Obsah (11)

§ 138§ 140§ 143§ 123§ 116§ 1231§ 118§ 124§ 127§ 145§ 144

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-16-7380 Kohtuasi Y avaldu

) § 137 lg 1 alusel kumbki vanem kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada.

§ 138

lg 1 teise lause järgi kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist. Maakohtu hinnangul puudub alus vanemate ühise hooldusõiguse taastamiseks. Esialgse avalduse rahuldamise aluseks olnud asjaolud, miks vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetati, ei ole oluliselt muutunud. Laste viibimiskohta, sh laste elukohta, määrab jätkuvalt laste ema, sest lapsed elavadki koos emaga ja laste ema on seda teinud juba aastaid. Laste ema on viibimiskohta määranud ka sõltumata sellest, et laste emaga toimus liiklusõnnetus ja ta viibib ajutiselt tervishoiuasutuses. Laste ema on vaatamata oma halvale füüsilisele tervisele suutnud väljendada oma tahet ning volitanud oma ema laste eest hoolitsema, mida viimane ka laste kodus teeb. Samuti on lapsed ise väljendanud nii oma esindajale kui ka kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale, et nad tahavad elada oma kodus YYYs, kus nad aastaid elanud on, sest seal on hea ja turvaline. Isa juures käivad lapsed suhtluskorra kohaselt suhtlemas ja nad on nõus seda ka edaspidi tegema, kuid elada tahavad nad oma kodus. Seega ei ole laste isikuhooldusõiguse teostamises pärast 20. septembri 2016 kohtumääruse tegemist midagi muutunud. Samuti ei ole muutusi toimunud laste varahooldusõiguse teostamises pärast kohtumäärusega laste varahooldusõiguse ainuisikuliselt laste emale üleandmist. Laste isa esile toodud asjaolu, et ta soovib saada laste varahooldusõigust, saamaks omale igakuine lastele määratud toetus, ei 7 2-16-7380 saa olla aluseks ühise varahooldusõiguse taastamisele, eriti olukorras, kus laste isal oli seisuga 31. detsember 2019 kummagi lapse suhtes elatise võlg summas 12 105 eurot. 7.2.

§ 140

lg 1 sätestab, et kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Maakohtu arvates puudub alus ka laste ema hooldusõiguse peatamiseks tema alaealiste laste suhtes. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla tõend 27. jaanuarist 2021 tõendab, et laste ema saab kestvalt aru oma tegude tähendusest ning suudab oma tegevust adekvaatselt juhtida, orienteerub ajas, kohas ja oma isikus, mistõttu ei esine käesoleval ajal aluseid laste ema hooldusõiguse peatamiseks

§ 140lg 1 sätestatu kohaselt.

7.3. Laste isa ja laste esialgselt kindlaks määratud suhtluskorra muutmisel juhindus maakohus

§ 143

lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, mõlemal vanemal on aga kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Samuti lähtus maakohus

§ 123

lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt peab kohus tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Laste ema on tulenevalt tema tervislikust seisundist ajutiselt vähem võimeline laste kasvatamisse ja nende eest hoolitsemisse füüsiliselt panustama, kuid seda kompenseerivad emaga kokkuleppel ja tema volitusel laste emapoolsed vanavanemad. Samas peaks ja võiks ka laste isa osaleda senisest rohkem laste elus. Kuna laste soov on elada oma kodus, kus nad on elanud aastaid ja käia laste isa juures suhtlemas, on laste ema poolt pakutud kompromiss, mida arutati kohtus ärakuulamistel, mõistlik laste isa ja laste suhtlemise korraldamiseks. Puudub alus sundida lapsi elama suhtluskorra määramisega osa aega laste isa juures, kui lapsed seda ei soovi. Kindlaks määratav suhtluskord tagab laste isale võimaluse osaleda rohkem laste elus, aidata neid koolitöödes ja veeta koos lastega ka vaba aega. Laste isa määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

1. Laste isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes vaidlustatud määrus tühistada osas, milles jäeti laste isa hooldusõigus taastamata (resolutsiooni p 1) ja teha tühistatud osas uus lahend, millega taastada laste isa hooldusõigus laste suhtes või saata asi tagasi maakohtule teises koosseisus lahendamiseks. Menetluskulud palub laste isa jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt ei tegele laste ema laste ja neid puudutavate küsimustega ise, vaid on selleks volitanud F. Laste ema ei saa hooldusõigust üle anda kolmandale isikule. Kolmandale isikule saab anda loa teha toiminguid seoses lapse tavahooldamisega, mitte aga otsustada näiteks selle üle, kas laps on kooliküps, millisesse lasteaeda või kooli laps läheb, kas lapsele tuleks teha soovitatud operatsioon, kas laps võib minna sõprade perega välisriiki reisile jms. Vanema lapse käitumisprobleemid algasid peale laste isa juurest koju naasmist, mil hakkas langema ka tema õppeedukus ja hinded. Laste ema ei ole laste isale vanema lapse käitumisprobleemide süvenemisest teatanud, vaid laste isa sai selle kohta teavet vanema lapse klassijuhatajalt. Ebaõige on maakohtu põhjendus, et esialgse avalduse rahuldamise aluseks olnud asjaolud vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ei ole oluliselt muutunud. Laste isa leiab, et lapsed on võrreldes
2. aasta määrusega saanud vanemaks, vanemate vahelised suhted on rahunenud. Laste huvides on olla kontaktis mõlema vanemaga, kes tagavad neile turvatunde, 8 2-16-7380 rutiini, stabiilsuse ning pakuvad lastele mitmekülgset toetust ja hoolt nii tervise, kui ka vaimse ja füüsilise heaolu osas. Maakohus on rikkunud põhjendamis- ja selgitamiskohustust, kuna ei ole välja selgitanud laste probleeme, millele laste isa on rõhunud (nt laste onu alkoholiprobleem laste elukohas, vinguprobleem laste elukohas, vanema lapse käitumine ja hinded koolis jne). Laste isal ei ole võimalik hooldusõiguseta igakülgselt laste turvalisuse ja heaolu eest seista ning ka suhtluskorra täitmist tagada.
3. Laste isa tõi määruskaebemenetluses esitatud hilisemates seisukohtades välja, et ta kardab, et lapsed võidakse viia Soome, sest lapsed on seda laste isale rääkinud. Laste vanaisa D võib olla lapsi alkoholijoobes sõidutanud. Laste ja laste isa kohtumisi jäetakse ära väidetava laste haigestumise tõttu, kuid tavaliselt on tegemist olnud kerge palaviku, köha või nohuga. Laste ema võib olla laste varahooldusõigust rikkunud, kuna laste isa arvates maksab laste ema laste isa tasutud elatisest palka enda hooldajale. Laste ema rikub ka hooldusõigust ja suhtluskorda, kuna on pannud noorema lapse laste isaga kooskõlastamata kitarritundi, mis toimub laste isa suhtluskorra ajal.
4. Lastele määratud esindaja hinnangul ei kahjusta maakohtu otsustus laste isa hooldusõiguse taastamata jätmise osas laste huve. Tervisekorralduse osas hooldusõiguse taastamine ei kahjustaks otseselt laste huve, sest laste esindaja meelest puudub oht, et laste isa tervise küsimustes oma hooldusõigust kuritarvitaks ja puuduvad ka aktiivsed vaidlused vanemate vahel terviseküsimuste osas.
5. Laste ema vaidleb laste isa määruskaebusele vastu.
6. Eestkosteasutus leiab, et laste isa määruskaebus ei ole põhjendatud. Laste ema vastumääruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7. Laste ema esitas vastumääruskaebuse, paludes tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 alap-d h, i ja j. Laste ema palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 3 alap c ning teha tühistatavas osas uus määrus, millega määrata, et lapsed veedavad laste isaga suvepuhkust paarisaastatel iga suvekuu teise täisnädala (täisnädal on selline nädal, mille kõik päevad langevad vastavasse kuusse) ja laste emaga iga suvekuu kolmanda täisnädala (esmaspäeva hommikust järgmise esmaspäeva hommikuni), paaritutel aastatel vastupidi; ülejäänud ajal suvest kehtib tavapärane suhtluskord. Lisaks palus laste ema maakohtu määruse tühistada menetluskulusid puudutavas osas ning jätta lapse ema poolt hooldusõiguslike nõuete menetlemisest tekkinud kulud laste isa kanda. Maakohus on sisuliselt nõustunud, et laste elukoht kooli ajal peaks olema YYYs. Sellega läheb vastuollu vaidlustatava määruse p 3 alap c, mis ei arvesta koolivaheaega, vaid määratleb suvise suhtluskorra alates
8. juunist, mil toimuvad veel koolitunnid. Suvist suhtlusperioodi tuleks alustada esimesest suvise koolivaheaja täisnädalast. Lisaks on ka vaieldav, et laste huvides on nende kohustus viibida isa üürikorteris MMMs ajal, kui isa käib tööl ega saa veeta puhkust lastega. Pigem oleks laste huvides veeta suvel laste isaga aega siis, kui laste isal on puhkus. Vaidlustatud määruse resolutsiooni punkt 3 alap-d h ja i on vastuolus

§ 116

lg 2 teise lausega, sest alap-de järgi vastutab laste terviseprobleemide tekkimisel laste ravi eest see vanem, kellega lapsed viibivad. Harju Maakohtu

1. oktoobri 2016 määrusega lõpetati osaliselt laste isa ja laste ema ühine hooldusõigus laste suhtes ja anti ainuhooldusõigus mh 9 2-16-7380 tervisekorralduse osas üle laste emale. Olukorras, kus laste ema on ainuhooldusõiguslik vanem laste tervisekorralduse küsimuses, puudus maakohtul pädevus panna vastutust laste ravi eest hooldusõiguseta vanemale ja anda talle õigus otsustada ravimismeetodi valimise, arstile viimise, jne üle. Samal põhjusel ei saanud maakohus määrata, et laste haigestumisel tervenevad lapsed selle vanema juures, kelle juures nad haigestusid. Laste tervisekorraldus, sh ravivalikute tegemine ja ravimine, ei ole osa suhtluskorrast ega ka osa tavahooldamisest. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 alap j on vastuolus kohtupraktikaga, mille järgi haiguse ajal ei saa kumbki vanem lapsega vaba aega veeta, mistõttu pole laste huvides ka kohtumisi asendada. Maakohtu määrusest ei nähtu kaalutlusi, kuidas on laste huvides haigestumise korral jääda ilma ainsast nädalavahetusest kuus oma emaga. Lisaks ei ole arusaadav, miks laste isaga ärajäänud kohtumine on ema arvel asendatav, haiguse tõttu ärajäänud nädalavahetus laste emaga laste isa arvel aga mitte. Maakohus jaotas valesti menetluskulud, kui jättis kõik laste ema menetluskulud tema enda kanda. Maakohus jättis laste isa kolmest nõudest kaks rahuldamata, sealjuures jäeti rahuldamata need nõuded, mida saab kohus algatada üksnes avalduse alusel ja rahuldati osaliselt suhtluskorra nõue. Laste ema menetluskulud, mis tekkisid laste isa hooldusõigust puudutavate nõuete lahendamisest, tuleb jätta laste isa kanda.
2. Laste isa vaidleb laste ema vastumääruskaebusele vastu.
3. Lastele määratud esindaja toetab vastumääruskaebust osaliselt. Laste esindaja toetab laste ema määruskaebust seoses maakohtu lahendi p 3 alap c vaidlustamisega, kuna laste huvides on see, kui suveperioodi alguseks loetakse kooliaasta lõpp. Laste esindaja leiab, et lapse ema määruskaebus maakohtu lahendi p 3 alap-de h ja i osas on õiguslikult põhjendatud, kuid samas laste huve ei kahjusta see, kui maakohtu lahendit selles osas mitte muuta. Laste esindaja ei toeta määruskaebust p 3 alap j osas, kuna olukorras, kus laste isa saab niikuinii lastega võrreldes laste emaga vähem koos olla, on põhjendatud ära jäänud kohtumiste asendamine, et tagada lastele võimalus võimalikult palju suhelda ka laste isaga. Ära jäänud kohtumist võib asendada ka nädala sees.
4. Eestkosteasutus leiab, et kuna lapsed viibivad enamuse ajast oma ema elukohas ja nende harjumuspärane kodukeskkond on aastaid olnud ema juures, siis ei pruugi olla nende huvidega kooskõlas suhtluskorra muutmine suvekuude perioodil viisil, et lapsed viibivad nädala kaupa kummagi vanema juures. Vastumääruskaebus on põhjendatud osas, mis puudutab lapse haigestumise või muu mõjuva põhjuse tõttu isaga ärajäänud kohtumiste asendamata jätmist. Menetluse edasine käik
5. Maakohus jättis määruskaebuse ja vastumääruskaebuse rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
6. Ringkonnakohus kuulas lapsed privaatselt ära
7. aprillil
8. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus §-ga 659) tühistada osas, milles maakohus reguleeris laste ja laste isa suhtluskorras laste tervisekorraldusega seonduvat (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3.h ja 3.i). Ringkonnakohus muudab vaidlustatud määruses kehtestatud suhtluskorda seoses suvekuudel 10 2-16-7380 laste isa ja laste kohtumistega ja kohtumiste toimumisega laste haigestumisel ning kohtumiste asendamisega (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3.c ja 3.j; tervikresolutsiooni p-d 9.3.c ja 9.3.h). Muus osas tuleb jätta vaidlustatud määruse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi. Laste isa määruskaebus jääb rahuldamata ja laste ema vastumääruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib kohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus §-ga 659) alusel.
10. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Laste isa vaidlustab maakohtu määrust hooldusõiguse taastamata jätmise osas ja laste ema suhtluskorda suvekuude ning laste haigestumisega seotud punktide osas. Seega kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määrust märgitud osas. Muus osas on vaidlustatud määrus edasi kaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus § 463 lg-ga 2).
11. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused. 21.
12. Määruskaebemenetluses on mõlemad vanemad esitanud täiendavaid tõendeid ja taotlenud nende vastuvõtmist. Ringkonnakohus jätab vastu võtmata laste isa
13. märtsil 2023 esitatud e-kooli
14. märtsi 2023 teate (III kd, tl 88) ja
15. aprillil 2023 esitatud laste isa esindaja
16. detsembri 2022 e-kirja (III kd, tl 104–105), kuna need on korduvad. Kolleegium jätab TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata laste isa
17. veebruaril 2023 esitatud artikli (III kd, tl 69– 71), kuna see ei ole asjakohane. Dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, mistõttu puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. Kolleegium võtab vastu resolutsiooni p-des 1–2 märgitud tõendid, kuna need on asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vaidluse lahendamisel aluseks. 21.
18. Laste isa on taotlenud laste emale arstliku ekspertiisi tegemist, et saada teada tema täpne füüsiline ja vaimne tervislik olukord. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. Laste isa ei ole määruskaebemenetluses esile toonud faktilisi asjaolusid, mida ta soovib laste emale määratava ekspertiisiga tõendada. Asjaoludega, et laste isale ei ole teada laste ema täpne füüsiline ja vaimne tervislik olukord ja laste isa kahtleb, et laste ema tervisest on jäetud parem mulje, kui see tegelikult olla võib, ei ole põhjendatud ekspertiisi määramise vajadus. Ringkonnakohtul puudub põhjus esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt arvata, et laste ema tervisest on jäetud parem mulje ning seetõttu võib ekspertiisi tulemusel asja lahendamiseks tähtsust olla. 21.
19. Laste isa palus lisaks kaasata menetlusse Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond ja eemaldada menetlusest laste ema esindaja F. Ringkonnakohus jätab taotlused rahuldamata. Ringkonnakohus lahendas laste isa taotluse teise lastekaitsetöötaja kaasamiseks juba
20. märtsi 2022 määruses. Laste isa ei ole esile toonud asjaolusid, mis põhjendaksid varasemalt lahendatud taotluse osas kohtu järelduste muutmist. Laste ema esindaja F kõrvaldamiseks menetlusest ei ole TsMS § 45 lg 2 järgi alust. Laste isa ei ole toonud esile, et laste vanaema oleks laste ema esindajana käitunud ebakohaselt või takistanud asja menetlemist. 21.
21. Laste isa taotles tõendite kogumist, paludes kohustada laste ema ja Fd esitama oma arvelduskontode väljavõtted ajast, kui laste isa vastu alustati täitemenetlust. Laste isa on tõendite kogumise taotlus põhjendanud sellega, et ta kahtlustab laste ema poolt varahooldusõiguse rikkumist, mis seisneb laste isalt saadava elatise enese tarbeks kulutamises. 11 2-16-7380 Kolleegium jätab laste isa taotluse rahuldamata, kuna ei pea ainuüksi laste isa kahtluse põhjal vajalikuks koguda uusi tõendeid laste ema sissetulekute ja väljaminekute kohta. 21.
22. Laste ema taotles nõuda PPA-lt (karistusregistri pidaja) välja andmed laste isa karistatuse kohta nii väärteo- kui kriminaalkorras. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, kuna ringkonnakohtul puudub põhjus asjas esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt arvata, et laste isal võiks olla selliseid karistusi, mis mõjutaksid oluliselt tema õigust teostada hooldusõigust või suhelda oma lastega. Laste ema ei ole toonud esile, et laste isa oleks laste vastu vägivaldne, mida võiks omakorda karistusregistri väljavõte tõendada.
23. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt laste isa määruskaebust ja seejärel laste ema vastumääruskaebust. 23.

§ 123

lg 1 järgi juhindub kohus menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest. Samuti sätestab lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1, et kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest.

1. Laste isa taotleb määruskaebuses, et tema ja laste ema ühine hooldusõigus taastataks. Laste isa ja laste ema ühine hooldusõigus laste suhtes on Harju Maakohtu
2. septembri 2016 määrusega osaliselt lõpetatud, s.o laste viibimiskoha, tervisekorralduse ja varahooldusõiguse osas, ning antud selles osas ainuhooldusõigus laste emale (I kd, tl 103–122).

§ 1231

lg 3 kohaselt on vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et hooldusõigus kuuluks vanematele ühiselt. Kord lõpetatud ühist hooldusõigust on võimalik

§ 1231

lg 3 kohaselt taastada, kui see vastab lapse huvidele ja täidetud on

§ 138

lg 1 teises lauses sätestatud eeldused, st vähemalt 14‑aastane laps ei vaidle sellele vastu ja ühist hooldusõigust taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama (vt ka Riigikohtu 22. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 17 teine lõik). Avalduse lahendamise puhul on tegemist kohtu kaalutlusotsustusega, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ning asjaomaste isikute õigustatud huve (

§ 123lg 1).

Sellisesse kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.

1. Maakohus leidis, et laste ema ja laste isa ühise hooldusõiguse taastamiseks ei ole alust, kuivõrd asjaolud ei ole võrreldes esialgse määrusega oluliselt muutunud ning laste ema on laste viibimiskohta määranud juba aastaid, vaatamata ka temaga juhtunud õnnetusele. Samuti on laste ema oma füüsilisest seisundist hoolimata võimeline oma tahet väljendama. Ühist varahooldusõigust ei ole samuti alust taastada, kuivõrd laste isa sooviks oli pelgalt laste igakuise toetuse endale saamine, kuid laste isal oli
2. detsembri 2019 seisuga kummagi lapse suhtes suur elatise võlg. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole põhjendatud laste ema ja laste isa ühist hooldusõigust taastada. Maakohus lähtus lahendi tegemisel laste ja teiste asjaomaste isikute huvidest. Laste isa määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659), v.a tervisekorralduse küsimustes ühise hooldusõiguse taastamata jätmise osas, milles ringkonnakohus täiendab vaidlustatud määruse põhjendusi alljärgnevalt. Vastuseks laste isa määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. 12 2-16-7380
3. Kuigi laste parimates huvides on reeglina vanemate lahuselu korral kaks hooldusõiguslikku vanemat ka pärast vanemate abielu või kooselu lõppemist, ei tähenda see, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine on igal juhul laste huvides. Vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise üle võivad viidata siiski sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides (vt Riigikohtu
4. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p 20). Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (vt Riigikohtu
5. jaanuari 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-233, p 14).
6. Harju Maakohus leidis
7. aasta määruses, et põhjendatud ei ole seada lapsi vanemate ühise hooldusõiguse säilitamisega olukorda, kus vanemate vahel tekivad seoses laste igapäevaelu korraldamisega uued lahkhelid, millest tulenev pingeseisund ning selle mõju võib olla lastele ettearvamatute tagajärgedega (I kd, tl 118–119). Maakohus viitas
8. aasta lahendis ka laste isa vägivaldsusele laste ema suhtes. Kuigi puudub vaidlus, et laste isa ei ole enam laste ema suhtes vägivaldne olnud, on laste vanemate vahel endiselt ületamatud erimeelsused laste hooldusõiguse teostamise osas. Samuti on vanemate suhted endiselt konfliktsed. Vanemate erimeelsusi ilmestavad menetluses esitatud vanemate etteheited teineteise elukoha tingimustele, elukohas elavatele isikutele ning nende isikute käitumistele. Samuti nähtub vanemate läbisaamisel konfliktsus määruskaebemenetluses esitatud sõnumivahetustest (II kd, tl 178–184; III, kd tl 77–83, tl 87), vanemate menetlusdokumentides väljendatud vastastikustest süüdistustest ja laste isa saadetud lindistustest (
9. veebruari 2023 dokumendi lisad 1 ja 2 ning
10. aprilli 2023 dokumendi lisad 2 ja 3). Asjaolu, et laste vanematel on raskusi ühise hooldusõiguse teostamisega, kinnitab ka hooldusõiguse teostamine laste haridusega seonduvalt, kus vanemate ühine hooldusõigus on säilitatud. Laste isa on esile toonud mitmeid näiteid, kuidas laste hariduse küsimusi ei ole temaga arutatud, näiteks vanema lapse koduõppele suunamine ja noorema lapse kitarritundi panemine. Laste ema on väidetele vastanud, et lastega seotud otsustused on vastu võetud laste isaga konsulteerides, tema nõusolekul või ei ole laste isa teatud küsimuste vastu ise huvi tundnud (II kd, tl 138 pöördel – 139, tl 162–163). Seega ei ole vanemad üksmeeles ka laste hariduse ning huvialadega seotud küsimustes ning näevad infovahetust üksteise ja laste õpetajate vahel erinevalt. 27.
11. Ka lastele määratud esindaja on leidnud, et on põhjendatud, kui laste emal on laste viibimiskoha osas ainuhooldusõigus, kuivõrd kohtumenetluse jooksul on tulnud esile, et laste emal ja laste isal on laste viibimiskoha osas endiselt erinev arusaam. Lapsed on väljendanud nii lastekaitsetöötajale, neile määratud esindajale kui ka ringkonnakohtule ärakuulamisel, et nad soovivad elada oma peamises elukohas YYYs ning kumbki lastest ei soovi, et nende elukorralduse osas toimuks suuremaid muutusi. Laste sõbrad ja peamised tegevused on YYYs. Põhjendatuks ei saa pidada laste isa etteheited laste elukohale ja lastega elavate isikute kohta või kartust, et lapsed võidakse viia Soome. Laste isa erinevad etteheited ja kartused ei ole menetluses kinnitust leidnud. Kohaliku omavalitsuse esindaja ei ole esile toonud, et laste elukoht oleks neile elamiseks kõlbmatu või mingilgi moel ohtlik. Ka laste esindaja arvates ei nähtu praeguses asjas asjaolusid, mis annaks aluse veendunult kahelda selles, et lastel ei ole turvaline maja tõttu, kus nad elavad või arvata, et laste ema, vanaema ja teiste lähedastega koos elades oleks neil ebaturvaline, hoolitsusest puudu vms. Laste ema on ümber lükanud laste isa väited nii seoses tuleohutusega (II kd, tl 118 pöördel) kui ka seoses laste vanaisa alkoholi tarvitamise ja laste onu juhtimisõiguseta sõitmisega. Laste isa esile toodud asjaoludest ega toimiku materjalidest ei ole võimalik järeldada, et lastel ei oleks turvaline või ei oleks nende huvides jätkata YYYs elamist. 13 2-16-7380 27.
12. Samuti ei ole laste esindaja ja eestkosteasutuse arvates laste huvides vanemate ühise hooldusõiguse taastamine varahooldusõiguse osas, kuna taastamine võib tuua kaasa vaidlusi ja konflikte vanemate vahel ning varahooldusõiguse puudumine ei takista kuidagi laste isal aktiivselt laste elus osalemast. Laste isa ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt võiks järeldada, et laste vanemate ühise varahooldusõiguse taastamine oleks laste huvides. Sisustamata on laste isa üldsõnaline väide, et ilma hooldusõiguseta ei ole laste isal võimalik laste turvalisuse ja heaolu eest seisuta. Samuti ei ole laste isa välja toonud, et lastel oleks seetõttu, et laste emal on varahooldusõiguse osas ainuhooldusõigus, jäänud vajadused rahuldamata või muul viisil nende heaolu tagamata. Vanema lapse klassijuhataja on märkinud, et koolil ei ole vanema lapse välise hooldatuse kohta märkusi (III kd, tl 44). Seda pole esile toonud ka eestkosteasutus kodukülastuste põhjal, laste esindaja laste ärakuulamise järgselt ega täheldanud ringkonnakohus laste ärakuulamisel. 27.
13. Lastele määratud esindaja on vastuses määruskaebusele leidnud, et tervisekorralduse osas ühise hooldusõiguse taastamine ei kahjustaks laste huve, kuna puudub oht, et laste isa hooldusõigust kuritarvitaks ja vanemate vahel pole aktiivseid vaidlusi laste tervise küsimustes. Arvestades eelmistes punktides kirjeldatud laste vanemate omavahelist suhtlust ja lastega soetud küsimustes kokku leppimist, eelkõige kokkulepete saavutamise raskust, ei ole ringkonnakohus veendunud, et laste tervisekorralduse osas ühise hooldusõiguse taastamine oleks laste huvides. Seda seetõttu, et taastamine võib kaasa tuua lisaks hariduse ja viibimiskoha osas tekkinud probleemidele veel täiendavate konfliktide tekkimise. 27.
14. Eelnevalt kirjeldatud asjaolud takistavad vanematel ühise hooldusõiguse teostamist. Ei ole põhjendatud eeldada, et vanemad suudavad nüüd teostada laste suhtes ühist hooldusõigust vastavalt

§ 118lg-le 1 üksmeeles.

Ringkonnakohtu hinnangul võib praegusel juhul laste viibimiskoha, tervisehoiu ja varahooldusega seotud küsimustes ühise hooldusõiguse taastamine viia veelgi sagedasemate lahkhelideni, mis ei ole laste huvides. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud laste elukorralduses täiendavate pingete tekitamine sellega, et vanemad vaidleksid pidevalt ühise hooldusõiguse teostamisel. Seega leidis maakohus õigesti, et täitmata on

§ 1231

lg-s 3 ja

§ 138lg 1 teises lauses sätestatud eeldused ühise hooldusõiguse taastamiseks.

28. Laste isa on menetluses tuginenud asjaolule, et ühine hooldusõigus tuleks taastada seetõttu, et laste ema ei ole peale temaga juhtunud õnnetust oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline laste eest füüsiliselt hoolitsema ja laste ema ei saa delegeerida hooldusõiguse teostamist laste vanaemale. 28.1.

§ 124

lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Varahooldus hõlmab

§ 127järgi õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.

See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda. 28.

1. Ringkonnakohus leiab, et laste ema on laste viibimiskoha, tervise, vara ja nende igapäevaelu puudutavates küsimustes aastaid üksi otsuseid vastu võttes laste kasvatamisega hästi toime tulnud. Lapsed kasvavad turvalises keskkonnas, käivad koolis, osalevad huviringides ning suhtlevad mõlema vanemaga. Laste ema on alates
2. detsembrist kodus ning tema tervislik seisund on võrreldes õnnetuse järgse ajaga paranenud. Laste ema on esitanud tõendid, kinnitamaks oma võimekust laste hooldusõigust jätkuvalt teostada, vaatamata temaga juhtunud õnnetusele ja sellest tingitud terviseprobleemidele. Laste ema on möönnud, et tulenevalt tema füüsilisest tervisest ei ole tal võimalik laste eest füüsiliselt hoolitseda, kuid see 14 2-16-7380 ei ole takistanud laste emal otsustada lastega seotud küsimusi ja osaleda laste tegevustes. Laste ema esitatud tõenditest nähtub, et laste ema ei ole küll võimeline iseseisvalt liikuma ja sõltub kõrvalisest abist, kuid tema teadvusseisund on adekvaatne ja asjakohane, orienteeritud, kõnehäiret laste emal ei ole (II kd, tl 167 pöördel; III kd, tl 47). Kliinilise psühholoogi
3. jaanuari 2021 kokkuvõtte kohaselt saab laste ema kestvalt aru oma tegude tähendusest ja suudab oma tegevust adekvaatselt juhtida, samuti on ta suuteline ise oma tervislike, majanduslike ja õiguslike huvide eest seisma ning kaasa rääkima laste hooldusõiguslike küsimuste osas (II kd, tl 43a). Ka taastusravil viibides osales laste ema igapäevaselt laste eluolu korraldamisel ja koolitöödes videosilla või telefonivestluste vahendusel (II kd, tl 167 pöördel). Laste ema on esile toonud, et ta korraldab laste päevaseid tegevusi ise ja pakub neile suhtlust ning turvatunnet. Samuti lapsed õpivad, peavad nõu, loevad ja vaatavad filme koos oma emaga ning laste ema õpetab ja suunab neid nende igapäevastes vajadustes (III kd, tl 38–41). Eeltoodut on kinnitanud ka eestkosteasutus kodukülastuste põhjal (II kd, tl 199). Lapsed on vanuses (noorem laps on 8,5 aastane ja vanem laps 11 aastane), kus nad suudavad suunamisel ise toime tulla enda füüsilise korrashoiu, söömise ja riietumisega. Seetõttu puudub kolleegiumil kahtlus, et laste ema ei tule laste eest hoolitsemise ja hooldusõiguse teostamisega toime. Laste isa ei ole esile toonud konkreetseid küsimusi või probleeme, kus laste hooldusõigus oleks jäänud laste ema tervisliku seisundi tõttu teostamata või oleks seda teostanud laste ema eest mõni kolmas isik. Asjaolu, et laste ema on oma emale F-le vormistanud volikirja, ei tähenda, et lastega seotud olulisi otsustusi teeks laste vanaema. Laste ema on eelnevalt käsitletud tervisedokumentidest nähtuvalt võimeline ise lastega seotud otsustusi vastu võtma ning F-le enda esindamisel juhiseid jagama. Laste vanematel ei ole keelatud laste eest hoolitsemisel kõrvalist abi kasutada. Samuti on laste ema hooleandja kinnitanud, et ta annab laste emale abi ja tuge tema igapäevastele vajadustele, kuid isiklikku elu puudutavad küsimused nagu laste kasvatamine ja nende eest hoolitsemine, ei kuulu tema pädevusse (III kd, tl 38–39). 28.
4. Laste ema hooldusõiguse teostamise võimetust ei ole alust järeldada laste isa esile toodud asjaoludest, et vanemal lapsel on koolis käitumis- ja keskendumisraskused, ta on koduõppel ja jäi inglise keele aines suvetööle ning et noorem laps on palju koolist puudunud ja saanud märkusi (III kd, tl 112–114). Kuigi laste vanemad ei vaidle praeguses asjas laste haridusega seotud hooldusõiguse teostamise osas, milles on vanematel jätkuvalt ühine hooldusõigus, võiks laste ema toimetulematus laste koolikohustuse täitmise eest hoolitsemisel iseenesest viidata tema võimetusele hooldusõigust üldisemalt teostamast. Sellist järeldust aga kolleegiumi hinnangul teha ei saa. Laste ema on tõendanud, et vanem laps ei jäänud suvetööle mitte halva õpiedukuse tõttu, vaid see oli tingitud vanema lapse vajadustest individuaalõppe järele (II kd, tl 192–193), mida sai inglise keele õpetaja töökorralduse tõttu rakendada üksnes suvel (III kd, tl 42). Vanem laps oli sellise õppekorraldusega nõus. Lapse õpiedukus on tõenditest nähtuvalt hea ja väga hea, kodutööd on tähtaegselt tehtud (III kd, tl 43–44). Samuti suhtlevad nii laste ema kui ka laste vanaema vanema lapse õpetajatega (II kd, tl 195 – 197 pöördel; III kd, tl 44). Laste ema on tõendanud, et nooremale lapsele
5. aprillil 2023 tehtud märkus on kustutatud (III kd, tl 123). Noorema lapse teisi märkusi (III kd, tl 112, 114) ei ole nende sisust tulenevalt võimalik seostada lapse koduse olukorraga. Laste isa
6. aprilli 2023 dokumendis kajastatud noorema lapse puudumiste loetelust nähtub, et enamus puudumisi on seotud lapse haigestumisega. Seega ei saa järeldada, et lapse puudumine koolist oleks tingitud laste ema tegematajätmistest. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et laste isa juures elades oleks laste koolikohustuse täitmine toimunud oluliselt edukamalt (s.o ilma puudumiste, suvetöö ja märkusteta).
7. Laste ema taotleb vastumääruskaebuses, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu määruse resolutsiooni p 3 alap-d h, i ja j, millega maakohus reguleeris laste ravimist suhtluskorra ajal, lapse haigestumisel tema tervenemist selle vanema juures, kelle juures ta haigestus ning 15 2-16-7380 ärajäänud kohtumiste asendamist. Laste ema palub tühistada ka maakohtu määruse resolutsiooni p 3 alap c, mille kohaselt viibivad lapsed suvekuudel (
8. juuni –
9. august) kummagi vanema juures nädala kaupa, kui vanemad ei lepi kokku teisiti ning teha tühistatavas osas uus määrus, millega määrata, et lapsed veedavad laste isaga suvepuhkust paarisaastatel iga suvekuu teise täisnädala (täisnädal on selline nädal, mille kõik päevad langevad vastavasse kuusse) ja emaga iga suvekuu kolmanda täisnädala (esmaspäeva hommikust järgmise esmaspäeva hommikuni), paaritutel aastatel vastupidi; ülejäänud ajal suvest kehtib tavapärane suhtluskord. 30.

§ 143lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 21 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises, vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Kohtu õiguse reguleerida lapse suhtlust vanematega sätestavad

§ 143

lg-d 3–5.

§ 143

lg 3 järgi võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted tulenevad ka LasteKS §-st 5, mille p 3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse huvid (vt Riigikohtu

1. veebruari 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-5895, p 14). Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt Riigikohtu
2. detsembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 22).
3. Laste ema on palunud määruskaebuses muuta vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 alap c nii, et lapsed oleksid suvekuudel kummagi vanema juures nädala kaupa viibimise asemel kummagi vanemaga igas suvekuus ühe nädala ja ülejäänud aja suvest kehtiks tavapärane suhtluskord. Eestkosteasutus toetas laste ema määruskaebust selles osas ja arvas, et kuna lapsed viibivad enamuse ajast oma ema elukohas ja nende harjumuspärane kodukeskkond on aastaid olnud laste ema juures, siis ei pruugi olla nende huvidega kooskõlas suhtluskorra muutmine suvekuude perioodil sel viisil, et lapsed nädala kaupa viibivad kummagi vanema juures. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud suvekuudel niivõrd ulatuslikult tavapärasest suhtluskorrast kõrvale kalduda. Kolleegiumi arvates on laste huvides laste ema välja pakutud suvine suhtluskord, mille kohaselt lapsed on lisaks tavapärasele suhtluskorrale igal suvekuul ühe nädala kummagi vanemaga. Sellisel juhul ei kalduta liiga suures osas kõrvale tavapärasest suhtluskorrast, mis tagab lastele ka suvel stabiilsuse, kuid võimaldab lastel oma isaga puhkuse ajal siiski kooli ajal kehtiva suhtluskorraga võrreldes rohkem aega koos veeta. Eestkosteasutus on laste ema pakutud suvekuude suhtluskorda toetanud ning laste esindaja ei ole sellele vastu vaielnud. Arvestades, et laste suvevaheaeg võib alata igal aastal erineval ajal, on ringkonnakohtu arvates mõistlik määrata, et paarisaastatel veedavad lapsed juunis suvevaheaja esimese täisnädala laste isaga ja teise nädala laste emaga (täisnädal on selline nädal, mille kõik päevad langevad vastavasse kuusse), teiste suvekuude (juuli ja august) teise täisnädala veedavad lapsed isaga ja kolmanda täisnädala laste emaga, paaritutel aastatel vastupidi. Ülejäänud aja suvest kehtib tavapärane suhtluskord.
4. Ringkonnakohus nõustub laste ema määruskaebusega vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 alap h ja i osas. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakohus on põhjendatult jätnud laste vanemate ühise hooldusõiguse mh terviseküsimustes taastamata, s.o selles osas on ainuhooldusõigus laste emal, läheb sellise hooldusõiguse jaotusega vastuollu vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 alap-d h ja i. Suhtluskorraga ei saa laste isale anda ainuotsustusõigust laste tervise küsimustes ajal, mil lapsed viibivad suhtluskorra järgi temaga. Seetõttu tuleb 16 2-16-7380 vaidlustatud määrus selles osas tühistada. Ringkonnakohus märgib aga, et

§ 145

lg 3 alusel säilib laste isal seejuures siiski õigus teha tavahooldamisele vastavaid otsustusi nagu laste kraadimine, väljakirjutatud ravimite manustamine, jne.

1. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 alap j, mis näeb ette ärajäänud kohtumiste asendamise, tuleks tühistada. Eestkosteasutus nõustus laste emaga ja märkis, et haigestumine on erakorraline ja etteteadmata olukord, mille korral ei ole laste huvides asendada hiljem ärajäänud kohtumisi vanemaga. Laste esindaja määruskaebust selles osas ei toetanud ja leidis, et olukorras, kus laste isa saab niikuinii lastega vähem koos olla kui laste ema, on põhjendatud ära jäänud kohtumiste asendamine, et tagada lastele võimalus võimalikult palju suhelda ka isaga. Kolleegium nõustub laste esindajaga, kuna ajal, mil lapsed on haigestunud, on nad eelduslikult koos oma emaga. Kuna laste isa ja laste kohtumised on mitmel korral ära jäänud (laste ema ja laste isa
2. aprilli 2023 vastused kohtunõudele) ja laste isa arvates toob laste ema laste haigestumist ettekäändeks laste isaga kohtumiste ärajätmiseks, on ringkonnakohtu arvates maakohtu määratud suhtluskorra punkt kohtumiste asendamise kohta põhjendatud. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks vaidlustatud määruse täpsustamist selles osas, et ärajäänud kohtumise asendamine toimub ühe kuu lõikes. Sel viisil saab vältida olukorda, kus laste pikaaegse haigestumise tõttu võiksid laste emaga veedetavad nädalavahetused mitme kuu jooksul ära jääda. Laste isa on lisaks ette heitnud ka seda, et kohtumised on ära jäänud kergete haigestumiste puhul. Ringkonnakohus nõustub, et kohtumised ei peaks olema välistatud iga haigussümptomi korral. Kerge haigestumine ei takista lastel isa juurde minna. Laste isal on võimalik lapse kodust ravi jätkata. Seda enam, et tavapärase suhtluskorra järgi on lapsed laste isaga üksnes nädalavahetuseti. Seetõttu täpsustab ringkonnakohus suhtluskorra vastavat punkti, täiendades seda selliselt, et laste ja laste isa kohtumised ei jää ära kerge haigestumise puhul ja kohtumine jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee, st arsti hinnangul on tegemist haigusega, mis ei võimalda lapse transportimist. Eeltoodu on vajalik seetõttu, et vanematel on varem olnud selles küsimuses korduvaid suhtluskorra täitmise probleeme. Seega tuleb laste emal kohtumise ärajäämist põhjustava lapse või laste haiguse korral pöörduda lapse või lastega arsti poole.
3. Määruskaebemenetluses on laste esindaja pakkunud välja, millega nõustus ka laste isa, et kaaluda võiks lahendust, kus lapsed on neil perioodidel, kus laste ema on hooldushaiglas, enamuse ajast laste isaga lisaks tavapärasele suhtluskorrale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus suhtluskorra kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Suhtluskord, mille järgi lapsed kohtuvad isaga reede pärastlõunast kuni esmaspäeva hommikuni kolmel nädalavahetusel kuus, on laste huvides. Arvestades, et laste ema ei saa lastega füüsiliselt tegelda, on lastel võimalus aega veeta ja õppida nädalavahetustel koos laste isaga, kuid samuti säilib ka üks nädalavahetus laste emaga koos olemiseks. Laste huvides on säilitada õppetöö ajal stabiilsus, õppida ja käia koolis ning huviringides oma peamisest elukohast. Lapsed on menetluses väljendanud, et nad soovivad oma isaga suhelda, kuid tahavad elada peamiselt oma kodus YYYs ning ei soovi oma elus suuremaid muutusi. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks maakohtu määrust praeguses punktis nimetatud osas muuta.
4. Kolleegium märgib vastuseks muudele määruskaebemenetluses esitatud väidetele järgmist. Laste ema väidetest ja vanema lapse klassijuhataja e-kirjast ei saa kolleegiumi arvates järeldada, et vanema lapse käitumisprobleemid koolis võiksid olla põhjustatud laste isaga aja veetmisest. Laste ema sõnul on lapsed laste isa juures käinud
5. aasta algusest kolm nädalavahetust kuus, kuid tähelepanu probleemid on vanema lapsel süvenenud alates märtsist (III kd, tl 122). Laste ema teatas
6. aprillil 2023 vastuseks ringkonnakohtu küsimusele, millal on laste isa ja 17 2-16-7380 laste kohtumised ära jäänud, et
7. aasta märtsis jäid kohtumised ära nii 3.–
8. märts kui ka 24.–
9. märts
10. Järelikult olid kolmest suhtluskorra järgsest nädalavahetusest lapsed koos laste isaga üksnes ühe nädalavahetuse. See ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et vanema lapse tähelepanuga seotud probleemid oleksid tingitud laste isaga kohtumistest, mis toimus märtsis ühe korra. Laste isa on laste emale ette heitnud nooremale lapsele kitarritunni panemist reedele laste isa suhtluskorra ajale. Laste isa on selgitanud, et ta toetab noorema lapse huviharidust, kuid soovib selle teostamist viisil, mis suhtluskorda ei mõjuta. Ringkonnakohus märgib, et laste huviharidus on igal juhul nende parimates huvides ning laste vanematel tuleb teha endast olenev, et seda toetada. Samas on ka seejuures oluline, et mh suhtluskorda mõjutavad küsimused arutataks vanemate poolt eelnevalt läbi. Arvestades, et praeguse õppeaasta lõpuni ei ole enam palju aega jäänud, tuleks laste vanematel järgmise aasta huviringide ja nende kellaaegade valikul silmas pidada, et see ei muudaks kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra täitmist osaliselt või tervikuna võimatuks. Teisalt tuleb laste vanematel arvestada ka laste vanust ja küpsust ning võimaldada ajal, mil kumbki vanematest viibib suhtluskorra järgi lastega, lastel kohtuda ja külas käia oma sõpradel ning harrastada neid huvitavaid ja arendavaid tegevusi.
11. Ringkonnakohus rõhutab, et laste huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad lapsi teise vanemaga suhtlemises.

§ 143

lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Laste vaimse ja füüsilise tervise parimates huvides on olukord, kus mõlemad vanemad panustavad teadlikult ühiste erimeelsuste ületamiseks. Vanemate vastastikune üksteise süüdistamine ei aita kaasa probleemi lahendamisele. Lisaks on mõlemal vanemal seadusest tulenev (

§ 144

) kohustus anda teisele vanemale teavet lapsega seotud tähtsate asjaolude kohta (mh laste tervis, enesetunne, huvialaringides käimine, arstivisiidid, kooliga seotud olulised küsimused jne). Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetlusosaliste (v.a lapse) menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd ringkonnakohtu lahendi tulemusena on laste isa avaldus rahuldatud endiselt osaliselt, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuigi laste ema leiab, et laste isa hooldusõiguse taastamise ja laste ema hooldusõiguse peatamise taotlustega seotud kulud tuleks jätta laste isa kanda, leiab ringkonnakohus, et kuna tegemist on lapse hooldusõiguse üle toimuva vaidlusega, milles lahend tehakse eelkõige lapse huvides ja avaldus rahuldati osaliselt, on menetluskulud põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud.
2. Arvestades, et laste isa määruskaebus jääb rahuldamata ja laste ema vastumääruskaebus rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane vaidluse olemust arvestades jätta määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 18