1-19-1433 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1433
(19233000196)Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aleksander Minin Kriminaalasi E.V süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Süüdistatav E.V isikukood XXX; elukoht xxx; määratlemata kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; töökoht puudub eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: - 01.10.2013 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9, § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi rakendades KarS § 65 lg 1, § 65 lg 2, § 68 sätteid 4 aasta 8 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega. Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja kaitsja kohtumenetluses ei osalenud RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada E.V süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada E.V-le mõistetud karistus, s. o 1 (üks) aasta vangistust, 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga. 1 1-19-1433 KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada E.V üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. E.V on kohustatud:
- elama alalises elukohas aadressil xxx;
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asitõendid: - andmekandja plaat – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Mõista E.V Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 405 (nelisada viis) eurot; - kaitsjatasu summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab E.V temalt väljamõistetud riigi nõude summas 555 (viissada viiskümmend viis) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700009610 ning selgitus „E.V , 1-19-1433, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Apellatsioonõigus on süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- E.V süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise ja see karistus ei ole kustunud, suundus koos A K 19.08.2018 kella 12.30 paiku E.V-ga vaenulikes suhtes oleva V Z korterisse aadressil xxx. Korteris lõi E.V V Z rusikaga näkku. Löögi tagajärjel kaotas V Z tasakaalu ja kukkus. Seejärel lõid E.V ja A K maas lamanud V Z jalgadega vastu keha ja nägu. Jalalöögid tekitasid V 2 1-19-1433 Z kehavigastused, s.o marrastuse vasakule sarnale, vasaku jala verevalumid ja alumise huule turse ning põhjustasid valu. Sel moel pani E.V toime teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
- Kooskõlas E.V, tema kaitsja Oleg Gorškaljovi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör V. Lauri vahel 20.032.2019 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus E.V süüdimõistmist KarS § 121 lg 2 p-s 3 sätestatud kuriteo toimepanemises ning tema karistamist 1 aastase vangistusega, mis asendada 360 tunni üldkasuliku tööga ja selle tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud. Samuti peab E.V üldkasuliku töö ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 nimetatud käitumiskontrolli nõudeid. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad E.V välja mõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 150 eurot, mille tasumist võimaldatakse 1 aasta jooksul.
- Kohtuistungil avaldas E.V, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järeldustega ning ta kohustub hüvitama ühe aasta jooksul temalt väljamõistetavad menetluskulud. Samuti kinnitas ta, et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
- peatüki
- jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista E.V süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
- Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. / / 3