KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-23-7426 Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2023, Narva Kohtuasi BIA Kinnisvarabüroo OÜ

) § 142 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD

1. BIA Kinnisvarabüroo OÜ (hageja) esitas hagi S Vi (kostja) vastu ühisomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kohtutäituri korraldatud avalikult enampakkumiselt O A kuuluva ½-suuruse mõttelise osa
2. augustil 2016 surnud A Va pärandvara ühisusest. Pärandvara ühisuse kaaspärijaks on kostja. Hageja ostis avalikult enampakkumiselt ka kostjale kuuluva ½-suuruse mõttelise osa pärandvara ühisusest. Pärimistunnistuse kohaselt olid pärandaja A Va ja kostja abielus alates
3. juunist 1982 ning abielu lõppes pärandaja surmaga. Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt oli abikaasade varasuhteks varaühisus, st korteriomand asukohaga x, oli pärandaja ja kostja ühisomandis. Enampakkumiste tulemustena on hageja ja kostja kõnealuse korteriomandi ühisomanikud. Ühisomandi jagamiseks hageja kostjaga kohtuvälist kokkulepet ei saavutatud. Hageja palub lõpetada ühisomand korteriomandile asukohaga x, registriosa nr xxx, korteriomandi müümise teel avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomanike ehk kostja ja hageja vahel. Müügihinnast kantakse esmajärjekorras enampakkumise korraldaja tasu ja enampakkumise kulu ning ülejäänud müügihinnast kuulub 1/2 välja maksmisele kostjale ja 1/2 hagejale. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib, et kohus ta ära kuulaks. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid koos täpsustusega toimetati kostjale kätte pereliikme kaudu

§ 322lg 1 alusel 12. juunil 2023. Kostja kohtule vastanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. 5. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 6.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, § 77 alusel. 7. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud 8. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

9. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad põhjendatud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 10.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 390 eurot. 11. Menetluskulude taotluse kohaselt on õigusabi tunnitasuks 120 eurot. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). 12.

§ 175

lg 1 põhjal leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Põhjendatud on tunnitasu, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks, materjalide analüüsiks ja kohtule esitamiseks kokku kolm ja pool tundi. Kohus juhib tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku kaks tundi. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 660 eurot, s.h riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. 13. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 2. Kohus rahuldab hageja taotluse. (digitaalallkiri) 3