← Eesti

2-22-8059/30

Obsah (7)§ 1059§ 1045§ 1§ 127§ 128§ 139§ 132

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-22-8059 29. juuni 2023, Tallinna kohtumaja Kohtuasi E K, A S’i hagi Tal

) § 3 p 2 järgi võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. Kohtu hinnangul kohaldamisele kuulub

§ 1059

, mille järgi vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise või allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.

§-st 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama peab, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

§ 1

lg 1 kohaselt kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg-st 2 tulenevalt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Viidatud sätete alusel kostjate vastutuse tekkimise eelduseks on vaja järgmise nelja elemendi samaaegset esinemist: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses (põhjuslik seos) isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu, või kostja vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 25 alusel on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. PS § 32 esimese lause kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. PS §-ga 32 on tagatud omandipõhiõigus. Tegemist on üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille kaitse ulatub kinnisja vallasasjadele. Hagejad on Venemaa Föderatsiooni kodanikud ja elavad Venemaa Föderatsioonis. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades artikli 1 p-st 1 tulenevalt ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole 8(1 8) Tsiviilasi nr 2-22-8059 territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejatel on tekkinud kahju nende omandis oleva vara, nimelt sõiduauto rikkumise tõttu. Samuti puudub pooltel vaidlus, et kahju tekitajaks on kostja ja kostja vastutab kahju tekitamise eest. Kostja ei väitnud, et kahju põhjuseks oleks vääramatu jõud või kannatanu tegevus, seega

§-st 1059 tulenevalt kahju tekitamise õigusvastasus eeldatakse. Poolte vahel on vaidlus hüvitamisele kuuluva kahju liigi ja/või selle suuruse üle. Kohus analüüsib kahju hüvitamise hagi põhjendatust kahju liigi järgi. Kahjustatud sõiduki eest hagejatele hüvitamata jäänud kulutused Hagejad nõuavad kostjalt kahjustatud sõiduki KIA BL/Sorento, registreerimisnumber x, taastamisremondi hüvitamata jäänud kulutused kokku 703 eurot, s.h juhtploki eest. Sõiduki taastamisremondi eest on hagejate poolt autoteeninduse arvete alusel tasutud 3457 eurot ja OÜ x arve alusel sõiduki juhtbloki eest on tasutud veel 246 eurot (dtl 19). Seega kokku tasusid hagejad sõiduki remondi eest 3703 eurot. Kostja hüvitas hagejatele kulud summas 3000 eurot. Kuna hagejad kandsid sõiduki remondi eest kulutusi, mis ületasid 3000 eurot, jättis kostja hagejale hüvitamata 703 eurot. Kostja ei ole nõus nõutud rahasummade hüvitamisega. Kostja maksis välja hagejate kirjalikul soovil kahjuhüvitise 3000 eurot hagejate lepingulise esindaja pangakontole. Kostja oli hagejatele hüvitanud sõiduki juhtumieelse turuväärtuse, tuginedes riiklikult tunnustatud eksperdi hindamisaktile. Eksperdi hinnangul kuulus sõiduk maha kandmisele, taastamine ei olnud materiaalselt otstarbekas. Hagejad soovisid jätta sõiduki romu endale ning omal riisikol tegelesid taastusremondiga, võttes kõik riskid enda kanda. Eksperdi X X 25.02.2019 arvamuse nr 972/2019 (tl 77-97) kohaselt, lähtudes sõiduki Kia Sorento (VIN:

  1. x)ülevaatuse tulemustest ja eksperdi kogutud materjalidest, on sõiduki harilik väärtus eeldusel, et ei esine rikkeid, mida eksperdile ei avaldatud, arvestades Eesti registris olevate sõidukite müügipakkumisi, 2000 eurot. Vaadeldava sõiduki jääkväärtus on sõiduki hulgivigastusi ja sõidukil paiknevate taaskasutatavate sõlmede hulka arvestades 500 eurot. Sõidukile 08.02.2019 tekkinud nähtava kahju kõrvaldamise maksumus on 2760,27 eurot. Sõiduki mootori käivitamisprobleemide tuvastamiseks tuleb teha kulutusi, mis on samas suurusjärgus sõiduki maksumusega. Seetõttu pole sõiduki taastamine majanduslikult otstarbekas ning sõiduk tuleb lugeda majanduslikult hävinenuks. Arvamusest nähtuvalt (tl 77) on ekspert lähtunud sellest, et sõiduki (ehitus)aasta on 2007 ja et odomeetri näit 18.02.2019 eksperdi teostatud ülevaatuse ajal oli 2 189 640 km. Pärast kostja ja kindlustusfirma esindajate poole 04.03.2019 e-kirjaga hageja II (tl 73) ja 17.04.2019 kostja poole hagejate esindaja pöördumist ja andmete täpsustamist (tl 11) esitas ekspert 25.04.2019 täiendavas arvamuse (tl 71 pöördel), mille järgi on ilmunud uued asjaolud ning ilmnes, et vaadeldava sõiduki valmistamisaasta on 2009. Segadus on tingitud asjaolust, et sõiduk toodeti Venemaal, kuid eksperdi on kasutada Euroopas valmistatud sõidukite andmebaasid sh. VIN dekooder. Sõiduki tehnilist passi, milles on toodud sõiduki õige valmistamisaasta, eksperdile varem esitatud ei olnud. Lähtudes 2007 vs 2009 valmistatud sõidukite müügipakkumiste keskmisest pakkumishinnast, on 2009. a valmistatud sõiduki keskmine pakkumishind kõrgem 1523 euro võrra (vt lisatud väljatrükid auto24.ee andmebaasidest). Arvestades eksperdi poolt antud arvamuses nr 972 kasutatud loogikat, kus parempoolse külje avariilised vigastused ja sõiduki üldine välimus vähendavad sõiduki väärtust 9(1 8) Tsiviilasi nr 2-22-8059 ca 2500 euro võrra, kujuneb 2009. a valmistatud sõiduki väärtus kõrgemaks 1500 euro võrra võrreldes 2007. a valmistatud sõidukitega. Kokkuvõttes: Juhul kui sõiduk on toodetud 2009. a, tuleb lugeda sõiduki väärtus 1500 euro võrra kõrgemaks võrreldes eksperdi poolt antud arvamuses 972 toodud hinnanguga vaadeldava sõiduki turuväärtusele (mis oli antud 2007. a valmistamisaastaga sõidukit arvestades). Seega tuleb eksperdile esitatud sõiduki Kia Sorento reg märk x (VIN:
  2. x)turuväärtuseks lugeda 08.02.2019 seisuga 3500 eurot. Hinnang avariilise sõiduki jääkväärtusele jääb eksperdi poolt muutmata – see on sõiduki hulgivigastusi ja sõidukil paiknevate taaskasutatavate sõlmede hulka arvestades ca 500 eurot. Kohtul ei ole alust kahelda eksperdi pädevuses, kes on Eesti Kohtuekspertiiside Instituudi poolt peetava riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kantud (vt https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/elfinder/RTE%20andmed%20kodulehel%2020239.pdf). Arvamusest tulenevalt ta on riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kantud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktori poolt 14.02.2018. a välja antud käskkirjaga nr 34 kui maanteetransporditehnika tehnilises valdkonnas ja sõidukite hindamise valdkonnas ekspertiiside tegijana. Oma valearvestuse hagejate sõiduki ehitusaastas kõrvaldas ekspert täiendavas seisukohas. Odomeetri näit on esialgses arvamuses võib-olla küll kajastatud ebaõigesti, kuid ei esialgsest ega täiendavast arvamusest ei selgu, et odomeetri näit kuidagi mõjutas sõiduki taastamisremondi maksumusele, samuti hariliku- või jääkväärsusele. x 25.02.2019 arvamus nr 972/2019 (tl 77-79) ja 25.04.2019 täiendav arvamus (tl 71 pöördel) on dokumentaalne tõend TsMS § 272 mõttes, mille kohaselt on dokumendid muuhulgas menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Kohus jätab arvestamata hagejate esitatud Venemaa Föderatsiooni hindamisfirma x (OOO „x“) hindaja X Bi 27.03.2019 „Kokkuvõte turuväärtusest nr Д-3147/19“ (tl 108, tõlge tl 109 pöördel), kuna kokkuvõttest nähtub, et see koostati esitatud dokumentide ja tellija esitatud lähteinformatsiooni alusel. Seega vaidlusalust sõidukit hindaja ei ole näinud. Dokumendi „Kokkuvõte turuväärtusest nr Д-3147/19“ arvestamata jätmise tõttu jätab kohus arvestamata ka hindaja X X´i hindamistegevuse kohase kvalifikatsioonitunnistuse (tl 109, tõlge tl 110-110 pöördel). Samuti jätab kohus arvestamata „Teenuste tellimuse eelarve nr 19-16410, 05.04.2019“ (tl 112, tõlge tl 113), kuna eelarvest nähtuvalt koostati seda sõiduki omaniku esitatud piltide põhjal. Seega eelarvegi koostaja vaidlusalust sõidukit ei ole näinud. Eeltoodu alusel, samuti arvestades, et konkreetne, vaidlusalune sõiduk sai läbi vaadatud, hinnatud ja taastatud ikka Eestis, tugineb kohus otsuse tegemisel kostja esitatud R P arvamustele. Hoolimata X X arvamusest, et pole sõiduki taastamine majanduslikult otstarbekas ning sõiduk tuleb lugeda majanduslikult hävinenuks, püüab kostja esindaja tema poolt hagejate esindajale 29.05.2019 edastatud e-kirjast (tl 123-123 pöördel, tõlge tl 124) nähtuvalt leida võimaluse taastada Aleksandri (hageja II) auto seisukord, mis oli enne lume kukkumist maja katuselt autole. Antud momendiks on kostja esindajal eelkokkulepped ja ligikaudsed hinnad remondiks, elektroonika ja keretööde probleemide kõrvaldamiseks. … Tööde kogumaksumus on juba suurem, kui kindlustusselts on valmis ühistule hüvitama, kuid toetudes eelhinnangule on ühistu valmis need kulud kandma. Seega on asjakohatud hagi vastuses toodud väited, et hagejad on omal riisikol sõiduki taastusremondi teinud, võttes kõik riskid enda kanda. 10

(18)Tsiviilasi nr 2-22-8059 Hagejate esitatud tõendite kohaselt väljastas Caverix OÜ hageja E. K nimele 13.09.2019 arve nr MA1902186 summas 246 eurot kasutatud juhtploki mootori BOSCH eest (tl 14) ning 03.10.2019 arve nr MA 1902351 summas 36 eurot puksiirteenuse eest (tl 15). Wash Expert OÜ 20.09.
  1. a hinnapakkumise 20092019/01 (tl 18-19) järgi hagejate sõiduki taastusremondi hinnapakkumise suuruseks on 2811 eurot. Hinnapakkumine on orienteeruv. Tööde nimekiri ja/või maht võib tööde käigus muutuda seoses varjatud puuduste ilmnemise võimalusega. Suuremate muudatuste osas lepitakse kokku eraldi. Kasutatud varuosade hind kehtib pakkumise koostamise hetkel ning võib muutuda sõltuvalt tarnijast. Pakkumise koostamise hetkel töökoda ei garanteeri täielikku sõiduki taastamist. Töö etappide kirjeldusest nähtuvalt jaotati tööd kahte etappi. Esimese etapi kogusumma 981 eurot. Tööperiood umbes 14-21 päeva. Töödeks on auto pukseerimine remonditöö kohale. Komplektne salongi, armatuuri ja keskkonsooli maha võtmine. Salongi ja juhtmete kuivamine. Juhtmete diagnostika, defekti eemaldamine. Auto aju paigaldamine. Kui on olemas salajased defektid – nende parandamine. (Aja ja hinna kokku lepitakse eraldi). Etapi lõpp: mootor ja teised süsteemid peavad töötama. Teise etapi kogusumma 1830 eurot. Tööperiood umbes 14-21 päeva. Töödeks on keretööd. Katuse plekitööd. Auto geomeetria kontrollimine ja paigaldamine (ilma parempoolse defekti remondita). Värvimistööd. Esiklaasi vahetamine. Tagasupportide remont. Rooste eemaldus ja kaitse salongis. Laepolstri, armatuuri, salongi ja keskkonsooli paigaldamine. Keemiline puhastus. Auto elektrisüsteemide diagnostika. Etapi lõpp: kõik tööd autoga on valmis. x OÜ on väljastanud arved hageja E. K nimele ajavahemikul 01.10.2019-05.03.2020 summas kokku 3421 eurot alljärgnevalt: - 01.10.2019 arve nr 29 summas 500 eurot (tl 15 pöördel); - 25.10.2019 arve nr 31 summas 481 eurot (tl 16); - 25.10.2019 arve nr 32 summas 915 eurot (tl 16 pöördel); - 03.02.2020 arve nr 47 summas 610 eurot (tl 17); - 05.03.2020 arve nr 51 summas 915 eurot (tl 17 pöördel). Poolte vahel puudub vaidlus, et pärast x OÜ poolt hagejate sõiduki remondi tegemist sõitis hageja II
  2. a veebruaris sõidukiga Sankt-Peterburgi, millest saab järeldada, et hagejate sõiduk oli taastatud ja töökorras. X X 25.02.
  3. a arvamuse nr 972/2019 (tl 77-79) osa „Sõiduki ülevaatus“ kohaselt teostas ekspert sõiduki ülevaatuse ja vigastuste defekteerimise ajavahemikul 15.02.2019 – 18.02.2019 Tallinnas x asuva autoremonditöökoja territooriumil. Sõiduki üldine välimus on halb. Sõiduki keredetailidel esinevad mitmed pisivigastused ja leidub pindmist korrosiooni. Välisel vaatlusel on tuvastatavad parempoolse külje eelnevad, osaliselt kõrvaldatud, vigastused sh deformeerunud on uste tihendpinnad (mistõttu valgub sõiduki salongi sademeid). Sõiduki esiklaas on purunenud ning praod jooksevad üle klaasi parempoolse osa. Sõiduk on ülevaatuse hetkel komplekteeritud kulunud lamellrehvidega Cooper Discoverer mõõtudega 245/70R
  4. Arvamuse osas „08.02.
  5. a tekkinud kahju ulatuse hindamine“ viitas R. X, et sõidukil esinevad 08.02.
  6. a toimunud katusele lume kukkumise tõttu järgmised vigastused: - deformeerunud katusepaneel; - deformeerunud katuseluugiraam; - purunenud laepolster; - sõiduki salongi põhjamati all esineb rohkelt sadevett. Tagantjärgi pole võimalik tuvastada, kas see on sinna sattunud läbi katusele kukkunud lume tõttu deformeerunud katuseluugi ava või valgunud sinna aja jooksul, varasemalt deformeerunud, esiukse tihendpinna vahelt. 11
(18)Tsiviilasi nr 2-22-8059 Kohtu hinnangul kattuvad R. X poolt tuvastatud vigastused x OÜ 20.09.
  1. a hinnapakkumises 20092019/01 (tl 18-19) sõiduki taastamiseks vajalike tööde loeteluga, mistõttu olid kõik sõiduki taastamisremondiks märgitud tööd vajaminevad küll. Arvestades, et kahju põhjustajaks oli hagejate sõiduki katusele kõrgusest kukkunud lumi ja jää, on eluliselt usutav, et see ja sulatud vesi kahjustasid hagejate sõiduautot. Seega, hagejatel tekkinud kahju on põhjuslikus seoses hagejate sõiduki katusele kõrgusest lume ja jää kukkumisega. Ka peab kohus põhjendatuks kulutusi, mis on seotud kasutatud juhtploki mootori soetamisega 246 euro ja puksiirtöödega 36 euro ulatuses. R. X oma 25.02.
  2. a arvamuse osas „08.02.
  3. a tekkinud kahju ulatuse hindamine“ esile tõi, et ehkki starter ajab mootori väntmehhanismi ringi, sõiduk ei käivitu. Olgu öeldud, et sõidukit, mis ei käivitu, tuleb kuidagi remonditöökotta tuua ja selleks on puksiiriteenus tavapärane ja asjakohane. Juhtplokki veekahjustus nähtub kohtu hinnangul kaudselt ka X OÜ poolt kostja nimele väljastatud 14.02.2019 arve-saatelehest nr 140219KS (tl 70), milles märgiti muuhulgas plekitöö (defekteerimine, juhtplokki kuivatus, kontroll) 60 euro ulatuses. Sellest, et sõiduk ei käivitu, teavitas hageja II nii kostjat kui ka kindlustusfirmat e-kirjavahetuses 04.03.2019 (tl 73). Et hagejad jõudsid Tallinna Sankt-Peterburgist vaidlusaluse sõidukiga, siis on mõistlik järeldada, et sõiduauto, s.h mootor oli töökorras. Kuna sõiduk ei käivitunud Tallinnas pärast kahjujuhtumit, on olemas kohtu hinnangul põhjuslik seos kahjujuhtumi ja tekkinud kahju vahel mootori rikke näol. Pakkudes hagejatele kahjustatud sõiduki taastamist (tl 123-123 pöördel, tõlge tl 124), vaatamata eksperdi arvamusele selle majanduslikult ebaotstarbekusest, võttis kostja endale riisikot seoses võimalike kulutuste suurusega. Taastamisremondi käigus võidakse ilmneda ka kahjustusi, mida ei olnud võimalik avastada visuaalsel vaatlemisel. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kuna kostja poolt tasutud hüvitis ei võimaldanud hävinud sõidukit taastada, on kostja tekitatud täiendavaks kahjuks, mis jäi hüvitamata on 703 eurot (246+36+3421-3000) ning et selles osas on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kostja väited, et hagejatel oli võimalik enne sõidukiga Euroopasse reisimist sõlmida kodumaal riskikindlustus sarnane Eesti kasko kindlustusega ning et jättes sõlmimata kasko kindlustust, on hagejad teadlikult võtnud endi kanda võimalikud riskid, mis on näiteks seotud sõiduki keskmise turuhinna taseme erinevusega Vene Föderatsioonis ja Euroopas. Kasko kindlustus on soovitatav, küll aga ei ole kohustuslik. Samuti saab see olla võimatu nt sõiduki vanuse tõttu. 3Sõiduki täiendavad värvimise kulud Hagejad nõuavad ka pool summast ehk 550 eurot sõiduki nõuetekohaseks väljanägemiseks vasaku külje, kapoti ja stange3de üle värvimise eest. Kohtule 26.04.2023 esitatud menetlusdokumendi (tl 118-120) alapunktis 2.
  4. sisalduvate põhjenduste (tl 119) kohaselt hoidis kostja ajavahemikul 2019 veebruarist kuni septembri lõpuni kahjustatud sõidukit õues lume ja 12
(18)Tsiviilasi nr 2-22-8059 vihma käes. Samas oli sõidukil maja katuselt jää kukkumisega läbi murtud katuseluuk, s.o sõiduki katuses oli auk. Neid asjaolusid pole kostja vaidlustanud. Hageja teada asus kahjustatud sõiduk xxx OÜ Mustamäe esinduse territooriumil aadressil xx, kus ekspert sõiduki üle vaatas. Eksperdi arvamusele lisatud fotodelt on näha, et sõiduk ei seisa mitte kinnises ruumis, vaid platsil, kus on lumi maas. Kuna kostja ei võtnud midagi ette kahjustatud sõiduki (mis jäi tema hoiule) säilimiseks, lisandusid 08.02.2019 tekkinud kahjustustele kahjustused, mis tekkisid sõidukile pikaajalise seismisega õues (rooste kerel ja värvikahjustused). Et sõidukil oleks nõuetekohane väljanägemine, on hagejad kulutanud lisaremondile 1010 eurot. Hagejad nõuavad, et kostja hüvitaks pool viidatud summast, mis on nende arvutamise järgi 550 eurot. x OÜ on väljastanud hageja E. K nimele 03.02.2020. a arve nr 48 summas 1010 eurot (tl 20), arve selgitusest tulenevalt sõiduki vasaku külje, kapoti ja stangede ülevärvimise eest. Kohus juhib osapoolte tähelepanu, et 1010 eurost pool moodustab 505 eurot, aga mitte 550 eurot nagu avaldavad hagejad. Hagejate väitel nõudis sõiduki vasak külg, kapott ja stanged ülevärvimist sõiduki nõuetekohaseks väljanägemiseks. Ajavahemikul 2019 veebruarist kuni septembri lõpuni hoidis kostja kahjustatud sõidukit õues lume ja vihma käes. Samas oli sõidukil maja katuselt jää kukkumisega läbi murtud katuseluuk, s.o sõiduki katuses oli auk. Neid asjaolusid pole kostja vaidlustanud. Kohus ei ole nõus hagejate avaldatuga, et kostja polevat hagejate toodud asjaolusid vaidlustanud. Kostja sõnaselgelt teatas hagi vastuses, et ei tunnista nõudeid selles osas. Kohtu hinnangul ei ole asjaolu, et sõiduk ei seisnud mitte kinnises ruumis, vaid platsil „vihma ja lumi käes“, tõendatud. Ekspert küll vaatas kahjustatud sõiduki üle x OÜ Mustamäe esinduse territooriumil aadressil x, Tallinnas, ja eksperdi arvamusele lisatud ühelt fotolt (tl 78) on näha, et sõiduk seisab maja juures õues ja maas on lumi. Kuid eksperdi arvamusele lisatud teistelt fotodelt (tl 77 pöördel, 85 pöördel, 88) on näha, et sõiduk seisab boksis katuse all. On mõistetav, et eksperdil võinuks tekkida vajadus veeretada sõiduk välja boksist õue selleks, et igati sõidukit vaadelda ja kahjustusi tuvastada, aga see ei tähenda, et sõiduk seisis õues ühtlugu. Ka leiab kohus, et sõiduki säilimiseks ei pidanuks ta seisma ilmtingimata kinnises ruumis, piisanuks, kui ta oleks katuse all olnud. Seega leiab kohus, et jääb tõendamata, et sõiduki vasaku külje, kapoti ja stangede üle värvimise hagejatepoolsed kulutused on põhjuslikus seoses kahjujuhtumiga, mille eest peab kostja vastutama.

§ 139

lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. 13

(18)Tsiviilasi nr 2-22-8059 Hagejad ei väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et nad oleks juhtinud kas kostja või muude isikute tähelepanu, et kahjustatud auto on lahtise taeva all seismas ja seeläbi võib sõidukile tekkida lisakahju. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. Asendusauto rendikulud Ka nõuavad hagejad hageja II tööülesannete Sankt-Peterburgis täitmiseks asendusauto rendikulude 2568 euro (214 eurot×12 kuud) hüvitamist. Hagejate põhjenduste kohaselt on hageja II väiksema ettevõtte „x“ ainuosanikuks ja peadirektoriks, s.o ta on kõnealuse ettevõtte juht. Ettevõte tegeleb ehitustöödega (viimistlustöödega), mille objektid asuvad üle Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi oblastis. Ehitusobjektidel tööde juhtimiseks peab hageja II intensiivselt ja igapäevaselt kasutama sõiduautot. Enne sõiduki kahjustamist (08.02.2019 Tallinnas) kasutaski hageja II seda oma tööülesannete täitmiseks. Pärast sõiduki kahjustamist pidi hageja II oma tööülesannete täitmiseks rentima asendusauto. Selleks on ta 01.03.2019 sõiduki rendilepingu sõlminud. Asendusautot oli hageja sunnitud rentima ja kasutama ajavahemikul 01.03.2019 kuni 29.02.2020. Renditasuks oli lepingu p-le 3.1 vastavalt 15 000 rubla kuus ehk 214 eurot kuus (1 EUR=70 RUB). Seetõttu kulutas hageja II asendusautole 2568 eurot (214*12 kuud).

§ 132

lg 4 esimese lause järgi kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kohtu hinnangul kuulub hagejate asendusauto rentimisega seonduvate kulutuste hüvitamise nõue

§ 132lg 4 kaitse alla.

Tõendamaks omapoolseid väiteid, esitasid hagejad tõendid. Asjaolu, et hageja II on ettevõtte „x“ ainuosanik ja tegevdirektor, leidis tõendamist piiratud vastutusega ühingu x ainuosaniku otsusega (tl 27, tõlge tl 28). Auto 01.03.

  1. a rendilepingust nr 0103/19 (tl 31-32, tõlge tl 33-34) nähtub, et hageja II rendis füüsiliselt isikult sõiduauto Chrysler Voyager, väljalaskeaasta
  2. Lepingu alapunkti 3.1 kohaselt on renditasuks 15 000 rubla kuus, mis sisaldab kõik maksud. Lepingu alapunktist 4.1 tulenevalt sõlmiti see ajavahemikuks 01.03.2019-29.02.2020 ja seda võidakse pikendada osapoolte kokkuleppel. Hagejate väidete kohaselt, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, võrdub 15 000 rubla 214 euroga, lähtudes euro ja rubla kurssist 1 EUR=70 RUB. Kostja ei vaielnud vastu renditasu suurusele. Kohus leiab, et renditasu on mõistliku suurusega. Poolte vahel ei ole vaidlust, et alates 08.02.2019, mil hagejate sõiduk sai vigastusi, kuni 28.02.
  3. a, mil pärast sõiduki taastusremonti sõitis hageja II sellega koju (tl 126, tõlge tl 127; 128-129), on olnud kahjustatud sõiduk Eestis. Kostja küll ei seadnud kahtluse alla asendussõiduki rendiaega. Kohus leiab, et viidatud ajavahemik vastab tsiviilasja materjalidele, arvestades kahju suuruse tuvastamisele, poolte läbirääkimistele ja taastusremondile kulunud ajaga. Kohus peab veenvaks hagejate põhjendused, et hagejal II oli asendusautot vaja tööülesannete täitmiseks. Kostja ei olegi lükanud ümber hageja väidet, et asendussõiduk oli talle vajalik tööülesannete täitmiseks. 14

(18)Tsiviilasi nr 2-22-8059 Kohtu hinnangul on need kulud küll põhjuslikus seoses kahjujuhtumiga, sest juhul kui hagejate sõiduk ei saanuks vigastusi, ei tekkinuks neil vajadust asendusautot rentida. Ülaltoodut kokku võttes leiab kohus, et asendusauto Sankt-Peterburgis rentimise nõue suuruses 2568 eurot (214 eurot×12 kuud) on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi selles osas. Kohtueelsed õigusabi kulud Hagejad nõuavad kostjalt kantud kohtueelsete õigusabikuludena 850,60 euro suuruse kahju hüvitamist. Hagejate põhjenduste kohaselt on hagejate elukohaks Sankt-Peterburg. Seetõttu olid nad mõni päev pärast 08.02.2019 juhtumit sunnitud sõitma koju reisibussiga, kuna nendele kuuluv kahjustatud sõiduk jäi seisma kostja leitud parkimiskohas Tallinnas. Hagejad polnud võimelised välisriigis ja võõrkeeles ajama ise asju, s.h õigusalaselt, mis on nende sõiduki kahjustamise ja kahju hüvitamisega seotud. Seetõttu volitasid hagejad sõiduki kahjustuse ja kahjuhüvitise asja ning kohtuasja ajama Tallinnas tegutseva OÜ X õigusbüroo juristi x. Volikiri väljastati esindajale 07.03.
  1. Esindaja on teinud kostjale kahe nõudekirja 17.04.2019 ja 07.12.
  2. Hagejate esindaja aktiivne tegutsemine (nõudekirja saatmine kostjale ja kirjavahetus kostja esindaja M. Sga) võimaldas hagejatel saada osalist kahjuhüvitist 3000 eurot ja kasutada seda sõiduki parandamiseks. Kahjustatud sõiduk nõudis olulist kolmeetapilist remonttööd, seetõttu kontrollis lepinguline esindaja hagejate palvel sõiduki remonttöö algusest lõpuni (e-kirjavahetus autoteenindusega, vajadusel läbirääkimised telefoni teel või kohapeal autoteeninduses). Hagejate ja autoteeninduse vaheliste arvelduste lihtsustamiseks teostati kõik ülekanded tehtud tööde eest OÜ X õigusbüroo pangaarve kaudu, millele oli kostja hageja palvel üle kandnud kahjuhüvitise sõiduki parandamiseks. Esindaja kaasabil tehti kahjustatud sõiduk korda ja anti hagejate kasutusse. Osutatud õigusabi- ja esindusteenuste eest ajavahemikul 07.03.2019 kuni 31.12.2021 esitas OÜ X hagejale I arved summas 850,60 eurot. Arvetel märgiti osutatud teenused, kogus, hinnad ühiku eest, summa. Kõiki arveid on hagejad tasunud. Kostja pole kõne all olevaid arveid vaidlustanud. Hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab

§ 128

lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised materiaalõiguslikud eeldused. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitatavust tuleb jaatada eeldusel, et nad on mõistlikud, st need on hagejate nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Tõendamaks nõudeid, esitasid hagejad OÜ X poolt hageja I nimele väljastatud alljärgnevad arved: - 07.03.2019 saateleht/arve nr 03/07-1 (tl 24), mille spetsifikatsioonist tulenevalt on seda väljastatud kahju hüvitamise asjas esindamise eest (läbirääkimised, kirjavahetus, nõudekirja saatmine e-posti teel) summas 130 eurot 2,5 tunni eest tunnihinnaga 52 eurot; - 30.05.2019 saateleht/arve nr 05/30-1 (tl 24 pöördel) kahjuhüvitamise asjas esindamise eest peale nõude esitamist ajavahemikul 18.04.2019-21.05.2019 (e-kirjade koostamine, kõned telefoni teel) summas 40 eurot 0,77 tunni eest, tunnihinnaga 52 eurot ning läbirääkimiste, kirjavahetuse e-posti teel ajavahemikul 01.06.2019-30.08.2019 (ettemaks) eest summas 156 eurot 3 tunni eest, tunnihinnaga 52 eurot. Arve kogusumma 196 eurot; 15

(18)Tsiviilasi nr 2-22-8059 - - 13.02.2020 saateleht/arve nr 02/13-2 (tl 25) kahjuhüvitamise asjas esindamise eest (01.09.2019- 01.02.2020, e-kirjade koostamine, kõned telefoni teel) summas 182 eurot 3,5 tunni eest, tunnihinnaga 52 eurot; kohapealsete OÜ x ja OÜ x läbirääkimiste eest summas 93,60 eurot 1,8 tunni eest, tunnihinnaga 52 eurot; maksekorralduste koostamise ja pangaülekannete eest summas 33 eurot 11 tükki eest ühiku hinnaga 3 eurot. Arve kogusumma 308,60 eurot; 06.12.2021 saateleht/arve nr 12/06-1 (tl 25 pöördel) kahju hüvitamise asjus (K1A Sorcnto) pärast taastusremonti kahju summa kohta kliendiga seisukoha kujundamise, pretensiooni koostamise, vajalike dokumentide lisamise ja korteriühistule Mere pst 8 esaatmise eest summas 216 eurot 2,8 tunni eest tunnihinnaga 80 eurot. Kohus leiab, et kohtueelses vaidluse staadiumis hagejatele osutatud pädev õigusabi oli mõistlik ja vajalik. Hagejad elavad püsivalt välisriigis ja Venemaalt Eestisse pidev sõitmine seoses asjade ajamise vajadusega tekitaksid täiendavaid kulutusi. Samuti võõrkeeles isiklikult asjade ajamine oleks hagejate jaoks oluliselt raskendatud. Tänu hagejate esindaja tegutsemisele said hagejad kahjuhüvitise summas 3000 eurot. Esindajale on hageja I väljastanud volikirja 07.03.2019 (tl 21) ja hageja II 02.02.2022 (tl 36). Kohus peab põhjendatuks 07.03.2019 saateleht/arves nr 03/07-1 (tl 24) toodud kulutused (läbirääkimised, kirjavahetus, nõudekirja saatmine e-posti teel) summas 130 eurot 2,5 tunni eest tunnihinnaga 52 eurot. Nõudekirja koostamine tõendati 17.04.2019 kahju hüvitamise nõudekirjaga (tl 11) ja selle e-postiga saatmine tõendati hagejate esindaja poolt kostjale 17.04.2019 edastatud e-kirjaga (tl 72 pöördel). Eluliselt on usutav, et asjaolude väljaselgitamine, täpsustamine võinuks läbirääkimised ja kirjavahetuse põhjustada. Põhjendatud on kohtu hinnangul ka 30.05.2019 saateleht/arves nr 05/30-1 (tl 24 pöördel) kajastatud teenused esindamise eest pärast nõude esitamist ajavahemikul 18.04.2019-21.05.2019 (e-kirjade koostamine, kõned telefoni teel) summas 40 eurot 0,77 tunni eest, tunnihinnaga 52 eurot ning ettemaks läbirääkimiste, kirjavahetuse e-posti teel eest ajavahemikul 01.06.201930.08.2019 summas 156 eurot 3 tunni eest, tunnihinnaga 52 eurot. Arve kogusumma 196 eurot. Kohus leiab, et saateleht/arvetes kajastuv tunnitasumäär 52 eurot ei ole erakordne ja on mõistliku suurusega ning õigusliku vaidluse sisu silmas pidades ei sea kohus kahtluse allagi õigusteenuse osutamise vajalikkust ja sellele kulunud aega. Küll aga ei pea kohus 13.02.2020 saateleht/arves nr 02/13-2 (tl 25) toodud kulutusi osaliselt põhjendatuks. Kohus peab põhjendatuks kulud esindamise eest ajavahemikul 01.09.201901.02.2020 e-kirjade koostamise, telefonikõnede eest summas 182 eurot 3,5 tunni eest, tunnihinnaga 52 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks kulutusi kohapealsete OÜ x ja OÜ x läbirääkimiste eest summas 93,60 eurot 1,8 tunni eest, tunnihinnaga 52 eurot ning maksekorralduste koostamise ja pangaülekannete eest summas 33 eurot 11 tükki eest ühiku hinnaga 3 eurot. Kohapealsed OÜ x ja OÜ x läbirääkimiste kulutusi sisustavad hagejad kahjustatud sõiduki olulise kolmeetapilise remonttöö vajalikkusega, seetõttu kontrollis lepinguline esindaja hagejate palvel sõiduki remonttöö algusest lõpuni (e-kirjavahetus autoteenindusega, vajadusel läbirääkimised telefoni teel või kohapeal autoteeninduses). Hagejate esindaja ei selgitanud, mille üle on ta pidanud läbirääkimisi telefoni teel või kohapeal OÜ x ja OÜ-ga x 1,8 tunni jooksul ega ole esitanud kohtule e-kirjavahetust autoteenindusega. Asja materjalidest nähtuvalt hagejatele kuuluva kahjustatud sõiduauto taastamiseks OÜ-t x leidis ja pakkus kostja esindaja. Osapoolte esindajate kirjavahetusest (tl 123, tõlge tl 125) nähtub, et 16
(18)Tsiviilasi nr 2-22-8059 hagejate esindaja teatab kostja esindajale nõusoleku andmisest kahjustatud sõiduauto KIA BL/Sorento, registreerimisnumber x, toimetamiseks puksiirautoga teise autoremonditöökotta detailseks ülevaatuseks ja remondikulu kalkulatsiooniks. Ka nõustutakse sõiduauto osalise lahtivõtmisega viidatud eesmärgil. Sõiduauto säilimise eest vastutab KÜ Mere pst
  1. Kostjalt palutakse teha kõik vajalikud toimingud remonttööde mahu ja maksumuse kindlaksmääramiseks ning nõusoleku andmine nende tööde eest tasumiseks enne 06.05.
  2. OÜ x vaatas sõiduki üle, tegi hinnapakkumuse ja taastusremondi oma majandusliku tegevuse raames. Ka tarnis OÜ x juhtplokki ja osutas puksiirteenust oma majandusliku tegevuse raames. Sellest tulenevalt ei pea kohus vaadeldud kulusid põhjendatuks. Lisaks ei pea kohus põhjendatuks maksekorralduste koostamise ja pangaülekannete tegemisega seotud kulusid 33 eurot 11 tükki eest ühiku hinnaga 3 eurot. Hagejate selgituste kohaselt teostati hagejate ja autoteeninduse vahelisi arveldusi lihtsustades kõiki ülekandeid tehtud tööde eest OÜ X õigusbüroo pangaarve kaudu, millele oli kostja hageja palvel üle kandnud kahjuhüvitise sõiduki remontimiseks. Ühtlasi asja materjalidest nähtuvalt hagejate esindaja äriühingu pangakonto kaudu laekuvate ülekannete tegemise vajadust selgitasid hagejad sellega, et kostja poolt teostatavad ülekanded hagejatele Venemaale mingitel põhjustel ei õnnestunud. 13.02.2020 saateleht/arves nr 02/13-2 toodud koguses maksekorralduste koostamine ja pangaülekannete tegemine ikka jääb tõendamata. Kohus leiab, et kostja ei pea vastutama arvelduste lihtsustamise kohta hagejate otsuse ega välisriiki või välisriigilt teostatavate pangaülekannete probleemide eest ning et selle ja kahjujuhtumi vahel puudub mistahes põhjuslik seos. Kohus peab põhjendatuks 06.12.2021 saateleht/arves nr 12/06-1 (tl 25 pöördel) toodud kulutusi (pärast taastusremonti kahjusumma kohta seisukoha kujundamine klendiga, pretensiooni koostamine, vajalike dokumentide lisamine ja korteriühistule Mere pst 8 saatmine) summas 216 eurot 2,8 tunni eest tunnihinnaga 80 eurot. Pretensiooni koostamine tõendati 07.12.2021 hüvitamata jäänud kahju 2880,45 euro suuruse osa hüvitamise nõudekirjaga (tl 29-30). Ülejäänud toimingud võinuks aidata kaasa poolte kokkuleppele ja kindlasti võimaldas see osapooltel valmistuda kohtuvaidluseks. 06.12.2021 saateleht/arves kajastuv tunnitasumäär 80 eurot ei ole kohtu hinnangul erakordne ja on mõistliku suurusega ning õigusliku vaidluse sisu silmas pidades ei sea kohus allagi õigusteenuse osutamise vajalikkust ja sellele kulunud aega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendatud osaliselt, nimelt summas kokku 724 euro ulatuses. Kõige eeltoodu põhjal rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja kahju hüvitisena 3995 eurot (703+2568+130+40+156+182+216). Kohus jätab hagi rahuldamata 676,60 euro (550+93,60+33) suuruse kahju hüvitamise osas. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 17
(18)Tsiviilasi nr 2-22-8059 TsMS § 163 lg-st 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd rahuldati hagi osaliselt ja seda са 86% ulatuses, peab kohus õiglaseks jätta 86% hagejate menetluskuludest kostja kanda ja 14% kostja menetluskuludest solidaarselt hagejate kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus lahendab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.