Obsah (16)

§ 1131§ 159§ 8§ 9§ 11§ 16§ 20§ 76§ 100§ 101§ 108§ 158§ 82§ 42§ 161§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohus Piret Rõuk Kohtunik Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.juunil 2023 Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht tsivii

§ 1131lg-ga 1 sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamist.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

1. Kostja ei tunnista nõuet, kuna hageja ei ole kostjale leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud ning leppetrahv on ebamõistlikult suur. Vastuväite põhjenduste kohaselt asub hageja viidatud aadressil FS Teenused OÜ teeninduspunkt, kus kostja kasutab rehvivahetuse teenust, mille osutamise käigus sõidab FS Teenused OÜ töötaja rehvivahetuse ajaks autoga garaaži ning peale tööde lõppemist uuesti autoga maja ette ootealale, kuni FS Teenused OÜ töötaja toob kliendile auto võtmed ja klient tasub kontoris osutatud rehvivahetuse teenuse eest. Väidetava parkimiskorra rikkumise ajal ei kasutanud sõidukit kostja või kostja esindaja, vaid seda tegi FS Teenused OÜ töötaja. Sõiduk peatus ootealal mõned minutid ja antud olukorras oli tegemist sõiduki peatamisega selleks, et saaks vahetada sõiduki kasutajat ja anda üle sõiduki võtmed. Eesmärgiks ei olnud sõiduki parkimine. Hageja väidab, et esitas kohe peale parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mille tõendamiseks on ta esitanud koos hagiavaldusega 10 fotot, millest kaheksal ei ole näha, et sõiduki kojamehe vahele oleks üldse midagi pandud. Kahel fotol on küll näha, et sõiduki kojamehe vahel on kollakas paber, kuid pole võimalik tuvastada, kas tegemist on väidetava leppetrahvinõudega. Isegi kui tegemist oli leppetrahvinõudega, ei saanud seda kostja esindaja kätte, kuna sõidukit kasutas sellel hetkel FS Teenused OÜ töötaja. Kostja kinnitab, et ei ole hageja 13.04.2021 ja 29.09.2021 kostja elektronpostiaadressile saadetud meeldetuletuskirju kätte saanud. Kostja sai leppetrahvinõude kätte alles koos hageja poolt esitatud hagiavaldusega. Kostja on asunud samal aadressil alates
2. aastast, ka avalikes registrites on välja toodud kostja õige tegevusaadress, seega oli hagejal võimalus saata leppetrahvinõue kostja aadressile kas lihtkirjana või tähitud kirjana. Üle kahe ja poole aasta ei saa pidada mõistlikuks ajaks leppetrahvinõude esitamisel

§ 159lg 2 mõttes.

Kostja ei olnud teadlik hageja nõudest ning hea usu põhimõttest lähtudes oli kostjal tekkinud õigustatud ootus, et temalt ei hakata nõudma pea kolme aasta vanust leppetrahvi. Hagiavalduses märgitud alal oli parkimise tasu 30 minuti eest 1 euro ja 24 tunni eest 8 eurot. Kostjale kuuluv sõiduk peatus parkimisalal mõned minutid ja isegi kui seda parkimiseks nimetada, oleks parkimise eest maksmisele kuuluv summa olnud 1 euro. Leppetrahvi summa on 30 eurot, millele hageja on lisanud menetluskulud, mis on oluliselt suuremad leppetrahvi nõudest. Seega on leppetrahv 30 korda suurem kui oleks olnud tasu parkimise eest. Kui kohus tunnistab kostja õigust nõuda leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise eest, siis palub kostja vähendada leppetrahvi ja menetluskulude suurust mõistlikule 2 tasemele, võttes arvesse parkimise eest tasumisele kuulunud summat, väidetavast rikkumisest möödunud aega ja hageja hoolsust leppetrahvinõude kättetoimetamisel. Kohtuotsuse põhjendused 3. Võlaõigusseaduse (

) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 8

lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 11

lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

§ 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja esitatud fotodega kogumis parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks

§ 16lg 1 mõttes.

Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduki parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust

§ 20lg 1 järgi.

Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt

§ 9

lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. 4.

§ 8

lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja

§ 101

lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud 3 rahasumma.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja äriregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki xxx numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja on kostja. Hagiavaldusele lisatud fotodega kogumis sõidukist ja sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 24.01.2020 Lennujaama tee 5/Keevise 4a Tallinn hageja opereeritavale parkimisalale EP85, ning, et sõiduki armatuurlaual ei ole vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Fotodega sõidukist kogumis, millest nähtub mh sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteade ning väljatrükiga leppetrahvist nõue number 0702 4012 0111 9545, maksetähtajaga 07.02.2020 võlgnevuse summaga 30 eurot, on tõendatud, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.
2. Kostja vastuväited, et tema sõiduk oli rehvivahetuses, et sõidukit kasutas FS Teenused OÜ töötaja, kes mõneks minutiks peatus, mitte ei parkinud parkimisalal, on tõendamata. Kohus on 24.08.2022 hagi menetlusse võtmise ja vastamiseks tähtaja andmise kohtumääruses selgitanud kostjale, et kui hagi ei tunnistata, siis tuleb esitada koos vastuväidetega kirjalikud tõendid, oma väidete tõendamiseks ja/või hageja väidete ümberlükkamiseks. Kui kostja väidab, et tema, kui sõiduki omanik ei ole parkimislepingu pooleks ja sõiduki parkis parkimistingimusi rikkudes muu isik, siis pidi ta oma väidet ka tõendama. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohtu 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend nr 32-1-68-16, 26.01.2017 lahend nr 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahend nr 2-15-3430). Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-30-14 p-s 7, sedastanud, et sõiduki seisma jätmisest sõitja pealeminekuks saab kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist. Asjas esitatud fotodelt taolist tegevust ei nähtu. Fotodelt saab järeldada, et sõiduki mootor oli seisatud ning tuled ei põlenud, mistõttu on kohus seisukohal, et antud juhul oli tegemist parkimisega LS § 2 p 49 mõttes.
3. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole oma sõidukit hageja parkimisalale parkinud ega seda, et tal oleks luba parkimisalal parkimiseks või et ta oleks kasutanud mobiilset parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust parkimiskellaga. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti. Järelikult parkis kostja sõidukit parkimistingimusi rikkudes, kuna jättis parkimise eest tasumata. Kostja väited, et ta sai nõudest teada alles kohtu 4 poolt edastatud hagiavaldusega, on samuti tõendamata, kuna sõiduki kojamehe alla asetatud leppetrahvi teatega on tõendatud leppetrahvi edastamine. Järelikult teavitas hageja sõidukit juhtinud isikut leppetrahvi asetamisega kojamehe alla. Juhul, kui sõiduk peatus lühikeseks ajaks ainult sõiduki kasutajate vahetamiseks ning ei esinenud erandlikke loodusnähtusi, siis ei ole eluliselt usutav, et nii lühikese aja vältel võis leppetrahvi teade kaduma minna ja kostja ei ole leppetrahvi kätte saanud. Järelikult on Riigikohtu praktikast lähtudes teavitatud kostjat leppetrahvist

§ 159lg 2 alusel mõistliku aja jooksul.

Hageja on esitanud hagiavalduses väljatrüki leppetrahvist ja fotod leppetrahvi tegemise hetkel seega on ta leppetrahvist teavitanud koheselt pärast rikkumise tuvastamist. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja millal saatis hageja kostjale nõudekirja, sest hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat teavitada leppetrahvist. Kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv sissenõutavaks.

§ 82

lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on põhjendanud ja tõendanud, et ta saatis 13.04.2021 ja 29.09.2021 meeldetuletuskirjad kostja äriregistri aadressile (xxx), et tekkinud vaidlus saaks kiiremini lahendatud ning et pooltel ei tekiks täiendavaid menetluskulusid. Seega on hageja sõidukit juhtinud isikut teavitanud leppetrahvi olemasolust siis, kui on selle vormistanud ja asetanud kojamehe alla. Arvestades, et leppetrahvi sõiduki klaasipuhastaja alla asetamisega on mõistlikul viisil teavitatud sõiduki juhti vormistatud leppetrahvist, siis on ka mõistlik järeldada, et sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud ning kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv. 8. Kostja väitel on leppetrahv ebamõistlikult suur, millega kohus ei nõustu. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-123666 p-s 44 välja toonud, et: „Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Ringkonnakohus leiab, et 30 euro suurune leppetrahv ei ole

§ 42lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur.

Seda leidis õigesti ka maakohus. Ka kohtupraktikas on peetud samaväärsete parkimistasudega aladel leppetrahvinõuet 30 eurot mõistlikuks ja seda ka aladel, kus parkimisõiguse annab üksnes vastav parkimisluba (Riigikohtu lahend nr 2-153430, p-d 14-15.2; Tallinna Ringkonnakohtu lahendid nr 2-17-117146, nr 2-19-123666).“ Järelikult on kohtupraktikas peetud 30 euro suurust leppetrahvi

§ 42

lg 3 p 5 tähenduses parkimisalal parkimistingimusi rikkudes mõistlikuks ning kohus ei pea seda ka käesoleval juhul ebamõistlikult suureks.

§ 161

lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kohus on seisukohal, et lepingutingimused on selgelt arusaadavad ning on selgelt piiritletud. Kui rikutakse parkimistingimusi, tehakse leppetrahv summas 30 eurot. Seega ei ole leppetrahvi esitamise eelduseks reaalse kahju olemasolu oluline ning kostja vastuväited ei anna alust nõude rahuldamata jätmiseks. Kostja taotles juhul kui kohus tunnistab õigust nõuda leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise eest, vähendada leppetrahvi ja menetluskulude suurust mõistlikule tasemele, võttes arvesse parkimise eest tasumisele kuulunud summat 1 euro, väidetavast rikkumisest möödunud aega ja hageja hoolsust leppetrahvinõude kättetoimetamisel (sissenõudmiskulu ja muid kaasnevaid kulusid ei oleks lisandunud, kui hageja oleks kasutanud võimalust saata meeldetuletuskiri kostja tegevusaadressile). Kohus on seisukohal, et leppetrahvi vähendamiseks

§ 162

lg 1 alusel alust ei ole, kuna trahvisumma ei ole ebamõistlikult suur ning kostja põhjendused leppetrahvi vähendamiseks ei ole asjakohased. 5 9.

§ 1131

lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Väljavõtetega Transpordiametist saadetud andmetest, Transpordiameti sõiduki xxx detailandmetest ja võlgnevuse meeldetuletuse elektroonilisest saatmisest on tõendatud, et sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Kostja väited, et menetlus- ja muud kaasnevad kulud on ebamõistlikult suured ei ole põhjendatud, kuna sissenõudekulu suurus tuleneb seadusest ja hageja on tõendanud toimingute tegemist. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks kooskõlas

§ 1131lg-ga 1.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 6