Obsah (4)

§ 118§ 871§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise koht ja aeg 18. juuli 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9761 Kohtulahend Tartu Maakohtu 29.04.2019 otsus Sergei Smirnovi süüdimõistmi

§ 118lg 1 p 7 järgi karistamises vangistusega 7 aastat, Kr

MS § 238 lg 2 ja

65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust Menetluse ese karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör abiprokurör Maiken Mardim Süüdimõistetu Sergei Smirnov (isikukood: 38110215727; vabanemisjärgne elukoht: puudub; viibib vangistuses Tartu Vanglas) RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 871ja Kr

MS § 4261, § 432 kohus määras:

1. Jätta Sergei Smirnovi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
2. Määruse koopia saata Tartu Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud
3. Sergei Smirnov on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 29.04.2019.a. otsusega

§ 118lg 1 p 7 järgi ja mõistetud karistuseks 7 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel 1 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.09.2017 kohtuotsusega 1-17-6674 mõistetud ja ärakandmata karistuse – 4 kuu vangistuse - võrra ning seega mõisteti Sergei Smirnovile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

1. Tartu Vangla on esitanud kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid temale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Sergei Smirnov viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt algas Sergei Smirnovi karistusaeg 27.08.2018 ja lõpeb 27.08.
2. Sergei Smirnov on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, neist kolm on kustunud. Vanglas viibib viiendat korda, neist üks vangistus kantud Rootsi Kuningriigis. Varasemalt karistatud avaliku varguse eest vägivallaga, salajase varguse, kelmuse, omavolilise tungimise, vägistamise, kehalise väärkohtlemise eest. Isikul on välismaal üks kehtiv kriminaalkaristus narkootikumide salakaubaveo eest. Käesolevalt kannab karistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega kaasnes surm. Vägivaldsuse raskusaste on suurenenud, kuna käesolevalt kaasnes vägivalla kasutamise tagajärjel surm. Vägivallateod on olnud ette planeerimata. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus. Varasemalt olnud soodusteguriks ka majandusliku kasu saamise eesmärk, grupi mõju ja seksuaalne motiiv. Kinnipeetava Sergei Smirnovi individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise kohta on väljatoodud järgnevad asjaolud: - Perioodil 17.05.2021-07.06.2021 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. - 26.05.2022 programmi Eluviisitreening jätkuvestlus õpitu kinnistamiseks. - Perioodil 02.06-02.07.2020 läbis programmi Vihajuhtimine. - 04.03.2021-04.03.2021 õppis riigikeelt B1 tasemel, kuid õpe katkestati seoses kaitsevisolatsioonis viibimisega. Uuesti alustas B1-taseme riigikeele õppega 24.09.2021, kuid vestlusest kinnipeetavaga selgus, et kuna temal on tõsised probleemid tervisega ning testimisest on möödunud piisavalt palju aega, palus ta luba õppimiseks A2-tasemel. A2-taseme kursusel tal oleks võimalik korrata varasemalt õpitud materjali ning selgeks saada eesti keele grammatika põhireegleid. Alates 25.09.2021 on B1-taseme rühma nimekirjast maha võetud ning lisatud A2taseme ootenimekirja. Riigi keele õpe avavanglasse paigutamisega katkes, puudub tasuta õppe võimalus. - osalenud majandusabitöödel ja töötab järelevalveta väljapool vangla territooriumi. Tartu Vanglas püsivalt viibinud alates 30.05.2019 ning 12.04.2022 paigutati ümber Tartu Vangla avavanglasse edasise karistuse kandmise jätkamiseks. Avavanglas viibides liigub järelevalveta väljapool Vangla territooriumi seoses töötamisega OÜ xxxxxxxxx xxx (alates 26.09.2022), määratud kaupluste külastamisega, ning käinud pangatoimingul pangakontoris, Töötukassa teenusel seoses töö otsimisega, samuti 14.11.2022-15.11.2022 käis lühiajalisel väljasõidul eesmärgiga kohtuda isaga. Järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid ei ole täheldatud. Kaaskinnipeetavatega probleeme ei ole täheldatud, käitumine olnud õiguskuulekas Samuti on märgitud, et Sergei Smirnovil distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kinnipeetava iseloomusest nähtuvalt on rahvastikuregistri andmeil Sergei Smirnovi elukohaks xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxx xxx xx x-xx , kus ta enne vangistust elas. Kinnipeetaval on võimalus saada soovil vabanemisjärgselt eluaset sotsiaalmajas aadressil xxxxxxx xxxx xxxxx xx, s.o xxxx Töötute Aktiviseerimiskeskuses. Eelmainitu eeldab aga seda, et kinnipeetav esitab elukoha taotlemiseks eelnevalt vastava avalduse. Teadaolevalt elab seal sõltuvusprobleemiga isikuid kui ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetav on avaldanud, et soovib peale vabanemist asuda elama vanemate juurde xxxxxx Vabariiki. Täpset aadressi ei ole kinnipeetav avaldanud. Sellest infost tulenevalt ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik elukoha külastust teha. Sergei Smirnov on karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses avaldanud ainult enda xxx A.S , kontaktid. Lähedasteks peab veel enda xxx D.S ja xxx T.S õde , kuid kontakte ei ole avaldatud. 2 Kriminaalhooldusametnik püüdis kinnipeetava emaga kontakti saada 12.05.2023, kuid keegi ei vastanud kõnele. Muid kontakte kinnipeetav avaldanud ei ole. Kuna kriminaalhooldusametnik kinnipeetava lähedastega kontakti ei saanud, ei ole teada, kas keegi teda on valmis majanduslikult toetama. Tartu Vangla andmetel 05.06.2023 seisuga on Sergei Smirnovil vabanemisfondis 2175 eurot, mis tagab esmase toimetuleku vabaduses ning täitmisel nõudeid summas 2572,32 eurot. Kinnipeetav on teatanud, et tal puudub vabanemisjärgne töökoht, on xxxxxxx . Vabanemisjärgselt S. Smirnovil töökohta ei ole. Kinnipeetavale on määratud xxxxxxx xxxxxxx kuni 11.04.2027, mis tähendab xxxxxxxxxx saama hakkamist peale vabanemist. Kinnipeetava iseloomustuses on antud hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkuses (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb vägivallaga avalikus varguses vägivallaga, vägistamises ja narkootikumide salakaubaveos, millega ohustatakse rahvatervist. Lisaks kehalises väärkohtlemises, millega tekitatakse kergemaid kehavigastusi ning raske tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasneb surm. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist, kui isik ei hakka lahendama probleeme sihipäraselt ega mõtlema enda tegude tagajärgedele, kui isikul on seksuaalne motiiv. Lisaks on oht tõenäoline, kui puudub stabiilne sissetulek ning jätkab suhtlemist sõltuvusaineid tarvitavate või kriminaalse elustiiliga isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%.Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5a jooksul 41 - 62%. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Samas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist raskendab kindla elukoha puudumine Eesti Vabariigis.
3. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses märgitakse, et juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Sergei Smirnovile käitumiskontrolli pikkuseks 1 aasta. Riskide maandamiseks tuleks käitumiskontrolli ajaks Sergei Smirnovi kohustada järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes lisakohustusena

§ 75lg 2 p 2 - mitte tarvitada alkoholi.

4. Süüdimõistetu Sergei Smirnov osales 17.07.2023 kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et vabaduses tal elukoht puudub ning pärast karistustähtaja möödumist soovib ta lahkuda Eesti Vabariigist xxxxxxx Vabariiki. Tema xxxxxxx elavad xxxxxx juba 15 aastat ning läbisaamine vanematega on hea. Prokurör asja läbivaatamisel viitas asjaolule, et S. Smirnov on vangistuse vältel käitunud korralikult. Prokurör leidis, et Sergei Smirnovi suhtes ei ole võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kuna Sergei Smirnovil puudub elukoht Eesti Vabariigis. II Kohtu põhjendus 5.

§ 871

sätestab käitumiskontrolli ühe vormina karistusjärgse käitumiskontrolli kui mittekaristusliku mõjutusvahendi. Käitumiskontrolli eesmärk on raskeid kuritegusid toimepannud süüdlaste retsidiivsuse ärahoidmine ning pikaajalise vangistuse kandmiselt vabanemisjärgse abi pakkumine sotsiaalseks kohanemiseks. Karistusjärgne käitumiskontroll ei ole isikule süüdimõistva kohtuotsusega mõistetav karistus ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab täitmiskohtunikul kohaldada karistuse ära kandnud süüdimõistetule kindlaid piiranguid või kohustusi (RKKKm, nr 3 3-1-1-1-16 p 9.1). Mittekaristusliku mõjutusvahendina ei ole käitumiskontroll seega vaadeldav reaktsioonina toimepandud kuriteole (see siht on saavutatud süüdlasele karistuse mõistmisega), vaid uute võimalike kuritegude ärahoidmine (vt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5. täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Lk 407, komm 1). KrMS § 4261 kohaselt karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. 6. Esmalt veendub kohus formaalsete eelduste olemasolus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p-de 1-3 kohaselt kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega

-i

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine; 2) ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871

lg 3 järgi määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kuus kuud kuni kolm aastat. Tartu Maakohtu 29.04.2019 otsusega on Sergei Smirnov süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemise eest

§ 118lg 1 p 7 järgi ja karistatud vangistusega 7 aastat, mida Kr

MS § 238 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.09.2017 kohtuotsusega nr 1-17-6674 mõistetud ja ärakandmata karistuse – 4 kuu vangistuse - võrra ning seega mõisteti Sergei Smirnovile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.08.2023. Seega on kohtu hinnangul olemas

§ 871

lg 1 p 1-2 nimetatud karistusjärgse käitumiskontrolli formaalsed eeldused, s.o isiku süüdi mõistmine

-i

1. peatüki
2. jaos sätestatud tahtlikus kuriteos (s.o

§ 118

lg 1 p 7 järgi) ning tema karistamine reaalse vähemalt kaheaastase vangistusega ja ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. 7. Järgnevalt võtab kohus seisukoha materiaalsete eelduste täidetuses karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Tulenevalt

§ 871

lg 1 p-st 3 tuleb kohtul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, ning nende alusel hinnata, kas süüdimõistetu võib toime panna uusi kuritegusid. 8. Käesolevalt kannab Sergei Smirnov karistust kohtuotsuse alusel, millega on teda karistatud

§ 118lg 1 p 7 järgi s.o raske tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasnes surm.

Süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduv Tartu Maakohtu 29.04.2019 otsus on vormistatud lühimenetluses ainult resolutiivosana. Nähtuvalt kriminaalasjas nr 1-18-9761 (Kohtute 4 infosüsteemis) KIS kohtuotsuse tegemise aluseks olevast süüdistusaktist oli Sergei Smirnovile esitatud süüdistus selles, et tema, katseajal, 27.08.2018 kella 20:30 paiku Valga linnas xxxxxxxx x asuva maja välisukse juures lõi tahtlikult vähemalt ühel korral parema käe rusikaga kannatanut pähe, mille tagajärjel kannatanu kukkus peaga vastu xxxxxxxx x kortermaja välisust ning kaotas teadvuse. Peale seda kui kannatanu oli teadvusele tulnud lõi Sergei Smirnov vähemalt ühel korral jalaga maas lamavat kannatanut veelkord peapiirkonda. Kannatanul tuvastati parema sarnaluu murd; ninaluu murd; mõlemapoolsed alalõualuu murrud; verevalumid pea pinnal, rindkerel, käsivartel; peaaju turse ja kõvakelmealune verevalum. Oma tahtliku tegevusega pani Sergei Smirnov toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on ettevaatamatusest põhjustatud surm. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra kohaselt on peapiirkonna vigastused ja nende tüsistused koosvõetuna eluohtlikud tervisekahjustused.

1. Süüdimõistetu Sergei Smirnovi käitumisest vangistuse vältel võib kohtu hinnangul nimetada positiivsete asjaoludena osalemist talle individuaalse täitmiskavas planeeritu rehabiliteeritavates tegevustes. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et süüdimõistetu on kogu vangistuse vältel käitunud korralikult, kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vangistuse jooksul on Sergei Smirnov läbinud sotsiaalprogrammid: „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimine“ ning programmi „Eluviisitreening“ jätkuvestluse õpitu kinnistamiseks. Nende programmide tagasiside on isiku kohta on olnud igati positiivne. S. Smirnov on vangistuse vältel osalenud majandusabitöödel ja töötab järelevalveta väljaspool vangla territooriumi.
2. Tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Samas tuleneb kinnipeetava iseloomustusest ka asjaolu, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist raskendab kindla elukoha puudumine Eesti Vabariigis.
3. Kohus märgib, et kinnipeetava iseloomustuse ja Sergei Smirnovi kohtuistungil antud ütluste kohaselt puudub Sergei Smirnovil vabanemise korral kindel elukoht ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on põhjuseks, miks talle karistusjärgset käitumiskontrolli praegu kohaldada ei saa. (Lisaks eeltoodule puudub isikul vabanemisjärgselt ka töökoht). Riigikohtu 30.05.2016 lahendi nr 3-1-1-45-16 p 7 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§ 75

sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Käesolevalt sellist elukohta Sergei Smirnovil käesoleval hetkel ei ole. Kuivõrd käesolevalt ei ole kinnipeetava alalist elukohta teada, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud jätta karistusjärgne käitumiskontroll Sergei Smirnovi suhtes kohaldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5