Obsah (7)

§ 4771§ 657§ 651§ 654§ 551§ 378§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-9870 Kohtuasi X

§ 4771lg-st 4 vaidlustatav.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, laste ema) esitas avalduse tema ja Z (puudutatud isik III, laste isa) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks oma laste C (puudutatud isik I, tütar) ja Q (puudutatud isik II, poeg) suhtes, taotledes laste viibimiskoha ja hariduse osas talle otsustusõiguse üleandmist.
2. Kuigi Viru Maakohtu
3. septembri
4. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-17842 lõpetas kohus vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes osaliselt ja andis isale ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha määramiseks ning määras vanematevahelise suhtlemise korra lastega, ei saa avaldaja anda lapsi isale, kuna tal on kahtlus, et isa on lapsi väärkohelnud. Avaldaja viitas kriminaalasjale nr XXXXXXXXXXX. Avaldaja on märganud laste psüühikas, enesetundes ja käitumises olulisi negatiivseid ja probleemseid muutusi pärast isa poolt toimepandud kehalise ja seksuaalse väärkohtlemise tegusid. Lapsed on muutunud isa poolt tekitatud füüsilisest, emotsionaalsest ja vaimsest vägivallaõhkkonnast kartlikuks ja masendunuks, tunnevad hirmu meesterahva suhtes. Seega on laste isa tõsiselt kahjustanud laste füüsilist ja vaimset tervist ning heaolu ja eakohast normaalset arengut. Tuleb arvestada laste hirmu isa ees, nad ei taha isa juures olla eelkõige vägivalla tõttu. Laste ema juures on olemas kõik vajalik turvaliseks ja eakohaseks kasvukeskkonnaks. Lastel on oma emaga tugev kiindumussuhe. Lisaks on lastel kaks suuremat õde-venda, kellega nad on sünnist saati koos kasvanud ja kellega ühiselt veedetakse aega ja lastel on omavahel hea läbisaamine.
6. jaanuaril
7. a esitatud avalduse täienduse kohaselt palus avaldaja lisaks määrata kindlaks laste isa suhtluskorra lastega selliselt, et isal on õigus lastega kohtuda eelnevalt Türi lastekaitsespetsialistiga kokkulepitud ajal kolmanda isiku juuresolekul üle nädala kuni 4 tundi järjest.
9. jaanuaril
10. a esitatud avalduse kohaselt taotles avaldaja tema ja laste isa ühise hooldusõiguse lõpetamist laste viibimiskoha ja hariduse osas ja selles osas talle hooldusõiguse üleandmist. Avalduse esitamine on tingitud sellest, et lapsed on alates
11. juulist
12. a elanud emaga Türi vallas.
13. septembri
14. a kohtumääruse järgselt ei ole laste ema andnud lapsi üle laste isale, kuna tal tekkis eelneva kohtumenetluse ajal kahtlus, et laste isa on lapsi väärkohelnud. 2
15. Harju Maakohus algatas
16. märtsi
17. a määrusega menetluse laste emalt hooldusõiguse äravõtmiseks laste suhtes ja suhtlusõiguse piiramiseks.
18. märtsil
19. a teatas vandeadvokaat A. Aasmaa kohtule abivajavast lapsest. Olles määratud kriminaalasjas nr YYYYYYYYYYYY puudutatud isik I esindajaks, on tekkinud kriminaalasja materjalidega tutvudes esindajal kahtlus, et puudutatud isiku I ema ohustab lapse vaimset ja hingelist heaolu (tsiviilasja nr 2-224090). Menetlusosaliste seisukohad
20. Laste ema vaidles vastu kohtu algatusel temalt hooldusõiguse äravõtmiseks. Vandeadvokaadi teatisest ei nähtu, et tema lapse esindajana oleks ise vestluses lapsega vanemast võõrandamise tunnuseid märganud või tuvastanud. Olukorras, kus laps on kriminaalmenetluse käigus samade asjaolude kohta korduvalt üle kuulatud ning olles pidanud andma samu ütlusi arstile, lastemajas, politseile, vanemale jne, ei ole üllatuslik, et lapse ütlusi ja ütluste andmise laadi mõjutavad kõikidelt nendelt täiskasvanutelt ärakuulamise käigus saadud tagasiside. Seejuures on lapse ema alati innustanud last rääkima kõike, mida ta teab ja mäletab, mistõttu võib väikelapsel kergesti jääda mulje, et väärkohtlemisest rääkimine on midagi, mida ema soovib, kuna ta on koos emaga käinud kõikide nende spetsialistide juures enda väärkohtlemisest rääkimas. Lapse esindajana vastavad koolitused läbinud advokaat saab küll võõrandamise kahtlusele kindlate tunnuste väljatoomise läbi tähelepanu juhtida, kuid tal ei ole pädevust võõrandamist diagnoosida või tuvastada. Laste ema leidis, et hooldusõiguse äravõtmiseks tuleb kõigepealt tuvastada selliste asjaolude esinemine, mille tõttu on laste heaolu tema tegevusest tingituna ohustatud. Laste ema on taganud enda elukohas lastele vajaliku hoolitsuse, arstiabi ja kõik muu vajaliku. Kõik laste poolt avaldatu on mõjutatud üksnes laste isa enda käitumise poolt. Kuna laste isa ei olnud lastega pikalt kohtunud, siis lootis laste ema, et ei kordu väärkohtlemised laste isa poolt ning seetõttu oli laste ema valmis täitma Tartu Ringkonnakohtu määrust, kuid taaskord on kujunenud olukord, kus laste emal tuleb lapsi väärkohtlemise eest kaitsta.
21. Laste isa leidis, et käesoleval juhul on täidetud kõik eeldused laste emalt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ja suhtlusõiguse piiramiseks. Kuna viimased ca 2 aastat on laste ema rikkunud kohtumääruseid ja keeldunud suhtluskorrale vastavalt lapsi isale tagastamast, siis ei ole muud võimalust, kui piirata ka ema suhtlusõigust. Praeguse olukorra jätkumine on laste õiguste rikkumine ning sellel ei tohi võimaldada jätkuda. Kogu menetlus, laste ema hoiakud ja käitumised ning erialaspetsialistide arvamused kinnitavad, et ema tegevus on suunatud laste isast võõrandamisele ja seeläbi hooldusõiguse endale saamiseks. Emalt hooldusõiguse täielik äravõtmine on põhjendatud, kuna ema on takistanud laste ja isa suhtlust, ta on lapsi väärkohelnud, sh tütart kehaliselt väärkohelnud (ema lasi teostada lapse günekoloogilise uuringu põhjuseta). Lisaks on laste ema takistanud laste sotsiaalset suhtlust ja hariduse omandamist, kuna lastel ei ole olnud võimalik käia lasteaias ega ole tagatud laste eakohane areng ning lapsed on jäetud kolmanda isiku hoole alla ajal, mil ema käib tööl. Ka ei ole ema tegelenud laste distsipliini ja kasvatamisega, kuna Türi Vallavalitsuse arvamusest nähtuvalt on lapsed kasvatamatud. Isa leidis, et antud juhul tuleb Viru Maakohtu
22. septembri
23. a kohtumääruse täitmine lõpetada, kuna see ei vasta laste huvidele. Nimelt ei tagasta ema määruse alusel talle üleantud lapsi ega võimalda isal lastega mistahes viisil suhelda. Laste isa tegi ettepaneku määrata suhtluskord viisil, et edaspidi saavad ema ja laste kohtumised toimuda maksimaalselt iga teine nädalavahetus ning kohtumiste juures peab viibima kolmas isik.
24. Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis, et ema on aktiivne isa halvustamises. Siiani ei ole ükski ema väide isa osas tõendamist leidnud. Ei ole ühtegi faktilist näidet/tõendit, 3 et lapsed isa kardaksid. Kliinilise gestaltpsühhoterapeut KT ja Türi Vallavalitsuse arvamusest nähtuvalt leidis laste esindaja, et laste ema on minetanud igasuguse reaalsustaju ja laste heaolule mõtlemise ning süstemaatiliselt ja järjepidevalt kahjustab laste füüsilist ja vaimset tervist. Laste esindaja pidas põhjendatuks laste emalt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ja lastega suhtlusõiguse piiramiseks.
25. Eestkosteasutus Türi vald (vallavalitsuse kaudu) oli arvamusel, et kõiki asjaolusid arvestades on hooldusõiguse täielik äravõtmine emalt laste huvides põhjendatud. Vajalik on takistada laste edasist füüsilist ja vaimset väärkohtlemist ema poolt. Laste heaolu tagab stabiilne elukorraldus, suhtlemine eakaaslastega ja erinevad tugiteenused. Ka varasemalt on kohtud leidnud, et seda suudab tagada laste isa ning laste ema tegevus on seda pigem takistav.
26. Eestkosteasutus Viru-Nigula vald (vallavalitsuse kaudu) leidis, et vaatamata erinevatele kohtuandmetele ning põhjendustele kohtumäärustes eirab laste ema järjekindlalt mõtet, et oma tegevusega seab ta ohtu laste heaolu. Ema käitumisest joonistub välja kindel muster, st oma eesmärkide saavutamise nimel on laste ema valmis võõrandama lapsi isast, süüdistades isa erinevates kuritegudes, manipuleerides lastega, väärkohtlema lapsi oma eesmärkide nimel ning seadma esikohale enda huvid. Maakohtu määrus
27. Pärnu Maakohus jättis rahuldamata ema avalduse lõpetada laste isa ainuhooldusõigus laste viibimiskoha ja hariduse määramise osas ning selles osas laste ainuhooldusõiguse üleandmiseks laste emale; võttis laste emalt täielikult ära laste hooldusõiguse, st isikuhoolduse ja varahoolduse ning otsustada lastega seotud asju. Maakohus peatas Viru Maakohtu
28. septembri
29. a määruse tsiviilasjas nr 2-18-17842 täitmise suhtluskorda käsitlevas osas (määruse resolutsiooni p II) laste kooliminekuni ning määras laste ema ja laste suhtluskorra laste kooliminekuni alljärgnevalt: - Lapsed ja ema kohtuvad iga paaris nädala laupäeval kell 10.00 kuni 12.
30. Kohtumised toimuvad XXX (XXX) mängutoas Viru-Nigula Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti (kolmanda isiku) järelevalve all. - Vanematevahelisel kirjalikul kokkuleppel (e-kiri, sõnum) kooskõlastatult kolmanda isikuga võib ema ja laste kohtumine toimuda ka mujal ja muul ajal kui kohtumääruse ps 4.
31. määratud koht ja aeg. - Lapse haigestumise korral kokkusaamist ei toimu. Isa teavitab teist vanemat ja kolmandat isikut lapse haigestumisest esimesel võimalusel kirjalikult. Võimaluse korral asendatakse lapse haiguse tõttu ärajäänud kohtumine. - Lapse emast tuleneval põhjusel ärajäänud kohtumine ei kuulu asendamisele. Kui kohtumine jääb ära isast tulenevatel põhjustel, siis asendatakse see kirjalikul kokkuleppel kooskõlastatult kolmanda isikuga kohtumisega muul ajal. - Isa võimaldab emal lastega suhelda sidevahendi teel iganädalaselt esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel ajavahemikus kell 18.30 kuni 19.
32. - Vanematevahelisel kirjalikul kokkuleppel võib ema ja laste vahel kohtumääruse p-s 4.5 määratletud suhtlus toimuda ka muul ajal. Lisaks kohaldas maakohus enda algatusel esialgset õiguskaitset ja peatas Viru Maakohtu
33. septembri
34. a määruse tsiviilasjas nr 2-18-17842 täitmise suhtluskorda käsitlevas osas (määruse resolutsiooni p II) käesoleva kohtumenetluse ajaks, määrates laste ema ja laste suhtluskorra kohtumenetluse ajaks alljärgnevalt: 4 Lapsed ja ema kohtuvad iga paaris nädala laupäeval kell 10.00 kuni 12.
35. Kohtumised toimuvad XXX (XXX) mängutoas Viru-Nigula Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti (kolmanda isiku) järelevalve all. - Vanematevahelisel kirjalikul kokkuleppel (e-kiri, sõnum) kooskõlastatult kolmanda isikuga võib ema ja laste kohtumine toimuda ka mujal ja muul ajal kui kohtumääruse ps 5.
36. määratud koht ja aeg. - Lapse haigestumise korral kokkusaamist ei toimu. Isa teavitab teist vanemat ja kolmandat isikut lapse haigestumisest esimesel võimalusel kirjalikult. Võimaluse korral asendatakse lapse haiguse tõttu ärajäänud kohtumine. - Lapse emast tuleneval põhjusel ärajäänud kohtumine ei kuulu asendamisele. Kui kohtumine jääb ära isast tulenevatel põhjustel, siis asendatakse see kirjalikul kokkuleppel kooskõlastatult kolmanda isikuga kohtumisega muul ajal. - Isa võimaldab emal lastega suhelda sidevahendi teel iganädalaselt esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel ajavahemikus kell 18.30 kuni 19.
37. - Vanematevahelisel kirjalikul kokkuleppel võib ema ja laste vahel kohtumääruse p-s 5.5 määratletud suhtlus toimuda ka muul ajal. Menetluskulud jättis maakohus laste ema kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. -
38. Viru Maakohtu
39. septembri
40. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-17842 rahuldas kohus laste isa avalduse ning lõpetas lastevanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes osaliselt ning andis laste isale ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha määramisel. Samuti määras kohus kindlaks vanemate suhtluskorra lastega. Esitades uue avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks tuli maakohtul tuvastada asjaolude või õigusliku olukorra muutus. Avaldaja on küll väitnud, et laste isa on vägivaldne ning on väärkohelnud lapsi, kuid nii nagu varasemas menetluses nii ka antud menetluses puuduvad vastavad tõendid ja seda ka selle kohta nagu oleks laste isa last seksuaalselt väärkohelnud. Ükski lastega kokku puutunud isik ei ole täheldanud laste käitumises midagi sellist, mis viitaks laste võimalikule väärkohtlemisele.
41. Laste isa sai lastega kontakti ja nad oma hoole alla alles
42. juulist
43. a, s.o ligi aasta pärast vastava määruse tegemist, mil laste asukohast ei teadnud ei laste isa ega ka kohtutäitur. Seega nii enne jõustunud kohtulahendit kui ka pärast seda on laste ema üritanud enda ja laste asukohta isa eest varjata. Lapsed ei käinud sellel ajal ei lasteaias ega suhelnud eakaaslaste ega isa sugulastega. Ema on küll väitnud, et kuna lapsed on sünnist saati elanud temaga, tuleb hooldusõigus laste viibimiskoha määramisel anda just seetõttu temale, kuid lapsed on elanud temaga ema poolt kohtulahendit eirates. Kuigi kohus on varasemalt leidnud, et laste huvides on kasvada isa juures ja suhelda emaga, on ema jätkuvalt takistanud laste ja isa suhtlemist ning laste viibimist isa juures. Kogu kohtumenetluse aja on kohtud tuvastanud, et isa suudab pakkuda lastele stabiilset elukorraldust ja regulaarset suhtlemist emaga, vastupidiselt emale, kes on teinud kõik võimaliku, et isa ja laste suhtlust takistada.
44. Laste ema on kohtumenetluse ajal esitanud mitmeid süüdistusi isa vastu ning püüdnud väita, et isa ja laste suhtlemine ei saa toimuda isa vägivalduse ja laste väärkohtlemise tõttu. Samas on sellekohased kriminaalmenetlused lõpetatud aluse või koosseisu puudumise tõttu. Ema on tütart kehaliselt väärkohelnud, lastes teha põhjuseta günekoloogilise uuringu ning seda narkoosi all. Psühhoterapeudi hinnangul puuduvad tütrel tunnused, et tegemist on traumaga ning lapse enda kogetuga. Seega on alust arvata, et ema on ise lapsele vastavad mõtted isa poolt tütre füüsilisest väärkohtlemisest pähe pannud ning laps üksnes kordab seda. Kogu sellise tegevuse juurde on kaasatud olnud ka noorem laps. Pikka aega on ema takistanud laste ja isa suhtlust, lõhkudes laste emotsionaalseks ja psüühiliseks arenemiseks vajalikku kiindumussuhet oma isaga. Lastel 5 pole olnud võimalik käia lasteaias ning seeläbi ei ole tagatud neile eakohane areng, mis on laste sotsiaalse suhtluse ja hariduse takistamine.
45. Kohus asus nagu eestkosteasutused, laste esindaja ja ka laste isa seisukohale, et laste emalt tuleb hooldusõigus täielikult ära võtta, kuna selle osaline piiramine ei täida oma eesmärki. Kohtuistungi ajaks on lapsed küll isaga, kuid tavapärane on olnud, et vaatamata sellele, et laste emal puudub viibimiskoha määramise osas hooldusõigus, on ta pikka aega hoidnud lapsi enda hoole all ning otsustanud nende viibimiskoha üle.
46. Maakohus piiras laste ema suhtlusõigust lastega, et emal ei oleks võimalik laste väärkohtlemist jätkata ning peatas Viru Maakohtu
47. septembri
48. a kohtumääruse täitmise suhtluskorra osas kuni laste kooliminekuni. Senine suhtluskorra määrus ei vasta enam laste huvidele, kuna selle määruse alusel ei tagasta ema lapsi ega võimalda isal lastega mistahes viisil suhelda. Samuti pidas maakohus põhjendatuks ettepanekut, et laste kohtumise juures peab viibima kolmas isik ning Viru-Nigula Vallavalitsuse lastekaitse on avaldanud selleks oma valmisolekut. Selleks, et ema ei saaks lapsi vaimselt ega füüsiliselt kahjustada, kohaldas maakohus kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset. Määruskaebus
49. Laste ema esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus võttis täielikult laste emalt ära laste hooldusõiguse, s.t isikuhoolduse ja varahoolduse ning õiguse otsustada lastega seotud asju ning peatas Viru Maakohtu
50. septembri
51. a määruse täitmise tsiviilasjas 2-18-17842 suhtluskorda käsitlevas osas (määruse resolutsiooni p II) laste kooliminekuni ning osas, millega kohus määras kindlaks laste ema ja laste suhtluskorra laste kooliminekuni ning kohtu algatusel kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõunõuna kindlaksmääratud suhtlemiskorra käesoleva kohtumenetluse ajaks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Laste ema palus teha tühistatud osas uus otsustus, millega lõpetada menetlus kohtu algatusel laste emalt laste suhtes hooldusõiguse äravõtmise ja suhtlemisõiguse piiramise asjas laste emalt hooldusõiguses ja lastega suhtlemisõiguses muudatusi tegemata. Menetluskulud palus laste ema jätta poolte endi kanda.
52. Laste ema leidis, et kohtulahendi põhjendused ei tugine asjas kogutud tõenditele ning etteheidetav laste väärkohtlemine on tõendamata. Maakohus oleks pidanud koguma tõendeid, et välja selgitada, kas laste emale tehtud etteheited laste väärkohtlemise osas on tegelikud ja tõesed. Kohtu poolt oluliste tõendite kogumata jätmise tõttu rajaneb kohtu järeldus lõpplahendis üksnes advokaat A. Aasma avalduses esitatud spekulatsioonile ning menetlusosaliste hinnangutele, mis ei ole aga põhjendatud. Maakohtu määrusest ei ole arusaadav, milliste tõenditega on tuvastatud laste ema poolt laste psühholoogiline väärkohtlemine. Lapse ema on selgitanud, et temale etteheidetav tegu – laste võõrandamine isast, on kompleksne psühholoogilise väärkohtlemise vorm, mis vajab eriteadmisi omava isiku hinnangut. Ükski menetlusosaline ei osanud anda selgitusi, millistes konkreetsetes sümptomites või tunnuste põhjal on võimalik asuda seisukohale, et laste poolt avaldatud seisukohad ja arvamused on laste ema poolt pahatahtlikult mõjutatud või manipuleeritud. Laste emale esitati hulgaliselt etteheiteid selle kohta, et ta kahjustab laste vaimset ja hingelist heaolu, kuid ükski menetlusosaline ei suutnud selgitada, milliste konkreetsete asjaolude pinnalt on selline laste heaolu kahjustamine tuvastatud. Kohus ei ole käesolevas asjas kaalunud ka muude abinõude rakendamist rikkudes sellega PKS § 134 lg 1 kohaldamise eelduseid. Menetlusosaliste seisukohad 6
53. Eestkosteasutused Türi vald ja Viru-Nigula vald leidsid, et maakohtu määrus on laste huvides ning puudub alus selle tühistamiseks. Laste elukorraldus on isa juures turvaline ja stabiilne.
54. Laste isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud laste ema kanda. Laste isa tõi esile, et viimase ca 2 aasta jooksul on laste ema korduvalt rikkunud laste ja isa suhtlusõigust (sh tsiviilasjas nr 2-18-17842 tehtud kohtumääruseid). Perioodil
55. juulist
56. a kuni
57. juulini
58. a varjas ema lapsi isa eest. Sellele järgnevalt hoidis laste ema lapsi enda juures perioodil
59. oktoobrist
60. a kuni
61. aprillini
62. a ning seejärel
63. maist
64. a kuni
65. maini
66. a. Sellise laste ebaseaduslikult enda juures hoidmise ning isaga suhtlemise takistamise tulemusena on kahjustada saanud laste vaimne heaolu, kuna nad ei saanud suhelda oma isaga. Ei saa olla kahtlust, et emalt hooldusõiguse täielik äravõtmine oli põhjendatud ja vajalik. Ilmselgelt ei ole laste ema võimeline mõistma laste huve ja neid tagama. Ema poolt laste huvide rikkumine seisneb järgnevas: laste isast võõrutamises, sh laste ja isa suhtluse takistamises; laste vaimne väärkohtlemine – laste psühholoogiline mõjutamine ning isa suhtes negatiivselt meelestamine; tütre kehaline väärkohtlemine, lapsele günekoloogilise uuringu teostada laskmine ilma sellekohase põhjuseta; laste sotsiaalse suhtluse ja hariduse takistamine – lastel ei ole olnud võimalik käia lasteaias ning neile ei ole tagatud eakohane areng; laste kolmanda isiku hoole alla jätmine; laste distsipliini ja kasvatusega mittetegelemine.
67. Laste emalt hooldusõiguse täielik äravõtmine oli põhjendatud, kuna hooldusõiguse osaline piiramine ei ole täitnud eesmärki. Laste emal ei olnud juba varasemalt viibimiskoha määramise osas hooldusõigust, kuid vaatamata sellele hoidis ta lapsi enda hoole all ning otsustas nende viibimiskoha üle, keeldudes lapsi isale tagastamast. Selleks, et hooldusõigus ära võtta/suhtlusõigust piirata ei pea lapsed olema võõrdunud. Kuna antud asjas kogutud tõendid kinnitavad üheselt, et laste ema käitumine on kantud eesmärgist võõrandada lapsed oma isast, on see piisav, et emalt hooldusõigus ära võtta ja suhtlusõigust piirata.
68. Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toetanud määruskaebust ning leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud. Muude abinõude kohaldamine ei oleks tulemust andnud. Kohtul oli käesolevas asjas võimalik anda hinnang ema poolt lastele psühholoogilise väärkohtlemise kohta ilma eriteadmisi omamata. Ema on võtnud eesmärgiks laste võõrandamise isast, on tegutsenud pikaajaliselt ja kavatsetult. Menetluse edasine käik
69. Laste ema esitas
70. detsembril
71. a esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus muuta tsiviilasjas nr 2-21-9870 Pärnu Maakohtu
72. juuni
73. a kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ning määrata asjas esialgse õiguskaitse korras kindlaks ema ja laste suhtlemiskord kohtumenetluse ajaks alljärgneval viisil: - lapsed viibivad ema elukohas igal paaritu arvuga nädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni; - laste ema võtab lapsed reede õhtul lasteaiast hiljemalt kell 18.00 või laste isa elukohast, kui lapsed sellel päeval lasteaias ei viibi; - laste isa võtab lapsed pühapäeva õhtul laste ema elukohast kell 18.00; - kohtumisi ei toimu, kui laste tervislik seisund kohtumisi ei võimalda ning ära jäänud kohtumine asendatakse esimesel võimalusel vanemate omavahel kokkulepitud ajal.
74. Eestkosteasutus Viru-Nigula vald ei toetanud laste ema taotlust. Senised kohtumised ema ja laste vahel on toimunud regulaarsed, ära on jäänud kohtumised laste või ema haigestumise 7 tõttu. Ema tekitas segadusi kokkusaamise kuupäevade osas. Emal puudub pädevus, et anda hinnang lastekaitsespetsialisti isikuomandustele lastega töötamiseks.
75. Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta taotluse rahuldamata. Laste esindaja tõi esile, et määruskaebemenetlus toimub üksnes vaidlustatud osas, kuid laste ema ei ole määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega määrati kindlaks esialgse õiguskaitse korra alusel suhtluskord, suhtluskorrale ema vastu ei vaielnud. Ka sisulised väited ei anna laste esindaja hinnangul alust suhtluskorra muutmiseks.
76. Laste isa palus jätta taotluse rahuldamata. Isa on olnud koostööaldis, ei ole takistanud virtuaalselt suhelda. Lapsed ei ole püsivad, isa peab ette teadma, millal ema on suhtlemiseks valmis, mistõttu ei saa lastega suhtlemiseks avaldada soovi ette teatamata. Esialgse õiguskaitse taotlust ei saaks rahuldada, sest see tähendaks vaidluse sisulist lahendamist.
77. Eestkosteasutus Türi vald ei toetanud esialgse õiguskaitse taotlust.
79. jaanuaril
80. a esitas laste esindaja seisukoha, mille kohaselt kuulas ta lapsed isa elukohas ära ning järeldas, et laste isa on taganud lastele nõuetekohase elukeskkonna. Tütre öeldust järeldas laste esindaja, et laps näeb ennast isa juures elamas ka pikemalt tulevikus.
82. jaanuaril
83. a esitas laste ema enda seisukoha, mille kohaselt ei ole võimalik laste riigi õigusabi korras määratud esindaja ja laste vahel toimunud vestlusest teha järeldusi laste elukeskkonna ega ka tulevikunägemuste suhtes. Ühtlasi tõi laste ema välja, et on laste arengusse palju panustanud – käinud täiendkursustel, tegelenud laste õpetamisega (kirjeldas laste oskusi), pöördunud lasteaia eripedagoogi poole laste arengu kohta info saamiseks, pöördunud eripedagoogi poole, et hinnata laste kõnearengut. Lisaks edastas laste ema lastele lähedase isiku Aita Uusleeri seisukoha laste ema ja laste kohta.
85. jaanuaril
86. a toimus Tallinna Ringkonnakohtus ärakuulamine, kus osalesid laste ema, laste isa, laste riigi õigusabi korras määratud esindaja ning Türi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist.
88. mai
89. a määrusega võttis ringkonnakohus seisukoha poolte esitatud taotluste ning tõendite tsiviilasja juurde võtmise osas, v.a laste ema esialgse õiguskaitse taotlus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
90. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu jätab ringkonnakohus

§ 657

lg 1 p 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 33. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1 ja § 659).

Praegusel juhul on laste ema vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus võttis täielikult emalt ära laste hooldusõiguse ning peatas Viru Maakohtu

1. septembri
2. a määruse täitmise tsiviilasjas 2-18-17842 suhtluskorda käsitlevas osas laste kooliminekuni ning osas, millega kohus määras kindlaks ema ja laste suhtluskorra laste kooliminekuni ning kohtu algatusel kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõunõuna kindlaksmääratud suhtlemiskorra käesoleva kohtumenetluse ajaks, samuti menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2-5.6 ja menetluskulude jaotus). Kaebaja ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1, millega maakohus jättis rahuldamata ema avalduse lõpetada isa ainuhooldusõigus laste 8 viibimiskoha ja hariduse määramise osas ning anda selles osas laste ainuhooldusõigus emale. Selles osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ei kontrolli.
3. Määruskaebuse kohaselt heidab laste ema maakohtule eelkõige ette seda, et maakohtu järeldused sellest, et ema on rikkunud laste huve, ei ole tõendatud; võõrandamise sündroomi tuvastamiseks on vajalikud erialased teadmised, kuid maakohus selle kohta tõendeid ei kogunud, samuti ei ole maakohus kaalunud PKS § 135 lg 2 järgi muude abinõude rakendamist.
4. Ringkonnakohus selgitab, et lastekaitseseaduse § 5 p-st 3 tuleneb, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes, sh otsustes, tuleb esikohale seada lapse huvid. Ka PKS § 123 lg-st 1 tuleneb, et kohus teeb lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 134 lg-st 1 tuleneb, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas sama paragrahvi lõikes 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus vanemalt hooldusõiguse täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. PKS § 134 lg 1 annab kohtule kaalutlusõiguse, milliseid vahendeid kasutada lapse heaolu tagamiseks. Abinõude kohaldamiseks peab kohus esmalt tuvastama, milline oht ähvardab last vanema juures kasvades, ning tulenevalt ohust kohaldama ohu kõrvaldamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid (vt Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-121-12, p 16). PKS § 134 lg 1 järgi tuleb kohtul kohaldada ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, sh võib kohus PKS § 134 lg 3 järgi teha lapse heaolu ohustamise korral eelkõige vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Ühtlasi võib kohus isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Kolleegium märgib, et vanemalt hooldusõiguse äravõtmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (Riigikohtu
7. novembri
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-16, p 17).
9. Erinevalt määruskaebuses väidetust on maakohus kolleegiumi hinnangul praeguses asjas esitatud tõendeid ja seisukohti arvestades põhjendatult järeldanud, et ema käitumine viitab laste emotsionaalsele ning tütre puhul ka füüsilisele väärkohtlemisele. Maakohus on oma seisukohta ammendavalt põhjendanud ning viidanud laste emale tehtud etteheidete osas vastavatele tõenditele. Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi (

§ 654§ lg 6 koosmõjus §ga 659).

Ainuüksi maakohtu määrusega mittenõustumine ei anna alust määruse tühistamiseks.

1. Nõustuda saab maakohtuga ka selles, et vaatamata laste ema menetluses läbivatele etteheidetele, ei ole leidnud tõendamist, et isa on laste vastu vägivaldne, jätnud nad hooletusse vms. Ka ema ise on tõdenud, et väärkohtlemist ei ole menetluses suudetud tõendada (kd III, tl 156, 00:46:10). Lisaks maakohtu põhjendustest nähtuvale selgus ringkonnakohtus laste isa ärakuulamisel, et lastel on kindel päevakava ja stabiilne elukeskkond, isa suhtleb aktiivselt lasteaiaga (kd III, tl 153A); lapsed saavad hästi läbi isa elukaaslase lastega. Isa on teadlik laste arengu ja tervisega seotud küsimustest: teadlik tütre dermatoloogilisest ja kõne arenguga seotud probleemist; hoolitseb tütre naha niisutamise eest ja teeb temaga logopeedilisi harjutusi kuni 9 valda otsitakse püsiva kohaga logopeedi (samas lasteaed ega Viru-Nigula Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juht ei ole vajadust täheldanud [kd IV, tl 19]); külastab lastega perearsti; on käinud nõustamisel psühholoogi juures, kes ei näinud vajadust nõustamise jätkamiseks (kd III, tl 154 p – 156). Laste kohta lasteaiast saadud iseloomustuse järgi on laste areng eakohane, lapsed on enamasti rõõmsad, korralikult riides (kd III, tl 153A, 153B; kd IV, tl 19). Ringkonnakohus märgib, et laste ema on
2. veebruaril 2023 esitanud Viru-Nigula Vallavalitsusele avalduse laste abivajaduse välja selgitamiseks ja sobiva sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamiseks koos hinnanguga mõlema lapse kõnearengu kohta (kd III, tl 184-187). Vallavalitsus on teavitanud sellest nii laste isa kui ka lasteaia pedagooge, kes igapäevaselt Viru-Nigula lasteaias Kelluke tegelevad laste õpetamisega (kd III, tl 191). ViruNigula Vallavalitsus on tuginedes enda sotsiaalosakonna juhi ja lasteaia eripedagoogi arvamusele jäänud seisukohale, et tütre kõneareng on eakohane, samas vajaks poeg logopeedilist tuge (kd IV, tl 19). Ringkonnakohtul ei esine tsiviilasjas esitatud tõendite pinnalt kahtlust, et laste isa mõistab logopeedilise abi vajadust (kd VI, tl 19) ning suudaks ka uue info valguses ja arvestades spetsialistide hinnanguid hoolitseda laste eest. Seni on laste isa tegutsenud, mh teinud lastega logopeedilisi harjutusi, vastavalt temale teadaolevale infole. Seejuures kohaliku omavalitsuse pakutavate teenuste olemasolu või nende puudumine ei anna alust arvamaks, et isa on lapsed jätnud hooletusse. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kuivõrd laste hooldusõigus viibimiskoha osas on laste isal ning lapsed elavad isaga Viru-Nigula vallas, ei ole laste ema ettepanek panna lapsed Põltsamaa valla lasteaeda (kd III, tl 181 p) logistiliselt mõistlik ega laste huvidega kooskõlas, olgugi, et ema väidete kohaselt on Põltsamaa lasteaias lastele vajalikud tugispetsialistid. Seda enam, et Viru-Nigula Vallavalitsus saab suunata poja logopeediteenusele ning pakkuda lastele muid vajalikke teenuseid või leida teenusepakkujaid, samuti aidata transpordiga (kd IV, tl 19). Seega ei ole alust arvata, et laste vajadused jääksid tähelepanuta. Arvestades, et miski ei viita ema poolt isale etteheidetud käitumisele, saab järeldada, et ema on hoidnud lapsi enda juures ja keeldunud isale lapsi üle andmast põhjendamatult ning ka isaga suhtlemise takistamise tulemusena kahjustanud laste heaolu.
3. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et vanemast võõrandumise sündroomi tuvastamiseks on vajalikud erialased teadmised. Kolleegiumi hinnangul ei ole aga maakohus lastel vanemast võõrandumise sündroomi tuvastanud. Küll aga on maakohus tuvastanud asjaolud ema käitumise- ja tegutsemise kohta viisil, mis on suunatud laste teisest vanemast eemaldamisele, mis võib viia laste isast võõrandumisele. Samuti ema käitumise, mis viitab laste vaimse või hingelise ning ka kehalise heaolu ohustamisele. Seetõttu ei ole maakohtule etteheidetav, et maakohus ei kogunud täiendavaid tõendeid eriala asjatundjatelt.
4. Ringkonnakohtul ei teki kahtlust, et laste ema ei saaks hakkama laste kasvatamise, nende arengu ja tervisega tegelemisega. Laste ema häid omadusi on esile toonud ka perekonnale lähedane isik Aita Uusleer (kd III, tl 115). Ringkonnakohtu hinnangul õigustab laste emalt hooldusõiguse äravõtmist see, et ema ei suuda seada laste huve esiplaanile, vaid lähtub oma käitumises rigiidsena näivast arusaamast justkui oleks vaid ema vanemana pädev, aktsepteerimata teise vanema rolli laste elus. Kolleegiumi hinnangul ei suuda ema seetõttu mõista täielikult laste vajadusi, sest otsustades ühepoolselt lapse hooldusõigust puudutavate lapse õiguste (haridus, elukoht, tervis jne), sh suhtlusõiguse teise vanemaga, realiseerumise üle, on ta tegutsenud laste heaolu kahjustaval viisil (enda ja laste elukoha varjamine isa eest eesmärgiga takistada isa ja laste suhtlemist kahjustades seeläbi nende kiindumussuhte kujunemist, laste lasteaiast eemalehoidmine, takistades lapse arenguvajadusena sotsiaalsete suhete toetamist eakaaslastega, samuti turvalist suhtlemist teiste täiskasvanutega [nt 10 sugulased]). Arvestades tõsist kahtlust, et ema on last mõjutanud isa suhtes väärkohtlemisele viitavaid ütlusi andma ning vaatamata terapeudi vastavatele selgitustele sellise tegevuse kahjulikust mõjust, viinud tütre narkoosi all günekoloogilisele läbivaatusele olukorras, kus tegelikud asjaolud väärkohtlemist ei kinnita, on ema selline teguviis lapse heaolu kahjustav ning tegemist on füüsilise ja vaimse väärkohtlemisega (kd V, tl 135-136). Ema hoiaku tulemusena kogevad lapsed emalt pinget, ärevust ja umbusku isa suunal, mis ei ole seotud lapse enda tunnetega. Seega on maakohus asjas kogutud seisukohti ja tõendeid arvestades õigesti leidnud, et laste edasise füüsilise ja vaimse väärkohtlemise takistamise tagamiseks ei täida praegusel juhul hooldusõiguse osaline piiramine oma eesmärki, mistõttu on põhjendatud hooldusõiguse täielik äravõtmine.
5. Kolleegium on seisukohal, et ema ei ole ka menetluse kestel veenvalt näidanud, et on suutnud olukorda muuta. Kuigi juba läbitud koolitused ja ema jätkuv soov ennast nii pedagoogiliselt kui ka vanemlike oskuste osas täiendada on kahtlemata kiiduväärne, ei ole ema arusaam muutunud selles osas, kuidas peaks käituma, kui tema hinnangul on lapsed isa juures hooletuses vms. Ema näeb endiselt lahendusena sellises olukorras lapsi isale mitte tagasi anda (kd III, tl 156, 00:45:21-00:46:10). Ringkonnakohus märgib, et enne vaidlustatud maakohtu määrust oli Viru Maakohtu
6. septembri
7. a lahendiga juba vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetatud ning ainuhooldusõigus laste viibimiskoha osas on antud isale. Selle eest, et ema rikkus järjepidevalt kohtumäärust ega andnud lapsi isale üle, on ema kriminaalkorras süüdi tunnistatud. Samuti kahtleb ema jätkuvalt isa pädevuses ja vanemlikus võimekuses lapsi kasvatada ning tal on isale mitmeid etteheiteid vaatamata sellele, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole alust kahelda isa adekvaatses vanemluses. Seega saab järeldada, et ema avaldused teise vanema rolli aktsepteerimise kohta laste elus on formaalsed ning sisuliselt ta seda ei tunnusta. Kolleegium nõustub maakohtuga, et arvestades laste läbielatut, on tähtsaim tagada nende turvalisus. Selle tagab stabiilne elukorraldus ja rutiin, milleks on praegu mh argipäevane lasteaias käimine. Eelnevat arvestades ei ole alust järeldada muutust ema hoiakutes, mistõttu esineb jätkuvalt oht, et ema poolt hooldusõiguse realiseerimisel võib tekkida olukord, kus laste praeguseks stabiilseks kujunenud elukorraldus saab lõhutud. Seetõttu on kolleegiumi hinnangul emalt laste hooldusõiguse täielik äravõtmine praegusel juhul eesmärgipärane meede ning teiste abinõude rakendamisest ei piisaks lastele ohu ärahoidmiseks.
8. Kuigi laste ema vaidlustas maakohtu määruse ka osas, millega maakohus peatas Viru Maakohtu
9. septembri
10. a määruse täitmise tsiviilasjas 2-18-17842 suhtluskorda käsitlevas osas laste kooliminekuni ning osas, millega kohus määras kindlaks ema ja laste suhtluskorra laste kooliminekuni, ei ole määruskaebuses selle kohta sisulisi väiteid. Arvestades käesolevas määruses varasemalt esile toodud põhjendusi ja jätkuvat ohtu, et ema ei anna isale lapsi tagasi, peab ringkonnakohus varasemalt suhtluskorda reguleerinud määruse peatamist ja uue suhtluskorra määramist PKS § 143 lg 3 ja 31 järgi põhjendatuks ning nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega (maakohtu määruse p 27) neid kordamata (

§ 654§ lg 6 koosmõjus §-ga 659).

Muuhulgas nähtub tsiviilasjas esitatud tõenditest, et maakohtu määratud suhtluskord, mh esialgse õiguskaitse kohaldamisel määratud suhtluskord, toimib: lapsed teavad, millal kohtumised emaga toimuvad; saavad emaga ja neile lähedastega suhelda, mängida; lahkuminekud on rahumeelsed (kd III, tl 36, 38, 39; 159-164). Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et määratud suhtluskord ei oleks laste huvides. 42. Laste ema on vaidlustanud maakohtu määruse ka osas, millega kohus kohaldas enda algatusel esialgset õiguskaitset ning määras abinõuna kohtumenetluse ajaks suhtluskorra laste ja ema vahel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust ka kõnealuses osas maakohtu määruse tühistamiseks. Hagita perekonnaasja menetlemisel võib kohus

§ 4771

lg-te 1 ja 2 ning

§ 551

lg 1 järgi muuhulgas omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada 11 hagi tagamise abinõusid.

§ 378

lg 3 p-de 1, 2 ja 7 järgi võib kohus perekonnaasjas reguleerida menetluse ajaks mh vanema õigusi ühise lapse suhtes ja vanema suhtlemist lapsega, aga ka muid perekonnaga seonduvaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik. Arvestades, et ka kõnealuse maakohtu otsustuse osas ei ole määruskaebuses toodud esile sisulisi vastuväiteid, maakohus on õigesti lähtunud

§ 4771

lg-s 1 ja 2,

§ 551

lg-s 1 ja

§ 378

lg 3 p-s 1, 2 ja 7 sätestatust ning on seejuures vaidlustatud määruse punktis 29 põhjendanud, millistest kaalutlustest tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik, millega ringkonnakohus nõustub põhjendusi kordamata (

§ 654

§ lg 6 koosmõjus §-ga 659), ei ole alust ka selles osas maakohtu määruse tühistamiseks.

1. Pidades silmas eelnevaid põhjendusi ning asjaolu, et maakohtu määrus on laste huvides, millisel seisukohal on ka lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutused, jääb määruskaebus rahuldamata.
2. Kolleegium märgib, et hooldusõiguse äravõtmine ei ole tingimata lõplik. PKS § 1231 lg 1 kohaselt on vanemal võimalik esitada avaldus hooldusõiguse taastamiseks, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele.
3. Samas juhib ringkonnakohus vanemate tähelepanu, et laste huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad lapsi teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Laste vaimse ja füüsilise tervise parimates huvides on olukord, kus mõlemad vanemad panustavad teadlikult ühiste erimeelsuste ületamiseks. Üksteise süüdistamine ei aita kaasa probleemi lahendamisele. Kuigi lastega seotud vaidlustes on vanemate pigem emotsionaalsusel kui ratsionaalsusel põhinev käitumine teatud määral arusaadav, peavad vanemad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just laste huvides.
4. Laste ema esitas
5. detsembril
6. a esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus muuta tsiviilasjas nr 2-21-9870 Pärnu Maakohtu
7. juuni
8. a kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ning määrata asjas esialgse õiguskaitse korras kindlaks ema ja laste suhtlemiskord kohtumenetluse ajaks alljärgneval viisil: - lapsed viibivad ema elukohas igal paaritu arvuga nädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni; - laste ema võtab lapsed reede õhtul lasteaiast hiljemalt kell 18.00 või laste isa elukohast, kui lapsed sellel päeval lasteaias ei viibi; - laste isa võtab lapsed pühapäeva õhtul laste ema elukohast kell 18.00; - kohtumisi ei toimu, kui laste tervislik seisund kohtumisi ei võimalda ning ärajäänud kohtumine asendatakse esimesel võimalusel vanemate omavahel kokkulepitud ajal. Ema pidas esialgse õiguskaitse rakendamist oluliseks, et praeguse võõrandamise korral laste ja ema suhe taastuks. Lisaks leidis ema, et nii laste isa kui ka lastekaitsespetsialist takistavad tahtlikult kohtumiste toimumist ning abistavat ja toetavat funktsiooni lastekaitsespetsialisti kaasamine kohtumistele toonud ei ole. Veebi teel suhtlemine lastega on probleemne, kuna lapsed väidetavalt ei soovi emaga suhelda.
9. Esialgse õiguskaitse rakendamist hagita menetluses reguleerib

§ 4771

, mille lg 2 järgi kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita perekonnaasja menetlemisel võib kohus

§ 4771

lg-te 1 ja 2 ning

§ 551

lg 1 järgi avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena 12 rakendada hagi tagamise abinõusid.

§ 378

lg 3 p-de 1, 2 ja 7 järgi võib kohus perekonnaasjas reguleerida menetluse ajaks mh vanema õigusi ühise lapse suhtes ja vanema suhtlemist lapsega, aga ka muid perekonnaga seonduvaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik. Kolleegiumi hinnangul ei ole ema taotluste rahuldamiseks alust. Arvestades menetlusosaliste seisukohti ja asjas kogutud tõendeid võttis maakohus emalt täielikult ära hooldusõiguse ning peatas Viru Maakohtu

1. septembri
2. a määruse tsiviilasjas nr 2-18-17842 täitmise suhtluskorda käsitlevas osas. Ema on selles osas, mh ka suhtluskorra peatamise osas maakohtu määruse vaidlustanud. Kohus saab viidatud sätete järgi küll reguleerida vanema ja lapse õigussuhet kohtumenetluse ajaks, kuid mitte lahendada üldjuhul asja esialgse õiguskaitse korras sisuliselt (vt Riigikohtu
3. märtsi
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-13, p 12). Asja sisuline lahendamine esialgse õiguskaitse korras, mida ema sisuliselt esialgse õiguskaitse taotlusega soovib, on vastuolus põhimõttega, et hagita perekonnaasjas tehtud kohtumäärust ei täideta enne selle jõustumist. Arvestades muuhulgas käesoleva määruse eelnevaid põhjendusi ning asjaolu, et vaatamata esialgse õiguskaitse taotluses esile toodud väidetele, ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kehtiv suhtluskord ei toimiks või kahjustaks laste huve, ei esine alust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.
5. Lapse ema on vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määratud menetluskulude jaotust muuta. Kolleegium selgitab, et kõrgema astme kohus sekkub menetluskulude jaotusse üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud kaalumispiire. Erinevalt määruskaebuse esitajast leiab ringkonnakohus, et maakohtu põhjendused menetluskulude jaotuse osas on selged ja seadusega kooskõlas. Maakohus tõi põhjendustes välja

§ 172

lg 1 tervikteksti ning seejärel lähtus menetluskulusid jaotades õigesti

§ 172

lg 1 II lausest, mille järgi võib kohus mitme menetlusosalisega hagita menetluse puhul otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud säte annab kohtule avara kaalumisruumi, sh võib kohus hagita menetluses, mis sarnaneb esemelt hagimenetlusele, juhinduda ka hagimenetluses kulude jagamise põhimõtetest, sh

§-st 162 ja

1. Praegusel juhul on maakohus menetluskulude jaotuse määranud asjaolusid arvestades õigesti ega ole ületanud diskretsiooni piire. Menetluskulude jaotus
2. Arvestades praeguse vaidluse olemust, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta määruskaebemenetluse kulud

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

Kuna Pärnu Maakohus andis

1. jaanuari
2. a määrusega lastele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, jäävad laste esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud laste esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusena.
3. Maakohtus kantud menetluskulud, mis jäid vastavalt maakohtu määrusele laste ema kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda, määrab eraldi määrusega kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 13