← Eesti

2-21-11317/41

Obsah (7)§ 429§ 477§ 428§ 431§ 432§ 168§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-11317 Kohtuas

§ 429

lg 1 kohaselt koostoimes

§ 477

lg-ga 1 vastu võtta ning lõpetada

§ 428

lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes koostoimes

§ 477lg-ga 1 tsiviilasja menetluse.

7. Ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid avaldusest loobumise vastuvõtmist. 8.

§ 431

lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus menetluse lõpetamisel alama astme kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust juhindudes tühistab kolleegium Harju Maakohtu 17. novembri 2021. a kohtumääruse. 9. Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja

§ 432

alusel uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama poole vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu, siis on lõpetamisel samad 2 2-21-11317 materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 10. Avaldaja palus

§ 168lg-le 4 tuginedes jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isik leidis, et avaldaja pöördus kohtusse põhjendamatult ning menetluskulud peaksid jääma avaldaja kanda. 11.

§ 168

lg-st 4 ja 5 tulenevalt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobus hagist või võttis selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kuigi

§ 168

regulatsiooni on võimalik asjakohases ulatuses kohaldada ka hagita menetluses tehtavate lõpetavate lahendite puhul (vt nt RKTKm 20.10.2010, 3-2-1-90-10, p 11; RKTKm 11.05.2010, 3-2-1-28-10, p 16 II lõik), on kolleegiumi hinnangul praeguse hagita menetluse asjaolud sellised, et hagimenetluse kulujaotuse reeglite ülekandmine hagita menetlusele ei too kaasa õiglast tulemust. Seetõttu tuleb käesoleval juhul menetluskulude jaotamisel lähtuda

§-s 172 sätestatud hagita menetluse menetluskulude regulatsioonist.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel

§ 172

lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29). Kuna küttesüsteemi renoveerimistööde vajalikkus ning ehitustööde läbiviimine on objektiivselt nii korteriühistu kui ka korteriomaniku huvides, peab kolleegium õiglaseks jätta menetluskulud käesoleva menetluse asjaolusid arvestades

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.