suuruseks 225,64 eurot.

  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja taotles jätta menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu hageja oma menetluskulusid kostjalt väljamõistmiseks ei esitanud. Kostja enda kantud menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. N Sle on käesolevas asjas 27.10.2021 kohtumäärusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. N Sle riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.