Obsah (7)

§ 23§ 15§ 6§ 13§ 18§ 14§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 19.07.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1618 Haldusasi Menetlusosalised Politsei- ja Piirivalveameti taotlus

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 sätestatud alused ja

§ 6⁸ p 6 nimetatud põhimõte.

Taotluse põhjendused on järgmised. 1.1. PPA selgitab esmalt, et Usbekistani Vabariigi kodanik X (sündinud xx xx xxxx Usbekistanis) peeti kinni 18.07.2023 kell 10:25 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi

) § 15 lg 1 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo järelevalveametnike poolt 48-tunniks kinni aadressil Tartu mnt 101, Tallinn ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks. PPA koostas 18.07.2023 Xile sundtäidetava ettekirjutuse Eestist 1 lahkumiseks nr

1. Isik oli saadetud Eesti Vabariiki Rootsi Vabariigi taotluse kohaselt Dublini konventsiooni
2. määruse alusel, kuna Eesti Vabariik on Xi eest vastutav riik. Alates 18.07.2023 kuulub Xile koostatud lahkumisettekirjutus ja sellega määratud lahkumiskohustus sundtäitmisele. 1.
3. X saabus viimati Schengeni viisaruumi 10.08.2022 autoga. Schengeni viisaruumi sisenemiseks kasutas X oma valduses olevat Usbekistani vabariigi kodaniku passi nr xxxxxxx (kehtivus 21.10.201920.10.2029) ja Eesti Vabariigi poolt väljastatud pikaajalist D-liiki viisat nr EST100228045 (kehtivus 08.08.2022-07.08.2023). X sisenes Schengeni viisaruumi läbi Leedu Vabariigi Valgevenemaalt. Xi eelpool mainitud Eesti pikaajaline viisa oli väljastatud talle lühiajaliseks töötamiseks ettevõttes Asset Pool OÜ. Lisaks oli Xile väljastatud lühiajalise töötamise registreering (edaspidi LTR) samasse ettevõttesse. 15.08.2022 edastas ettevõte PPA-le teavituse, et X ei asunud nende juurde tööle ning nad sooviksid tunnistada kehtetuks Xile väljastatud LTR-i. PPA tunnistas Xi LTR-i ning hiljem, 11.10.2022, tunnistas ka tema Eesti pikaajalise viisa. Viisa kehtetuks tunnistamise otsus oli saadetud Xile läbi PPA ühtse dokumendihaldussüsteemi tema e-posti aadressil, mille ta oli märkinud viisa taotluses. Peale oma Schengeni viisaruumi saabumist suundus X oma sõnade kohaselt Eestisse ja väidetavalt töötas paar kuur ettevõttes, kuhu oli talle väljastatud viisa. Paari kuu möödudes suundus X Rootsi Vabariiki, kus väidetavalt elavad tema abikaasaja kaks alaealist last. Olles Rootsi Vabariigis ja väärkasutades talle väljastatud Eesti Vabariigi pikaajalist viisat, reisis X Poola Vabariiki ning taotles seal lisaks elamisluba töötamiseks. Xi sõnade kohaselt tal ei olnud eesmärki jääda Poola Vabariiki, kuna ta soovis viibida Rootsi Vabariigis, kuid ise oli ebaseaduslikult töötanud Poola Vabariigis. Rootsi vabariigis taotles X 2023 aasta alguses rahvusvahelist kaitset, kuid Rootsi keeldus Xile rahvusvahelise kaitse andmises. Rootsi ametivõimud olid selgitanud Xile, et ta peab lahkuma Schengeni viisaruumist Rootsi kaudu. X ei lahkunud määratud tähtajaks Schengeni viisaruumist ja jätkas oma ebaseaduslikku viibimist Schengeni alal. Rootsi Vabariigi ametivõimud pidasid Xi kinni ja taotlesid tema väljasaatmist Dublini konventsiooni
4. määruse alusel Eesti vabariiki, kuna Eesti on Xi eest vastutav riik (eelnevalt väljastatud Eesti pikaajalise viisa alusel). 18.07.2023 saanus X Eesti Vabariiki lennureisiga Rootsi Vabariigist. X puudus Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks seaduslik alus. Kuna Xil puudus seaduslik alus viibimiseks, alustas PPA Xi suhtes illegaalimenetluse. Illegaalimenetluse raames viis PPA läbi Xiga küsitluse, millest selgus, et X teadlikult ja sihikindlalt väärkasutas talle väljastatud pikaajalist viisat kuna ta ei soovinud Eestisse jääda ja tema eesmärk oli viibida mingigi viibimisaluse alusel Schengeni viisaruumis kas Rootsi Vabariigis või Schengeni viisaruumis. Lisaks selgus, et Xi suhtes on tema kodakondsusjärgses riigis ehk Usbekistanis käimas kohtumenetlus kriminaalasjas. X oli omavoliliselt lahkunud Usbekistanist enne lõpliku kohtuotsuse selgumist ning on praegu Usbekistanis tagaotsitav. Illegaalimenetluse raames oli tuvastatud, et oma käitumisega näitas isik üles lugupidamatust Eestis ja Schengeni konventsiooni liikmesriikides kehtivate seaduste suhtes. PPA oli kindlaks teinud, et isikul puuduvad igasugused majanduslikud, perekondlikud või sotsiaalsed sidemed Eesti Vabariigis. Kuna isikul puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks on illegaalimenetluse raames isikule koostatud sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr
5. Ettekirjutusega kohaldati isiku suhtes 5 aastane sissesõidukeeld kogu Schengeni viisaruumi territooriumile isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. 2 Taotluse esitamise hetkeks on isiku lahkumisettekirjutusega lahkumiskohustus täitmata ja kuulub sundtäitmisele. nr 1052270230 määratud 1.
6. VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Xil käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. X taotles Rootsi Vabariigis rahvusvahelist kaitset, kuid on saanud keelduva otsuse. Rootsi ametivõimud olid selgitanud Xile, et ta peab määratud aja jooksul lahkuma Rootsi Vabariigist ja Schengeni alalt. Kaks kuud tagasi oli X saanud teavituse selle kohta, et tema Eesti pikaajaline viisa oli kehtetuks tunnistatud. X teadis, et ta peab lahkuma Schengeni territooriumilt, kuid selle asemel valis ta ebaseadusliku edasiviibimise Schengeni liikmesriikide territooriumil. Rootsi Vabariigi ametivõimud pidasid Xi kinni ja taotlesid tema tagasisaatmist Eesti Vabariiki Dublini konventsiooni
7. määruse alusel, kuna Eesti Vabariik oli vastutav riik Xi eest. Kuna isikul puudus alus Eesti Vabariiki sisenemiseks ja Eesti Vabariigis viibimiseks, koostas PPA isikule ettekirjutuse Eestist ja Schengeni viisaruumist lahkumiseks, mis taotluse koostamise seisuga kuulub sundtäitmisele. Tulenevalt

§ 13

lg 1 ettekirjutus kehtib ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. Isik on eiranud oma lahkumiskohustuse täitmist, mis oli talle Rootsi Vabariigi poolt kehtestatud. Lisaks oli X 18.07.2023 korraldatud küsitluses selgitanud, et ta saabus eelmisel aastal Eestisse lühiajalise töötamise eesmärgil, töötas ainult paar kuud ning peale seda lahkus Rootsi. Xi Eesti pikaajalise D-liiki viisa taotlemise eesmärgiks oli üksnes Schengeni viisaruumi sisenemise ja viibimisaluse saamine, kuna väidetavalt oli Eesti viisa saamine väga lihtne Xi jaoks (PPA 18.07.2023 läbiviidud küsitlus. Küsimusele: „Miks otsustasite just Eesti Vabariiki tulla?“ vastas isik järgmiselt: „Eestisse oli viisat lihtne taotleda. Tegin taotluse ja sain kõik paberid nii nagu soovisin, et Euroopasse tulla.“). Sellisest käitumisest järeldas PPA, et X väärkasutas talle Eesti poolt väljastatud viibimisalust. PPA on seisukohal, et oma käitumisega näitas X lugupidamatust Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis kehtivate õiguste suhtes, seega PPA on seisukohal, et X on ebausaldusväärne välismaalane. X väitis, et Rootsi Vabariigis viibivad tema abikaasa ja kaks alaealist last, kuid 18.07.2023 läbiviidud küsitlusest selgus, et X pikemat aega ei viibi perega koos ning töötab ebaseaduslikult teistes riikides. PPA on seisukohal, et Xi peresuhe on seni säilinud ilma ühise koduriigita. Xil polnud esitada PPA-le tõendeid selle kohta, mis kinnitaksid tema abielu ja laste olemasolu Schengeni viisaruumis. Isiklikud ja perekondlikud sidemed Eesti Vabariigiga Xil puuduvad. X on PPA-le teada andnud, et tema kodakondsusjärgses riigis ehk Usbekistanis on tema suhtes käimas kohtuprotsess. PPA info kohaselt on Xi suhtes Usbekistanis käimas kriminaalmenetlus, mis on jõudnud kohtumenetlusse. X oli enne kohtu lõpliku otsuse väljakuulutamist omavoliliselt lahkunud Usbekistanist ning kogu selle aja varjanud ennast oma riigi ametivõimude eest. PPA on seisukohal, et selline Xi käitumine ei loo usaldust tema ja tema tegude suhtes, vaid pigem tõestab, et isik on suuteline tegema kõike, et kalduda kõrvale õiguskuulekast käitumisest. X oli väitnud, et taotles 2023 aasta alguses Poola Vabariigis tähtajalist elamisluba. PPA tegi päringu Poola Vabariiki uurimaks Xi taotletava elamisloa menetluse staatust. Poola Vabariigist tulnud vastuse kohaselt keeldusid Poola ametivõimud Xile elamisloa väljastamises, seega Xil ei ole teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamisluba. Lisaks väitis X, et tal oli Läti Vabariigi äriviisa, millega ta oli reisinud mööda Schengeni ala. PPA pöördus päringuga Läti Vabariigi ametivõimude poole. Päringu vastuse kohaselt ei ole Läti Vabariik väljastanud kunagi Xile äriviisat. Lähtudes saadud infost oli PPAl alust kahelda isiku ütluste usutavuses. 3 Xi puhul põgenemisoht on põhjendatud

§ 6

⁸ p 6 kohaselt, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile (edaspidi KAPO) teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isikule anti Rootsis võimalus lahkumiskohustust vabatahtlikult täita, kuid ta ei lahkunud ega teavitanud Rootsi ametivõime lahkumist takistavatest asjaoludest. Seega võib eeldada, et isik ei aitaks vabaduses viibides PPA-le tema väljasaatmise menetluses kaasa ja võib hakata end varjama, et väljasaatmist vältida. Seni on isik lahkumiskohustuse täitmist selgelt vältinud vaatamata asjaolule, et ta on kinnitanud PPA-l, et oli teadlik tema Eesti pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamisest ning et ta on kohustatud lahkuma Schengeni alalt (PPA 18.07.2023 läbiviidud küsitlus. Küsimusele: „Kas Te olite teadlik, et Teie Eesti D-viisa nr EST100228045 tunnistati PPA poolt kehtetuks 11.10.2022?“ vastas isik järgmiselt: „Jah, ma sain sellest kaks kuud tagasi teada. Ma teadsin, et pean Schengenist lahkuma.“) . Isiku käitumine on vastuolus tema väidetega ja ta on otsinud põhjusi lahkumiskohustuse täitmata jätmiseks, et jääda Schengeni viisaruumi. Tegemist ei ole õiguskuuleka käitumisega, see ei ärata usaldust isiku suhtes ega võimalda arvata, et isik aitab tema sunniviisilisele väljasaatmisele kaasa. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, mida on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei soovi oma lahkumiskohustust peale viibimisaluse lõppemist täita.

§ 23

lg 1 alusel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik

§ 18lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata.

Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend, mida X on oma käitumisega ja tema suhtes selgunud asjaolude osas tõendanud. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et Xi suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikkust. Isik püüdis teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis väljasaatmise menetlusest kõrvale hoida, mille tõttu oli ka kinni peetud, ning PPA seisukohalt jätkab väljasaatmisest kõrvalehoidmist ka Eesti Vabariigis, kuna Xi soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse on suurem, kui soov täita lahkumisettekirjutust, mis raskendab oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

Samuti leiab PPA, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate,

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Xil oli võimalus lahkuda Schengenist ja Rootsi Kuningriigist vabatahtlikult, kuid selle asemel ta valis seadusliku aluseta viibimist. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi Xi kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale, sest tema huvi jääda Schengeni alale on suurem, kui kodumaale naasta. Vastavalt

§ 14

lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Usbekistani 4 Vabariiki. Tiheda lennuühenduse Eesti ja Usbekistani vahel puudumise tõttu ei ole võimalik Xi väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul.

1. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde ja selgitas, et ilmselt võtab väljasaatmisega seotud asjaajamine umbes kuu aega arvestades viimase aja praktikat.
2. Kohtuistungil märkis X, et ta ei soovi väljasaatmist Usbekistani, küll aga on valmis minema Türki. Lisaks soovis ta teada, kes teda väljasaatmisprotseduuri ajal saadavad ja selgtitas, et teda peab saatma ainult Türgini. Eestis töölt kiire lahkumise põhjusena tõi ta välja, et ta ei talunud seda, et tema tööandja, kelleks oli viisataotlust toetanud isikAsset Pool OÜ, nõudis temalt 8 tunniste tööpäevade asemel 10-12 tunniseid tööpäevi. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on

§ 15lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5.

§ 15

lg 1 sätestab, et 1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. Sama paragrahvi 2 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 23

lg 1 p 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. 6. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust, et isik viibib Eestis ebaseaduslikult ja talle on illegaalimenetluse käigus tehtud kehtiv ja tänaseks sundtäidetav lahkumisettekirjutus nr 1052270230. Kohus leiab, et põhjendatud on ka PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht.

§ 68

p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub siinkohal PPA seisukohaga selles, et isik on oma käitumisega näidanud, et tema suhtes esineb põgenemisoht. See järeldub kõigepealt sellest, et isik ei kasutanud talle väljastatud viisat eesmärgipäraselt. Vaatamata sellele, et isik oli teadlik, et tema viibimine Schengeni alal on seotud kindla eesmärgiga – töötamine Eestis ettevõttes Asset Pool OÜ –töötas isik oma sõnul nimetatud ettevõttesse vähem kui kaks nädalat. Samas väidab ettevõte, et isik sinna tööle ei asunudki. Taotluse kohaselt isik küll töötas paar kuud Eestis, kuid seejärel suundus Rootsi, samuti töötas vahepeal ebaseaduslikult Poolas. 5 Samuti on isik andnud PPA-le teada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Vastavat asjaolu kinnitas isik ka kohtuistungil. Isik selgitas, et ei soovi Usbekistani naasta, kuna tal on seal probleemid, algatatud on kriminaalmenetlus ja isik on tagaotsitav. Isik on nõus minema Türki saatjatega, aga edasi sooviks ise vaadata, kuhu liikuda. Põgenemisohtu kinnitab ka see, et kui isik taotles Rootsi Kuningriigis rahvusvahelist kaitset, kuid sai keelduva otsuse ning Rootsi ametivõimud olid selgitanud isikule, et ta peab määratud aja jooksul lahkuma Rootsist ja Schengeni alalt, siis isik vabatahtlikult lahkumiskohustust ei täitnud. Ka peale teavituse saamist, et isiku Eesti pikaajaline viisa on kehtetuks tunnistatud ja isik teadis, et ta peab lahkuma Schengeni territooriumilt, ta seda ei teinud ja valis selle asemel ebaseadusliku edasiviibimise Schengeni liikmesriikide territooriumil. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla ka PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Kohus leiab, et seega puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav juhul, kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht. 7. Kohus leiab, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Kohus leiab, et PPA on põhjendatult välja toonud ka selle, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Kohtule esitatud andmete kohaselt sellist usaldust PPA-l isiku suhtes ei ole. Kohus nõustub vastavate PPA põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal pikemalt korrata. Seega on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kohtu hinnangul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. Väljasaatmine ei ole ka arvestades PPA poolt kohtuistungil avaldatut perspektiivitu. 8. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19.09.2023 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 6