← Eesti

3-23-347/17

Obsah (6)§ 184§ 182§ 108§ 109§ 103§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-23-347 Otsuse kuupäev 30. juuni 2023 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Xi kaebus aktsiaseltsi Valga Haigla liiklusm

) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

3-23-347 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X (kaebaja) esitas Valga Haigla liiklusmeditsiini komisjonile digitaalse tervisedeklaratsiooni nr 20230126093519495 mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamiseks. X soovis tervisetõendi pikendamist, sest varasemalt väljastatud tervisetõend pidi aeguma
  2. aprillil
  3. Tervisedeklaratsiooni juurde lisas X enda raviarsti (dr P. Taal)
  4. jaanuari
  5. a teatise, mille kohaselt „Tervisliku seisundi tõttu ei ole käesolevalt vastunäidustusi autojuhiloa tervisetõendi pikendamiseks“.
  6. Valga Haigla liiklusmeditsiini komisjon tegi
  7. jaanuaril 2023 otsuse (vt ambulatoorne epikriis nr 1007370770), milles leidis, et Xile on mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamine vastunäidustatud.
  8. X ja tema eestkostja Y (kaebaja ema) esitasid
  9. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud kaebuse, milles vaidlustasid aktsiaseltsi Valga Haigla liiklusmeditsiini komisjoni
  10. jaanuari
  11. a tervisetõendi „ei“- otsuse.
  12. Tartu Halduskohus võttis
  13. veebruari
  14. a määrusega menetlusse Xi kaebuse aktsiaseltsi Valga Haigla liiklusmeditsiini komisjoni
  15. jaanuari
  16. a tervisetõendi tühistamiseks ja aktsiaseltsi Valga Haigla kohustamiseks vaadata mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamise taotlus uuesti läbi. Aktsiaselts Valga Haigla esitas
  17. märtsil 2023 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele, misjärel kaebaja esindaja esitas
  18. märtsil 2023 kohtule täiendavad vastuväited.
  19. Tartu Halduskohus määras
  20. aprilli
  21. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks. Sama määrusega võttis kohus asja juurde Tartu Maakohtu
  22. novembri
  23. a kohtumääruse asjas nr 2-22-
  24. Kaebaja esindaja edastas seejärel
  25. aprillil 2023 kohtule täiendava dokumendi (raviarst P. Taali
  26. aprilli
  27. a teatis). Aktsiaselts Valga Haigla teatas
  28. mail 2023 kohtule oma täiendava seisukoha ning edastas menetluskulude tekkimist tõendava dokumendi (Advokaadibüroo Kõrgesaar & Laasik arve nr 20230159). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  29. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt. 6.
  30. Kaebaja B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks vajalik tervisetõend aegub
  31. aprillil
  32. Kaebajale positiivse otsuse tegemisele oli vastu liiklusmeditsiini komisjoni psühhiaater, kes tugines vaid digiloos olevatele andmete. Vaidlusalust otsust tehes ei arvestatud kaebaja raviarsti (psühhiaater P. Taal) arvamusega. Kaebaja raviarstideks on dr Piret Taal ja dr Annika Viimsalu. Raviarstide hinnanguid arvestades on kaebajal haiguskriitika olemas ning samuti ravisoostumus. Kaebaja olukord on paranenud ja stabiliseerunud. Seda kinnitab ka raviarst. 6.
  33. Alates
  34. a kevadest ei ole kaebaja kiirabiga haiglasse sattunud, sest ta võtab korralikult rohtu. Haiglas käib ta üks kord kuus elekterkrampravi (EKR) saamas. Nõustuda ei saa vastustaja vastuses esitatud väitega, mille kohaselt oli kaebaja erakorraliselt hospitaliseeritud ajavahemikul
  35. märts 2022 kuni
  36. aprill
  37. Tegelikult on epikriisis selgelt öeldud: „Patsient suunatud Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku akuutosakonda plaaniliselt raviskeemi korrigeerimiseks ambulatoorse raviarsti dr Taali poolt“. Ka
  38. oktoobril 2022 läks kaebaja Viljandi Haiglasse plaanilise ravi korras. 2 3-23-347 6.
  39. Vastustaja väide, et dr P. Taal ei ole kaebaja raviarst, on vale. Dr P. Taali vastuvõtud toimuvad kaebajal E.G.U. Erapraksis OÜ-s ja võib-olla seetõttu ei ole epikriisid digiloos nähtavad (v.a üks
  40. novembri
  41. a eprikriis, mis oli nähtav). Kaebaja käis viimati arsti vastuvõtul
  42. jaanuaril 2023 ning järgmine visiit on planeeritud
  43. aprillil
  44. Kui kaebaja võtab ravimeid korralikult, siis ei ole tal terviseseisundist tulenevaid kaebusi. Pärast viimast erakorralist hospitaliseerimist (s.o
  45. november 2020) ei ole ravimite võtmises probleeme olnud.
  46. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised põhjendused. 7.
  47. Vastavalt aktsiaseltsi Valga Haigla
  48. märtsi
  49. a korraldusele nr 1.3-2/22 kuuluvad liiklusmeditsiini komisjoni vastutav arst Ardo Valgepea ja liikmed silmaarst Ülle Mägi, neuroloog Anne Lepik, sisearst Sulev Lauk ja psühhiaater Evi Borissenko (vajadusel). Liiklusmeditsiini komisjoni töökorralduse kohaselt tutvuvad komisjoni liikmed tervisetõendi taotleja tervisedeklaratsiooni ja teiste tervist puudutavate dokumentidega digitaalselt. Kaebaja tervisedeklaratsiooni kohaselt puudusid tal igasugused kaebused närvisüsteemi või muude krooniliste haiguste kohta. Samas tarvitab kaebaja püsivalt nii deklaratsiooni kui ka ravimretseptide väljavõtte järgi antipsühhootikume ja raskekujulise skisofreenia ravimeid leponex ja haloperidool. Kaebaja tervisedeklaratsioonis esitatud andmed tekitasid liikluskomisjoni põhiliikmetes kahtluse andmete õigsuses ja komisjoni töösse kaasati psühhiaater. Komisjoni liikmed asusid pärast digiloo andmetega tutvumist seisukohale, et väljastada tuleb „ei“-otsusega tervisetõend. Otsuse vormistas komisjoni esimees ja teiste põhiliikmete kirjalik kinnitus ei olnud töökorrast lähtuvalt vajalik. Vastustaja möönab, et liiklusmeditsiini komisjon on jäänud keelduva otsuse kirjalikus põhjenduses napisõnaliseks. Samas selgitati kaebajale tulemusi ja põhjendati otsust põhjalikult suuliselt. 7.
  50. Tuginedes digiloo päringutele esineb kaebajal Vabariigi Valitsuse
  51. juuni
  52. a määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ (edaspidi määrus nr 80) § 4 lg 1 p-s 6 nimetatud absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel (raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire). Kaebajal on alates
  53. a püsikululine paranoiline skisofreenia. Tema statsionaarse haiglaravi arsti epikriisidest nr VH-EP22-23227 ja nr VHEP23-2213 nähtub, et kaebajal esineb muu hulgas meelepetteid, agressiivset käitumist, desorienteeritust, tardumust (hoogude pikkused 15 minutist kuni 6 tunnini ja sellel ajal ei ole võimalik temaga kontakti saada). Samuti nähtub epikriisist, et kaebaja hinnangul on talle EKR mõjunud positiivselt. Seega ei ole haiguse remissiooni ravimitega saavutatud, mistõttu saab kaebaja regulaarselt elekterkrampravi. Elekterkrampravil on oluliseks kõrvaltoimeks mäluhäired ja võimalikud rütmihäired. Seetõttu on ravimeetod kasutusel vaid raskekujulise psüühikahäire korral, mis ei allu ravimitele. Tõele ei vasta kaebaja väide, et tal puuduvad erakorralised hospitaliseerimised viimase aasta jooksul. Digiloo kohaselt oli ta ajavahemikul
  54. märts 2022 kuni
  55. aprill 2022 erakorraliselt hospitaliseeritud. 7.
  56. Liiklusmeditsiini komisjoni liikmetes äratas kahtlust dr P. Taali tõendi õigsus, sest lause: „Tervisliku seisundi tõttu ei ole käesolevalt vastunäidustusi autojuhiloa tervisetõendi pikendamiseks“ on vastuolus kaebaja põhidiagnoosi ja igapäevaselt tarvitavate ravimitega. Liikluskomisjoni hinnangul ei ole dr P. Taali hinnang põhjendatud ja selles toodud järeldus õige. Digiloo andmetele tuginedes ei ole dr P. Taali poolt patsiendi tervisliku seisundi kohta koostatud ühtegi ambulatoorset või statsionaarset epikriisi viimase viie aasta jooksul. Tervishoiuteenuse osutajad ja eksperdid lähtuvad sellest, et patsiendi terviseandmed kajastuvad digitaalselt digiloos. Seega jäi liikluskomisjoni liikmetele arusaam, et dr P. Taal ei ole kaebaja raviarst. 3 3-23-347 7.
  57. Määruse nr 80 § 4 lg 1 p 5 järgi on haigused ja seisundid, millega kaasneb absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel psühhotroopsete ainete või juhtimisvõimet alandavate ravimite tarvitamine. Kaebaja tarvitab igapäevaselt maksimaalses annuses vähemalt kahte tähelepanuvõimet alandavat ravimit. Nendeks on leponex ehk klosapiin ja haloperidool. Ravimi omaduste kokkuvõtte kohaselt mõjutab haloperidool mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Ilmneda võib mõningane sedatsioon või tähelepanuvõime vähenemine (eriti suurte annuste kasutamisel ja ravi alguses). Klosapiin võib põhjustada sedatsiooni ja alandab krambiläve, seetõttu tuleb vältida sõidukijuhtimist ja tehniliste aparaatide käsitsemist. Vastustaja märgib, et eelpool viidatud tardumusseisundi tekkimisel mootorsõiduki roolis, mil puudub igasugune kontakt välismaailmaga (15 minutist kuni tundideni), on liiklusõnnetuse tekke risk ülikõrge ning olukord eluohtlik nii kaebajale kui ka teistele liiklejatele. Samuti põhjustavad igapäevaselt tarvitatavad ravimid reaktsioonikiiruse aeglustumist, mis suurendab liiklusavarii tekkimise ohtu. 7.
  58. Vastustaja lähtus vaidlusaluse otsuse tegemisel eeltoodud põhjendustest. Kaebaja esitatud lisadokumendid ei anna alust vastustaja otsuse muutmiseks. Kaebajal esineb kaks absoluutset meditsiinilist vastunäidustust mootorsõiduki juhtimisel (määruse nr 80 § 4 lg 1 p-d 5 ja 6). KOHTU SEISUKOHT
  59. Kaebaja soovib, et kohus tühistaks aktsiaselts Valga Haigla liiklusmeditsiini komisjoni
  60. jaanuari
  61. a otsuse, mille kohaselt talle mootorsõidukijuhi tervisetõendit ei väljastata. Kaebaja palub kohustada vastustajat vaatama tema mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamise taotluse uuesti läbi. Kaebaja hinnangul tugines komisjon vaid digiloos esitatud terviseandmetele ning tema esitatud tõendiga piisavalt ei arvestanud. Kaebaja hinnangul on tema terviseseisund kontrolli all, mistõttu keeldus vastustaja ebaõigesti „jah“-otsusega tervisetõendi väljastamisest.
  62. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tervisekontrolli teostaja täidab mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tehes avalik-õiguslikku ülesannet ning tervisetõendi väljastamine ei ole tervishoiuteenuse osutamine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 mõttes. Tervisekontrolli tulemusel väljastatud tervisetõend vastab eelhaldusakti tunnustele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2) mootorsõidukijuhi juhtimisõigusega seotud haldusmenetluses. Selline eelhaldusakt on halduskohtus vaidlustatav (vt Riigikohtu
  63. detsembri
  64. a määrus asjas nr 3-18-1273, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega saab halduskohus kontrollida, kas kaebajale „jah“-otsusega tervisetõendi väljastamisest keeldumine oli õiguspärane.
  65. Tervisetõendi kui eelhaldusakti tunnustele vastava dokumendi suhtes tuleb kohaldada haldusakti sätteid (HMS § 52 lg 2). HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Isiku õigusi piirava akti põhjendamine on oluline selleks, et isik mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus on tehtud ning kas otsus tehti seaduslikult. Ühtlasi tagab põhjendamiskohustus kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (vt Riigikohtu
  66. mai
  67. a otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 26). Kaebajale väljastatud otsus täiel määral nendele nõuetele ei vasta, sest otsuse põhjendus on napisõnaline ning selles ei ole õigusliku alusena viidatud määruse nr 80 tingimustele. Vastustaja on
  68. märtsi
  69. a vastuses kaebusele samuti möönnud, et liiklusmeditsiini komisjoni otsus on keelduva otsuse kirjalikus põhjenduses jäänud liialt napisõnaliseks. Samas toob vastustaja välja, et kaebajale selgitati ja 4 3-23-347 põhjendati otsust suuliselt ning on kohtumenetluses täpsustanud, millistest määruse nr 80 sätetest otsuse tegemisel lähtuti ja millistele asjaoludele tugineti. Kohtupraktikas on leitud, et haldusakti kontrollimisel võib arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt nt Riigikohtu
  70. juuni
  71. a otsus asjas nr 3-16-2061 (p 13) ja
  72. juuni
  73. a otsus asjas nr 3-17-1927, p 23). Kohus peab praegusel juhul usutavaks, et liiklusmeditsiini komisjon lähtus keelduva otsuse tegemisel ka kaalutlustest, mis on esitatud kohtumenetluses. Samuti peab kohus usutavaks, et kaebajale selgitati keelduva otsuse põhjendusi suuliselt nagu näeb ette ka määruse nr 80 § 9 lg
  74. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda ka selles, et aktsiaseltsi Valga Haigla
  75. märtsi
  76. a korralduses nr 1.3-2/22 nimetatud komisjoni liikmed tutvusid kaebaja dokumentidega ning osalesid otsuse tegemisel.
  77. Liiklusseaduse (LS) § 101 lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhi terviseseisund vastama sama paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele. Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja väljastatud tervisetõend. Tervisekontrolli teeb perearst, töötervishoiuarst või tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon (LS § 102 lg 1). Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tingimused ja korra ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud on kehtestatud määruses nr 80 (LS § 101 lg 10). Määruse nr 80 § 2 lg 1 kohaselt peab juht füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline mootorsõidukit juhtima ning tal ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad mootorsõiduki ohutult juhtimist.
  78. Asja materjalidest nähtub, et aktsiaseltsi Valga Haigla liiklusmeditsiini komisjon tegi
  79. jaanuaril 2023 otsuse (sisaldub ambulatoorses epikriisis nr 1007370770), mille kohaselt on mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamine kaebajale vastunäidustatud. Otsuses on kajastatud, et kaebajal on juhiload aastast 2003 ning ta on sõitnud autoga. Nägemisteravust puudutavas osas leidis silmaarst, et B-kategooria juhiload on kaebajale lubatud. Komisjoni kaasatud psühhiaater asus seisukohale, et lähtuvalt asjaolust, et kaebaja põeb püsikululist paranoidset skisofreeniat, ei ole terviseseisundist tulenevalt „jah“-otsuse tegemine võimalik. Psühhiaater toob otsuses esile, et kaebaja haigestus vaimuhaigusesse
  80. aastal (paranoiline skisofreenia) ning on korduvalt viibinud ravil Jämejala psühhiaatriakliinikus (viimati ajavahemikul
  81. oktoober 2022 kuni
  82. november 2022). Viimane psühhiaatri külastus oli kaebajal
  83. detsembril 2022 (dr A. Viimsalu) ning kaebajal on raske puue. Seega oli liiklusmeditsiini komisjon lõppastmes seisukohal, et kaebaja tervislik seisund ei võimalda „jah“- otsusega tervisetõendit väljastada.
  84. Vastustaja hinnangul esineb kaebajal kaks absoluutset meditsiinilist vastunäidustust mootorsõiduki juhtimisel (s.o määruse nr 80 § 4 lg 1 p-d 5 ja 6), mistõttu ei ole „jah“-otsusega tervisetõendi väljastamine lubatav. Määruse nr 80 § 4 lõikes 1 on nimetatud haigused ja seisundid, millega kaasneb absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel. Nimetatud lõike punkti 5 kohaselt on selleks psühhotroopsete ainete või juhtimisvõimet alandavate ravimite tarvitamine ning punkti 6 kohaselt raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või mõõdukas või raske vaimne alaareng, mis arsti hinnangul alandab juhtimisvõimet ja mõjutab ohutu sõitmise võimet.
  85. Vaidlus puudub selles, et kaebajal on diagnoositud paranoidne skisofreenia, püsikululine (F20.00). Vastustaja toob välja, et kaebaja tarvitab igapäevaselt maksimaalses annuses vähemalt kahte tähelepanuvõimet alandavat ravimit: leponex ehk klosapiin ja haloperidool (vt vastustaja
  86. märtsi
  87. a vastuse lisad 2 ja 3 (s.o epikriisid VH-EP23-2213 ja VH-EP22232279) ja ka kaebaja tervisedeklaratsioon). Vastustaja on edastanud kohtule nende ravimite 5 3-23-347 omaduste kokkuvõtted. Kokkuvõtete punktist 4.7 nähtub, et mõlemad ravimid mõjutavad autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Ilmneda võib mõningane sedatsioon või tähelepanuvõime vähenemine (eriti suurte annuste kasutamisel ja ravi alguses), mida alkohol võib veelgi võimendada. Patsiente on soovitatav teavitada, et nad ei juhiks sõidukeid ega käsitseks masinaid ravi ajal, kuni nende tundlikkus ravimile on selgunud. Leponexi ehk klosapiini osas on ravimi omaduse kokkuvõttel märgitud, et see võib põhjustada sedatsiooni ja alandab krambiläve, seetõttu tuleb vältida sõidukijuhtimist ja tehniliste aparaatide käsitsemist (eriti ravi esimestel nädalatel). Seega tarvitab kaebaja vähemalt kahte ravimit, mis alandavad juhtimisvõimet. Kuigi ravimite kokkuvõtetel kajastatust ei saa teha järeldust, et ravimite tarvitamise ajal on sõiduki juhtimine alati täielikult välistatud, tuleb siiski arvestada asjaoluga, et kaebaja tarvitab kahte ravimit, mis juhtimist oluliselt mõjutavad ning lisaks on selline mõju ka ravimil metoprolool1, mida kaebaja samuti tarvitab (vt kaebaja tervisedeklaratsioon ja epikriisid VH-EP23-2213 ja VH-EP22-232279). Kohtu hinnangul ei ole ravimite omadusi kogumis ning nende kasutamise ulatust arvestades alust vastustaja järeldust, et nimetatud ravimite tarvitamine ei võimalda praegusel juhul „jah“-otsusega tervisetõendit väljastada, meelevaldseks pidada, mistõttu on vastustaja põhjendatult tuginenud määruse nr 80 § 4 lg 1 p- le
  89. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult lähtunud „ei“-otsusega tervisetõendi väljastamisel ka määruse nr 80 § 4 lg 1 p-s 6 sätestatud alusest. 15.
  90. Kaebaja rõhub sellele, et tema terviseseisund on stabiilne ning tema raviarsti seisukohta aluseks võttes on tal piisav haiguskriitika olemas ja samuti ravisoostumus, mistõttu on vastustaja otsus õigusvastane. Kohus sellega ei nõustu. 15.
  91. Kohus märgib esmalt, et kaebuses esitatud väide, et
  92. märtsil 2022 ei toimunud kaebaja erakorralist hospitaliseerimist, vastab tõele. Kuigi epikriisil VH-EP22-23227 on pöördumise viisina välja toodud „Erakorraline“, on epikriisi sisust nähtav, et kaebaja tuli haiglasse ise plaanilise raviskeemi korrigeerimiseks ehk tegemist oli plaanipärase visiidiga. Samas ei saa epikriiside VH-EP22-232272 ja VH-EP23-22133 pinnalt teha järeldust, et kaebaja olukord oleks stabiilne. Epikriisi VH-EP22-23227 kohaselt esinevad kaebajal ühe kuu jooksul kuni 15 päeval episoodid, kus ta kangestub, hakkab rääkima teistsugust juttu või ei räägi üldse ja vaatab üles. Episoodid kestavad 15 minutit kuni 6 tundi. Ka haiglaravi ajal esines kaebajal hoogusid, mil ta oli tardunud ja temaga sõnalist sisulist kontakti ei saadud, samuti oli käitumine hooti ebaadekvaatne. Kaebajale määratud ravimite annuseid tõsteti ning haiglast välja kirjutamise ajaks (s.o
  93. aprill 2022) olid hood muutunud harvemaks ja kestvuselt lühemaks. Kohtule esitatud hilisema epikriisi VH-EP23-2213 kohaselt pöördus kaebaja
  94. jaanuaril 2023 haiglasse plaanilisele EKR säilitusravi protseduurile. Sellelt epikriisilt nähtub, et kaebajal esinevad jätkuvalt hood, mil ta käitub ebaadekvaatselt ja võib kujutada ohtu endale ja teistele. Tal võib esineda tardumist ning jutt on sageli seosetu. Epikriisi kohaselt ei ole tema raviskeemi muudetud ning ta jätkab EKR saamist üks kord kuus. Vastustaja
  95. märtsi
  96. a vastusest kaebusele nähtub, et EKR ravimeetod on kasutusel vaid raskekujulise psüühikahäire korral, mis ei allu ravimitele. Lisaks eelnevale nähtub asja juurde võetud Tartu Maakohtu
  97. novembri
  98. a määrusest asjas nr 2-22-16968, et kaebaja suhtes on kohaldatud tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Määrusest nähtub, et kaebaja hospitaliseeriti
  99. oktoobril 2022 plaaniliselt statsionaarsele ravile ja psühhiaater tegi
  100. novembril 2022 otsuse tema suhtes tahtest Vt ravimi omaduste kokkuvõtte, p 4.7 (Kättesaadav: https://www.ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1282283.pdf) 2 Puudutab ajavahemikku
  101. märts 2022 kuni
  102. aprill
  103. 3 Puudutab ajavahemikku
  104. jaanuar 2023 kuni
  105. jaanuar
  106. 1 6 3-23-347 olenematu ravi kohaldamiseks. Psühhiaatri otsuse kohaselt esinevad kaebajal haiguse ägenedes püsiva sümptomaatika korral ka „hood“, mille jooksul on tema käitumine ebaadekvaatne. Kaebaja põhihaigusest tulenevalt ei ole temaga haiguse ägenemisel võimalik saada adekvaatset verbaalset kontakti, ta on hõivatud psühhootilistest elamustest ning nendest on juhinduv ka tema käitumine. Kaebaja ei ole võimeline psühhootilise sümptomaatika tõttu adekvaatselt hindama ümbritsevat keskkonda ning oma käitumist vastavalt sellele informatsioonile juhtima.
  107. novembril 2022 oli kaebaja agressiivne ja ohtlik ning keeldus ravimitest. Maakohtu määruses viidatud psühhiaatri arvamuse kohaselt on kaebaja käitumine jätkuvalt juhitud psühhootilistest elamustest ning on ettearvamatu, ohustades ennast ja teisi. Tema mõttekäik on häirunud, mõtteavaldused on kohati seosetud või raskesti aimatavate assotsiatsioonidega. Kaebajal puudub sisuline haiguskriitika ning ta leiab, et saab kohe-kohe terveks. Psühhiaatri hinnangul on ambulatoorne või statsionaarne ravi nõusoleku alusel välistatud, sest kaebajal haiguskriitika ja ravisoostumus puuduvad. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja seisund ägeneb, kui ta võtab ravimeid ebaregulaarselt ning seda on ka juhtunud. 15.
  108. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates ei ole võimalik nõustuda kaebajaga, et tema terviseseisund on sedavõrd stabiilne, et määruse nr 80 § 4 lg 1 p-s 6 sätestatud välistust ei esine. Kaebajal esinevad terviseprobleemid alandavad oluliselt tema juhtimisvõimet ning kohtule esitatud materjal ei võimalda asuda seisukohale, et ta on võimeline füüsiliselt ja psüühiliselt mootorsõidukit juhtima nii, et tema seisundist tulenevalt ei lähtu ohtu talle endale ja teistele liiklejatele. Eelviidatud maakohtu määruse alusel kaebaja tahtest olenematule ravile suunamine ning kohtule esitatud muu materjal kinnitab, et kaebaja seisund pole sedavõrd stabiilne kui ta soovib seda praeguses kohtuasjas kohtule näidata. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühikahäire puhul on tegemist määruse nr 80 § 4 lg 1 p-s 6 sätestatud absoluutse vastunäidustusega mootorsõiduki juhtimisel.
  109. Eelnevat arvestades on liiklusmeditsiini komisjon kaebaja digiloo andmetele tuginedes jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja puhul esinevad määruse nr 80 § 4 lg 1 p-des 5 ja 6 nimetatud absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused mootorsõiduki juhtimisel. Kaebaja poolt tarvitatavad ravimid ning epikriisides kirjeldatu psüühikahäire iseloom ja ulatus ei jäta kahtlust selles, et tema liikluses osalemine mootorsõiduki juhina kätkeks ohtu teistele liiklejatele ning ka temale endale.
  110. Mis puudutab kaebaja etteheidet, et liiklusmeditsiini komisjon tugines vaid digiloo andmetele ega võtnud arvesse kaebaja raviarsti (psühhiaater P. Taal)
  111. jaanuari
  112. a teatist, siis leiab kohus, et komisjon jõudis õigele järeldusele, et dr P. Taali teatis on vastuolus järeldustega, mida on kaebaja tervisliku seisundi kohta digiloos sisalduvatele andmetele tuginedes võimalik teha. Kohus märgib, et dr P. Taali teatises sisaldub vaid üks üldsõnaline lause, mille kohaselt tervisliku seisundi tõttu ei ole käesolevalt vastunäidustusi autojuhiloa tervisetõendi pikendamiseks. Kohus peab õigustatuks, et komisjonil tekkisid, arvestades kaebajale määratud paranoilise skisofreenia diagnoosi ning määratud ravimeid, kahtlused nimetatud tõendis kajastatud järelduse tõele vastavuses. Kuigi asja materjalidest nähtuvalt on ka dr P. Taal kaebaja raviarst, siis kaebaja digiloos tema sissekanded puuduvad (v.a üks sissekanne,
  113. november 2020). Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lg 1 p 3 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud edastama tervise infosüsteemi (s.o digilugu) andmed patsiendile osutatud tervishoiuteenuste kohta. Kuna dr P. Taal ei olnud viimaste aastate kohta kaebaja digiloosse sissekandeid teinud, siis ei saa komisjonile ette heita, et neil tekkis ka kahtlus, kas dr P. Taal on kaebaja raviarst või mitte. Lisaks ei võimalda digiloos kajastatud andmed P. Taali üldsõnalise hinnanguga nõustuda ning see tõend ei sea liikluskomisjoni järelduse põhjendatust kahtluse alla. 7 3-23-347
  114. Kaebaja edastas
  115. aprillil 2023 kohtule dr P. Taali samal päeval koostatud teatise kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kohus märgib, et nimetatud teatist ei olnud olemas vaidlusaluse otsuse tegemise ajal, mistõttu liiklusmeditsiini komisjon ei saanud sellega otsuse tegemisel ka arvestada. Kohtumenetluses on vastustaja kinnitanud, et jääb ka pärast nimetatud teatisega tutvumist oma esialgse otsuse juurde, et kaebajale ei saa „jah“-otsusega tervisetõendit väljastada. Kohtu hinnangul ei sisaldu ka
  116. aprilli
  117. a teatises sellist informatsiooni, mis seaks vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kahtluse alla. Ka
  118. aprilli
  119. a teatisest nähtub, et kaebajal esinevad hood, mil temaga on kontakt kehva ja tema käitumine ebaadekvaatne. Kaebajal tekivad kuulmis- ja nägemismeelepetted ja tardumine. Kuigi raviskeemi korrigeerimise ja EKR ravi saamise foonil on hood harvemad, ei tähenda eelnev siiski seda, et kaebaja tervislik seisund oleks sedavõrd stabiilne, et võimaldaks tal mootorsõidukit ohutult juhtida.
  120. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et aktsiaseltsi Valga Haigla liiklusmeditsiini komisjoni
  121. jaanuari
  122. a otsus kaebajale „jah“-otsusega tervisetõendi väljastamata jätmise kohta on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus otsust ei tühista, siis puudub ka alus vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamise taotlus uuesti läbi. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. 20.

§ 108

lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

  1. Vastustaja edastas
  2. mail 2023 kohtule Advokaadibüroo Kõrgesaar & Laasik arve nr 20230159 kogusummas 568,80 eurot. Arve selgituses on märgitud, et selles sisaldub kuutasu (
  3. märts 2023 kuni
  4. märts 2023) ning tasu õigusabi osutamise eest haldusasjas nr 3-23-
  5. Seejuures on arvele käsitsi juurde kirjutatud täpsustused, mille kohaselt haldusasja 3-23-347 kulud moodustavad arve kogusummast 364,80 eurot. Sellise summa kujunemine arve pinnalt jääb aga ebaselgeks. Kuigi vastustaja ei ole arve juurde lisaselgitusi esitanud, siis mõistab kohus, et vastustaja taotleb eelviidatud summa 364,80 eurot menetluskuludena kaebajalt väljamõistmist.
  6. Kohtu hinnangul ei ole kaebajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmine lubatav.

§ 103

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastustaja esitatud arvel märgitud advokaadibüroo vandeadvokaadid ei ole kohtumenetluses vastustajat esindanud. Esindus tähendab menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist ning üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja isiku õigusnõustamine ei muuda isikut kohtumenetluses esindajaks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-18-2099 (p 32); 3-3-1-79-16 (p 24); 3-3-1-46-12 (p 33); 3-3-1-5-12 (p-d 14-15)). Arvel nimetatud vandeadvokaadid ei ole kohtumenetluses vastustaja nimel ühtegi menetlusdokumenti esitanud ega muid menetlustoiminguid teinud. Käesolevas asjas esitasid menetlusdokumente haigla töötajad ja allkirjastasid need ise. Seejuures kiitis vastustaja N. Vendi tehtud menetlustoimingud

  1. aprillil 2023 heaks. Seega ei ole arvel nr 20230159 kajastatud summa kaebajalt väljamõistmine põhjendatud, sest tegemist ei ole esindaja kuluga. Lisaks tuleb arvestada, et aktsiaseltsi Valga Haigla puhul on käesoleva vaidluse eset arvestades sisuliselt tegemist haldusorganiga. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et avaliku halduse ülesannete täitja välise õigusabi kulusid kaebajalt välja ei mõisteta, kui vastustaja tegevus on jäänud tema põhitegevuse raamidesse (vt nt Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-67-15, p 55 ja seal viidatud praktika). Praegusel juhul ongi tegemist sellise olukorraga, sest tervisetõendi väljastamine või sellest keeldumine on üheks vastustaja nn põhiülesandeks, tervisetõendi väljastamist puudutavat vaidlust ei saa pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. 8 3-23-347 Seega ei ole ka nimetatud põhjusel vastustaja õigusabikulude kaebajalt väljamõistmine põhjendatud. Eelnevast tulenevalt jätab kohus aktsiaselts Valga Haigla menetluskulud tema enda kanda. 23.

§ 175

lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja tema eestkostja nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.