Obsah (8)

§ 657§ 465§ 659§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-19112 Kohtuasi OÜ P-TRUCKS ja

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 10 2-21-19112

1. Avaldaja, puudutatud isik II ja Saugapol OÜ esitasid 13.03.2023 ringkonnakohtule ühise taotluse avaldaja asendamiseks, kuna avaldaja võõrandas 10.02.2023 enda kaasomandi osa Poeg 43 kinnistust 7535/15097 suuruses mõttelises osas puudutatud isikule II ja 7538/15097 suuruses mõttelises osas Saugapol OÜ-le, mille tõenduseks esitati kinnistusraamatu väljavõte.
2. Ringkonnakohus asendas 16.03.2023 määrusega senise avaldaja Paged Eesti OÜ eriõigusjärglastega OÜ P-TRUCKS ja Saugapol OÜ (edaspidi koos avaldaja). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 40. Maakohtu määrus vastab

§ 465

lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist, sh selgitamiskohustust, oluliste asjaolude arvestamata jätmist, tõendite ebaõiget hindamist, ringkonnakohus ei tuvastanud. Ringkonnakohus ei sekku maakohtu kaalutlusotsusesse, kuna see tehti kooskõlas materiaal- ja menetlusõigusega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata (

§ 659ja § 654 lg 6).

Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus lühidalt järgmist.

1. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (RKTKm 04.03.2020 nr 2-17-12857, p 15; RKTKm 13.02.2019 nr 2-14-23161, p 17.1).
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kuna avaldajal puudub avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs oma kinnisasjale, on avaldaja nõue juurdepääsu määramiseks põhjendatud. Määruskaebuses esitatud väide, et avaldaja kinnistule on toimiv juurdepääs olemas, ei ole põhjendatud. Puudub vaidlus, et avaldaja kinnisasi ei külgne avalikult kasutatava teega. Maakohus leidis, et alternatiivsed juurdepääsud, millele puudutatud isik I on tuginenud maakohtu menetluses ja määruskaebuses, ei taga avaldajale vajalikku juurdepääsu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega. Ringkonnakohtu hinnangul kaalus maakohus juurdepääsu määramisel nii avaldaja kui puudutatud isikute huve ega ületanud diskretsioonipiire. Maakohus analüüsis ja võrdles kolme juurdepääsutee alternatiivi, viis läbi paikvaatluse ja asus põhjendatult seisukohale, et juurdepääs avaldaja kinnistule tuleb määrata avalikult kasutatavalt Lepplaane teelt üle Allapanuhoidla, Biopuhasti ja Poeg 42 kinnisasjade. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks juurdepääsuks ei saa kasutada teed, mis kulgeb üle Kontori kinnistu, või miks juurdepääs ei saaks hakata toimima üle Jänese alajaama, Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute. Juurdepääsu määramisel avaldaja taotletud viisil saab arvesta muu hulgas seda, et enne kohtusse pöördumist pidasid asjaga puutumust omavad kinnistute omanikud ja Tori Vallavalitsus läbirääkimisi, mille tulemusena jõuti järeldusele, et kinnistute omanikke kõige vähem koormav ja ümberkaudsete kinnistute huve enim arvesse võttev on maakohtu määratud juurdepääs ning koostati ka rajatava tee eskiisprojekt. Eeltoodu 11 2-21-19112 kinnitab taotletava juurdepääsu maakorralduslikku võimalikkust ja valdava enamuse kinnistute omanike arvamust.
3. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et juurdepääsu määramiseks oleks pidanud avalduse esitanud kinnistu omanik tõendama, et ta vajab juurdepääsu 16,5-meetriste sadulveokitega. Vaidlust ei ole selles, et kõigi ümberkaudsete kinnistute sihtotstarve on tootmismaa ja kõik kinnistud vajavad seetõttu eelduslikult piisavalt laia juurdepääsuteed suurte sõidukitega liiklemiseks. Ringkonnakohus nõustub Tori Vallavalitsuse seisukohaga vastuses määruskaebusele, et praeguses asjas piisab nentimisest, et selline vajadus tootmisettevõttel võib tekkida ning on ebamõistlik, et kinnistu omanike vahetumisel või tootmistegevuse ümberplaneerimisel tuleb igakordselt pöörduda kohtu poole juurdepääsu tingimuste muutmiseks.
4. Ei ole välistatud, et uue tee rajamisega seoses võivad kaasneda erimeelsused, kuid see ei ole aluseks jätta juurdepääs määramata, kui on tuvastatud, et tee rajamine on maakorralduslikult võimalik.
5. Maakohus ei pidanud analüüsima, kas ja millistel tingimustel kohalik omavalitsus võtab tee haldamise üle. Maakohus on põhjendatult märkinud, et juhul kui juurdepääsuteega seonduvad asjaolud muutuvad põhjusel, et kohalik omavalitsus saab vaidlusaluse tee oma kasutusse, millega kaasneb korrashoidmise kohustus, siis lõpeb Poeg 43 kinnistu omaniku kohustus korraldada juurdepääsutee korrashoidu ja kanda sellega seonduvad kulud.
6. Puudutatud isiku I seisukoht, et olemasolev tee näib praegusel ajal täiesti piisav, et päästeautod oleksid võimelised sealtkaudu sõitma, ei ole veenev. Kui üldjuhul ei saa teenindustranspordi (sh päästesõidukite) poolt eratee kasutamise vajadust lugeda mõjuvaks põhjuseks juurdepääsu tagamiseks ja määramiseks, sest päästesõidukitele on tagatud juurdepääs päästeseaduse § 132 lg-te 2 ja 3 alusel, siis praegusel juhul on põhjendatud arvestada sellega, et juurdepääsutee peab võimaldama päästeautol pääseda ligi kinnisasjale. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 50 ja § 2 p-i 34 kohaselt peab juurdepääs võimaldama päästetehnika ja -varustusega takistamatut ligipääsu territooriumile ning seal asuvatele ehitistele. Maakohus veendus, et Kontori kinnistul asuv tee on suurte sõidukite läbisõiduks liiga kitsas ning selle laiendamine on problemaatiline.
7. Eelnevat arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (puudutud isiku I) kanda.

49.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Ringkonnakohus selgitas 27.04.2023 kirjas, et menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebusega seoses kantud menetluskulude nimekiri. 12 2-21-19112 50.
2. Esialgne avaldaja Paged Eesti OÜ esitas 28.04.2023 ringkonnakohtule õigusabiteenuse eest esitatud arved perioodi 31.12.2021–31.03.2023 kohta. Vastuseks kohtu e-kirjale täpsustas 08.05.2023 Paged Eesti OÜ prokurist, et Paged Eesti OÜ taotleb menetluskulude hüvitamist oktoobris 2022 ja veebruaris–märtsis 2023 osutatud õigusabi eest summas 1407 eurot (arved nr 225473, 231071 ja 23701). 50.
3. Paged Eesti OÜ esitatud arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtub, et Paged Eesti OÜ on kandnud määruskaebuse menetlemisega seonduvaid menetluskulusid esindaja tasuna 1407 eurot (käibemaksuta). Paged Eesti OÜ lepinguline esindaja on Paged Eesti OÜ esindamisel kulutanud 7,4 tundi. Arvete spetsifikatsioonide kohaselt kulus Paged Eesti OÜ lepingulisel esindajal määruskaebusega tutvumiseks ja kliendile koos kommentaaridega edastamiseks 0,1 tundi, määruskaebusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks 5,2 tundi, puudutatud isiku XII vastuse analüüsimiseks ja kliendile koos kommentaaridega edastamiseks 0,3 tundi, suhtluseks kliendiga seoses kinnistu omanikuvahetusega 0,9 tundi, menetlusosaliste asendamise avalduse koostamiseks 0,9 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu on 190 eurot (käibemaksuta). 50.
4. Arvestades, et määruskaebusele vastuse koostamiseks tuli esindajal tutvuda maakohtu määruse ja määruskaebusega ning arvestades Paged Eesti OÜ vastuse sisu ja mahtu, saab eeltoodud toimingute tegemiseks pidada põhjendatuks ajakulu kokku 5,3 tundi. Ringkonnakohus ei pea ülejäänud arvetes märgitud menetlustoiminguid põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude hüvitamise mõttes. Ringkonnakohus leiab, et vastaspool ei pea hüvitama teise menetlusosalise seisukohaga tutvumise ajakulu, mille osas ei ole kohus Paged Eesti OÜ-lt seisukohta küsinud. Samuti ei ole praegusel juhul põhjendatud hüvitada suhtlusega kaasnevat kulu seoses kinnistu omaniku vahetusega ega avaldaja asendamisega seonduvate toimingute kulu. Paged Eesti OÜ lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta) võib pidada põhjendatud ja vajalikuks. Seega kuulub hüvitamisele 1007 eurot (käibemaksuta). 50.
5. Puudutatud isiku XII menetluskulude nimekirjast nähtub, et puudutatud isik XII on kandnud määruskaebuse menetlemisega seonduvaid menetluskulusid esindaja tasuna 930 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isiku XII lepinguline esindaja on puudutatud isiku XII esindamisel kulutanud 6,2 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku XII lepingulisel esindajal määruskaebusega tutvumiseks 0,3 tundi, avaldaja seisukohaga tutvumiseks 0,2 tundi, määruskaebusele seisukoha koostamiseks 5 tundi, avaldaja asendamise taotlusega tutvumiseks 0,1 tundi, Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks 0,1 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik XII palub hüvitada kulud käibemaksuta. 50.
6. Arvestades, et vastuse koostamiseks tuli esindajal tutvuda maakohtu määruse ja määruskaebusega ning arvestades puudutatud isiku XII vastuse sisu ja mahtu, saab eeltoodud toimingute tegemiseks pidada põhjendatuks märgitud ajakulu kokku 5,3 tundi. Põhjendatud on ka ajakulu menetluskulu nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Ringkonnakohus ei pea ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoiminguid põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude hüvitamise mõttes. Ringkonnakohus leiab, et vastaspool ei pea praegusel juhul hüvitama avaldaja seisukohaga tutvumise ajakulu, mille osas ei ole kohus puudutatud isikult XII seisukohta küsinud. Samuti ei ole põhjendatud hüvitada avaldaja asendamisega seonduvate toimingute kulu. Puudutatud isiku XII lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) võib pidada põhjendatud ja vajalikuks. Seega kuulub hüvitamisele 870 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isiku XII on esitanud ka

§ 177

lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 13 2-21-19112 51.

§ 178

lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 14