Obsah (7)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 47§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1358 Määruse kuupäev 20. juuni 2023 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes RE

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist. Kaebaja viitab ajavahemikul
3. mai 2023 kuni
4. mai 2023 vanglas toimunud sündmustele, mis said alguse tema
5. mail 2023 tehtud enesetapu katsest. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole rahul sellega, kuidas vanglaametnikud ja meditsiinitöötajad temaga käitusid. Ta paigutati pärast enesetapu katset üksinda kaameraga kambrisse ning kuigi ta oli endale süstinud suure koguse insuliini, siis jäeti tema terviseseisund tähelepanuta. Ta oli teadvuseta, lebas külmal betoonpõrandal ning tuli mõistuse juurde alles
6. mai
7. a hommikul kell
8. Meediku arvates oli tal ka vedelikupuudus, kuid ajapuudusel toimiti tilguti paigaldamisel valesti. Kaebaja oli neli päeva kambris üksinda ning psühholoogi abi anti talle alles
9. mail
10. Kaebaja märgib, et vangla ei ole midagi teinud selleks, et ära hoida selliseid situatsioone. Vangla katsetas, kas ta sureb või jääb elama. Kaebuse juurde on lisatud mitmeid dokumente (sh vanglas
11. juunil 2023 numbriga 6-24/2178-1 registreeritud kaebaja pöördumine pealkirjaga „Vaie/teabenõue/15.06.23 kaebus/kahjunõue“ ning Tartu Vangla
12. juuni
13. a vastus nr 624/2178-2).
14. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla
15. juunil 2023 kohtule, et kuigi kaebaja pani oma pöördumise pealkirjaks „Vaie/teabenõue/kaebus/kahjunõue“, ei nähtunud pöördumise sisust, et tegemist oleks olnud kahjunõudega. Seetõttu ei registreeritud pöördumist 3-23-1358 eraldiseisvalt kahju hüvitamise taotlusena ning seetõttu ei ole Tartu Vangla pöördumist kahju hüvitamise taotlusena ka lahendanud. Kaebaja ei ole kohtunõudes kirjeldatud alustel ühtegi kahjunõuet vanglale esitanud. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kaebusest nähtuvalt on kaebaja pöördunud kohtu poole mittevaralise kahju hüvitamise kaebusega (

§ 37

lg 2 p 4), milles soovib Tartu Vanglalt hüvitise väljamõistmist seonduvalt sündmustega, mis toimusid ajavahemikul

1. mai 2023 kuni
2. mai 2023 ehk alates kaebaja enesetapu katse tegemisest. Kaebaja ei ole rahul vanglaametnike ja meditsiinitöötajate tegevusega ning heidab neile ette enda kaameraga kambrisse üksinda jätmist, terviseseisundi kontrollimata jätmist, tervise ohtu seadmist ja psühholoogi abi pakkumisega viivitamist. 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Xi kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel. 5.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47lg-st 1 ja vangistusseaduse (Vang

S) § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Kuigi kaebaja on kaebuse juurde lisanud enda pöördumise pealkirjaga „Vaie/teabenõue/15.06.23 kaebus/kahjunõue“, mille ta esitas Tartu Vanglale (registreeritud vanglas
2. juunil 2023 nr-ga 6-24/2178-1), siis jääb nimetatud pöördumise sisu ja eesmärk paljuski ebaselgeks. Tartu Vangla vastas
3. juunil 2023 kohtule, et vangla hinnangul ei nähtu pöördumise sisust, et tegemist oleks kahjunõudega ning vangla ei ole pöördumist ka kahju hüvitamise taotlusena lahendanud. Asja materjalidest nähtub, et vangla on kaebaja pöördumisele vastanud
4. juuni
5. a kirjaga nr 6-24/2178-2 „Vastus Xi taotlusele videosalvestuse säilitamiseks“. Nimetatud vastusest nähtub samuti, et vangla ei ole kaebaja pöördumist nr 6-24/2178-1 kahjunõudena käsitanud. Kohus märgib, et asjaolust, et kaebaja on pöördumise nr 6-24/2178-1 oma kaebuse juurde lisanud, võib järeldada, et kaebaja soovib tõendada, et ta on vangla poole kahjunõudega pöördunud. Samas on kaebaja pöördumise nr 624/2178-1 sisu ebaselge ning peale pealkirjas olevale viitele (s.o …/kahjunõue) ei viita pöördumises miski sellele, et kaebaja nõuaks vanglalt mingi konkreetse tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist võiks olla vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusega, siis ei kattu selle sisu täiel määral ka kohtule esitatud kaebuse sisuga (nt ei ole vanglale esitatud taotluses nõutud hüvitist selle eest, et psühholoogi abiga viivitati). Eelnevat arvestades tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et isegi kui kaebaja pöördumist nr 6-24/2178-1 käsitada kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotlusena, siis ei ole vangla sellele vastanud (s.o vangla vastuses nr 6-24/2178-2 ei ole tehtud otsust kahju hüvitamise taotluse tagastamise või rahuldamata jätmise kohta). Võimaliku kahju hüvitamise taotluse osas otsus seega käesoleval ajal puudub ning vanglat ei saaks lugeda 2 3-23-1358 kahjunõude lahendamisel ka viivituses olevaks (vt riigivastutuse seaduse § 18 lg 1). Muid kahjunõudeid kaebuses kirjeldatud asjaoludel kaebaja vanglale esitanud ei ole. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes läbimata ning kaebus ei ole seetõttu kohtus lubatav. Kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

7.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus selgitab, et kui kaebaja vanglale esitatud pöördumine nr 6-24/2178-1 kujutab endast kahjunõuet, mis seondub kaebuses kirjeldatud asjaoludega, siis on kaebajal võimalik sellest vanglat teavitada ja oma kahjunõuet täpsustada. Tartu Vangla

1. juuni
2. a vastuse kohaselt vangla kaebaja pöördumist praeguse seisuga kahjunõudena ei käsita. Kaebajal on võimalik vanglale esitada ka uus kahjunõue, milles on kahjunõude aluseks olevad asjaolud täpsemalt ja selgemalt välja toodud. Kaebaja saab kahju hüvitamise kaebusega pöörduda kohtu poole üksnes juhul, kui ta on eelnevalt nõuetekohaselt esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse ning vangla on selle taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 11 lg 8).
3. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3