Obsah (5)

§ 436§ 230§ 442§ 122§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 12. mai 2023.a, Tallinnas Hagihind 2628 euro

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on kostja laps (t lk 4), kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja ja tema vanemad elavad ühises korteris. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
3. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumtöötasu ulatuses alates hagi esitamise hetkest kuni hageja täisealiseks saamiseni (t lk 2 p). 9.
5. Kostja ei nõustu elatise väljamõistmisega, kuivõrd kostja ja hageja elavad ühises korteris, kostja tasub korteriga seotud hüpoteeki, hageja tarbib kostja ostetud toiduaineid ning kostja teeb hagejale ja viimase emale ülekandeid (t lk 13-16, 18, 20, 24-36, 38, 43-50). 2 9.
6. Hageja vastava kostja seisukoha ja esitatud tõendite osas omapoolset seisukohta esitanud ei ole (t lk 55). 9.
7. Arvestades asjaoluga, et kohtu ette toodud tõenditest nähtub, et kostja tasub hageja elukoha laenumakseid, ostab süüa ning on teinud makseid hageja emale, on kostja tõendanud, et elab lapsega samas elukohas ja osaleb lapse ülalpidamises vahetult. Hageja nimetatu ümberlükkamiseks ühtegi vastuväiteid või tõendeid vastupidise osas kohtule esitanud ei ole. Seetõttu PKS § § 100 lg 2 sätestatud alus kostjalt elatise täiendavaks väljamõistmiseks puudub. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja ülalpidamiskohustust rikkunud ei ole ning esitatud hagiavaldus põhjendatud ei ole.
8. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
9. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel, eelkõige hageja vahetu ülalpidamise lõpetamisel kostja poolt, on hagejal õigus uuesti elatise väljamõistmise nõudega kohtusse pöörduda. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 12.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on 2628 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 13.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kostja kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud ei ole ning asja materjalidest ei nähtu, et kostja on antud vaidluses kasutanud õigusabi. Seega tuleb jätta menetluskulud käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliste enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 3