← Eesti

2-23-4715/17

2-23-4715 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2023. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-4715 Tsiviilasi Mxxxx Oxx hagi Mxxxx Oxx vastu abielu lahutamise nõudes Hagi hind Hinnata hagi Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxx Oxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxküla,xxxxxxxxx); Kostja: Mxxxx Oxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxx vald,xxxxxxxxxx) 18.05 ja 29.06.2023 Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada Mxxxx Oxx ja Mxxxx Oxx abielu, mis on registreeritud Jõgeval xxxxxxxxxx. Kohtukulude jaotus Jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Kui pooled soovivad menetluskulude summalist kindlaks määramist, tuleb TsMS § 176 lg 1 ja 5 vastav menetluskulude nimekiri esitada kohtule 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Kohus hoiatab, et taotluse esitamata jätmisel kulusid summaliselt kindlaks ei määrata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada hageja ja kostja abielu, mis on registreeritud 17.01.1998 Jõgeval. Hagi kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted 2019.a oktoobrist. 2020.aastal sõlmisid pooled varalahususe lepingu, kuid kostja keeldus abielu lahutamisest. Hageja teatas, et tal on uus elukaaslane. Hageja on püüdnud kostjaga kokku leppida kohtuvälist abielu lahutust, kuid see pole õnnestunud. Hageja soovis jätta omale abieluaegse perekonnanime. Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde ja palus abielu lahutada. Hageja selgitas, et nime muutmisel peab ta tegema lisakulutusi uute dokumentide saamiseks. Samuti soovis hageja, et tal oleks lastega ühine perenimi. Kostja seisukoht Kostja teatas kohtuistungil, et on abielu lahutamisega nõus, kuid pole nõus, et hageja jätab abiellumisega saadud perenime. Kostja nõusid, et hageja muutku oma nimi neiupõlvenimeks tagasi. Kostja kinnitas, et lahus elatakse alates 2019.a aastast ja varalisi nõudeid ei ole. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on lõppenud: pooled elavad lahus juba üle kolme aasta ja hagejal on uus elukaaslane, mõlemad avaldasid valmisolekut ja soovi abielu lahutada, millest saab järeldada, et kooselu taastada nad ei soovi. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Kostja vaidles vastu hageja soovile jätta alles abiellumisel võetud perenimi. Vastavalt Nimeseaduse § 10 lg 1 valib abielu sõlmimisel isik uue perekonnanime või säilitab senise perekonnanime. Sama seaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Seega kui hageja ei soovi abielu lahutamisel oma perenime muuta, siis vastaspool seda nõuda ei saa. Kostja vastuväide tuleb jätta arvesse võtmata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.