Obsah (6)

§ 172§ 428§ 429§ 162§ 174§ 4842

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-121735 Tsiviilasi Osaühing EUR

§ 172

lg 9 ja 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.

1. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole vastuses hagiavaldusele toonud välja asjaolusid, mille järgi oleks leppetrahvi kojamehe alla asetamine ebamõistlik tahteavalduse edastamise viis, seega on kostjat leppetrahvist nõuetekohaselt teavitatud. VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel. Kostja ei tasunud nõuet kuni hagi esitamiseni. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud.
2. Hageja saatis meeldetuletuskirjad kostjale sellele e-posti aadressile, mis andmebaasidest lähtuvalt oli kostjaga seotud. E-posti aadress info@abcdent.eu on äriregistri andmetel OÜ ABCDENT aadress. Selle ühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks on X, kes on ka kostja juhatuse liikmeks. Kostja ainuosanikuks on äriregistrist nähtuvalt OÜ ABCDENT. Lähtuvalt eelnevast on mõistlik eeldada, et isegi kui kirja ei saadetud osaühingu Enteabor OÜ äriregistrijärgsele e-posti aadressile, on see jõudnud isikuni, kes on Enteabor OÜ juhatuse liige. Meeldetuletuskirja saatmine ei ole leppetrahvi nõudmise eelduseks.
3. Kostja leidis ekslikult, et kuna ta on tasunud hagejale 61,50 eurot, on ta oma kohustuse antud asjas täitnud. Hageja kinnitas, et kostja tasus talle 10.10.2022 võlgnevuse summas 61,50 eurot. Hagiavalduses on hageja nõue kostja vastu 100 eurot, seega on kostja tasunud võlgnevuse vaid osaliselt, tasudes leppetrahvinõuded ning osaliselt sissenõudmiskulu. Hagejale tasumata nõue on 38,50 eurot. Täiendava menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista kulu õigusabile 1 h ulatuses. Hageja palus kostjalt välja mõista 38,50 eurot. Kostja vastuväited
4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja sai nõudest teada üksnes kohtu kaudu. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjat teavitanud ja ei ole ühtegi kinnitust, et nõue on allkirja vastu kätte toimetatud. Hageja on e-kirja saatnud aadressile info@abcdent.eu, mis on teise juriidilise isiku kontaktaadress. Kostja e-posti aadress on enteabor@gmail.com. Kostja leidis, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
6. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis oma sõidukit hageja opereeritavale parkimisalale kahel korral, kuid rikkus parkimistingimusi ning pidi seetõttu tasuma leppetrahvi. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 02.10.2019 koostati sõidukile XXXXXX leppetrahvinõue makstud parkimisaja ületamise eest 30 euro suuruses summas Väike-Rannavärav 6 parklas (toimiku lk 8). Fotodest nähtub, et leppetrahvinõue jäeti kostja sõiduki kojamehe vahele (toimiku lk 9-14). 04.06.202 koostati leppetrahvinõue samale sõidukile summas 30 eurot parkimistasu maksmata jätmise eest Ülemiste City parklas (toimiku lk 15). Fotodest nähtub, et leppetrahvikviitung jäeti sõiduki kojamehe vahele (toimiku lk 16-20). Hageja esitas fotod parklate sissesõitude juures olevatest liiklusmärkidest ja parkimistingimustest (toimiku lk 21-29). Leppetrahvide koostamise ajal oli kostja sõiduki omanik või vastutav kasutaja (toimiku lk 30).
7. Kostja tasus kohtumenetluse käigus 61,50 eurot, seega nõustus kostja parkimislepingu sõlmimise ning sellest tuleneva kohustusega. 27.10.2022 esitas hageja kohtule avalduse, milles ta vähendas nõuet tasutud 61,50 euro võrra ja palus välja mõista 38,50 eurot. Järelikult vähendas hageja nõuet ja loobus sellest 61,50 euro võrra.
8. Nõudest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 16. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Nõudest osaline loobumine ei saa rikkuda kostja õigusi. Eeltoodu alusel võtab kohus vastu nõudest loobumise summas 61,50 eurot ja lõpetab antud nõude osas menetluse käesolevas tsiviilasjas.

1. Kostja jättis tasumata enamuse võla sissenõudmise kulust 40 eurost ehk 38,50 eurot. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub täielikus ulatuses rahuldamisele ka võla sissenõudmise kulu nõue.
2. VÕS § 1131 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
3. Võla sissenõudmise kulude suurust ei pea võlausaldaja tõendama. Antud summa nõudeõigus tekib võlausaldajal siis, kui tal on tarbija vastu lepingust tulenev nõue. Kostja on omaks võtnud, et tal oli hageja ees leppetrahvi tasumise kohustus. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja ees võla sissenõudmise kulu tasumise kohustus ning see ei sõltu sellest, kas hageja on tõendanud, et ta toimetas kostjale kohtueelselt leppetrahvinõude kätte allkirja vastu. Seesugust kohustust hagejal ei olnud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas kostjale meeldetuletuskirjad trahvinõuete kohta ja saatis need e-posti aadressile info@absdent.eu (toimiku lk 31-32). Kuna tegu oli kostja osanikuks oleva äriühinguga, kellel oli kostjaga sama juhatuse liige, pidi meeldetuletus jõudma kostjani, mistõttu on alusetud tema etteheited, et hageja ei teavitanud teda nõudest kohtueelselt.
4. Samas ei sõltu võla sissenõudmise kulu nõude rahuldamine sellest, kas võlausaldaja on võlgnikku kohtueelselt nõudest teavitanud või ei. Kohus selgitas kostjale 26.04.2023 pöördumises (toimiku lk 48) VÕS § 1131 lg 1 sisu ning selgitas, et võla sissenõudmise kulude suurust või nõude olemasolu ei pea võlausaldaja tõendama. Kuna seadusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulu hüvitamist, kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 38,50 eurot. 21.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu, kulud õigusabile ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Riigilõivuna palus hageja kostjalt välja mõista 100 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot. Hagiavalduse koostamine võttis aega 2 tundi ehk 220 eurot. Täiendavalt kulus kostja vastusele vastamiseks 1 tund ehk 110 eurot. Kogumis on hageja kulud õigusabile 330 eurot. Kohtu hinnangul on kulud õigusabile mõistlikud ning põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 430 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 330 eurot kulu õigusabile. Hageja taotluse alusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis menetluskulult 430 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse

§ 4842

alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik