← Eesti

1-16-6863/140

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuste esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. august 2018 1-16-6863 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Maarika Kuusk A.A-le (isikukood XXX) karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. juuni
  3. a määrus A.A ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. juuni
  6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Simson Straus A.A-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 eurot.
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks A.A-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Viru Maakohtu
  10. oktoobri
  11. a otsusega tunnistati A.A süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades mõisteti talle karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
  12. aprill 2016 ja vangistuse lõpptähtpäev on
  13. august
  16. juunil 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A.A-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
  17. Viru Maakohtu
  18. juuni
  19. a määrusega allutati A.A karistusjärgsele käitumiskontrollile üheks aastaks. A.A kohustati käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 7 sätestatud kohustusi.
  20. Maakohus leidis, et formaalsed eeldused A.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud. A.A kannab 2 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 ja 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. Ka varasemalt on A.A karistatud kuriteo toimepanemise eest 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. A.A on vabanemisjärgne elukoht Narvas XXX. Tegemist on munitsipaalruumiga, mille haldajaks on SA Narva Linnaelamu.
  21. A.A on kriminaalkorras korduvalt karistatud, vanglakaristust kannab ta juba neljandat korda. A.A on üritatud õiguskuulekale teele suunata erinevate mõjutusvahenditega, kuid süüdlane ei ole teinud karistustest piisavalt järeldusi ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. A.A on varem vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kuid A.A ei täitnud kohtu määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume, mistõttu temale mõistetud karistus pöörati täitmisele. On positiivne, et A.A on täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke – ta läbis sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi, õppis riigikeelt ja osales psühholoogilisel nõustamisel. Samas ei ole A.A vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt – teda on viiel korral distsiplinaarkorras karistatud. Iseloomustusest nähtuvalt on uute kuritegude toimepanemise oht kõige tõenäolisem mh juhul, kui A.A on tarvitanud narkootikume. Kohus tunnustas seda, et A.A on vangistuses narkosõltuvusega tegelenud. Siiski ei saa mööda vaadata sellest, et A.A on diagnoositud narkosõltuvus. Käitumiskontrolli ajaks kohustuste panemine aitaks motiveerida isikut hoiduma narkootikumide tarvitamisest. Samuti suurendab kuritegude toimepanemise riski varasem pikemaajalise töökogemuse puudumine ning vangistuses tööst tegemise keeldumine, kuna A.A on enamiku kuritegudest pannud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuivõrd varasemad karistused ei ole A.A käitumisharjumusi muutnud, puudus kohtul alus arvata, et sellel korral on A.A-le mõistetud karistus avaldanud vajalikku mõju. Kohtu hinnangul ei ole A.A-st lähtuv oht ühiskonnale maandatud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  22. Viru Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse nii A.A kui ka tema kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, kes paluvad maakohtu määruse tühistada ja jätta A.A suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
  23. A.A märgib, et ta ei ole nõus maakohtu määrusega, millega talle määrati karistusjärgne käitumiskontroll 12 kuuks.
  24. aastal toimunud kohtumenetluses ei selgitanud kohtunik ega prokurör karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. A.A hinnangul on käitumiskontrolli kohaldamine ebaseaduslik, kuna ta kandis karistuse täies ulatuses ära ja kaks karistust ühe teo eest on absurdne. Vangistusest vabanedes on A.A plaan minna Venemaale sugulaste juurde tööle. On arusaamatu, miks kohus leidis, et munitsipaalkorteris elamist pikendatakse. A.A väitel on tal munitsipaalkorter veel vaid kuus kuud. Juhul, kui tal tekib võlgnevus, võtab linn korteri temalt ära.
  25. Kaitsja hinnangul ei ole kohus arvesse võtnud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise tulemusi. A.A läbis selle programmi edukalt, mistõttu on isik omandanud vajalikud oskused vabaduses narkootikumideta hakkama saada. See vähendab oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. Arvesse ei ole võetud ka isiku kõrget motivatsiooni asuda tööle välisriigis. Kohus on soovinud allutada A.A riigi kontrollile, kuid arvestades isiku motiveeritust ja edukat 2

(4)sotsiaalprogrammi läbimist tuleks anda isikule võimalus asuda tööle Venemaal, kus tal on töökoht ja sotsiaalvõrgustik. Kohus peaks alati eeldama, et mõistetud karistus on avaldanud vajalikku mõju. Vastasel juhul puudub ju igasugune mõte karistust mõista. Pigem tulnuks kohtul hinnata, kas esineb piisavalt asjaolusid, millest tulenevalt võiks arvata, et isik jätkab uute kuritegude toimepanemist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse alustamisel ei võeta arvesse kinnipeetava tahet. Vangistusseaduse (VangS) § 762 lg 2 kohaselt edastab vangla materjalid kohtule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kui kinnipeetav vastab KarS § 871 lõike 1 punktides 1 ja 2 või lõikes 2 sätestatud tingimustele. Riik alustab käitumiskontrolli kohaldamise menetlust alati kindlate formaalsete aluste olemasolul süüdimõistetu tahtest sõltumatult, mistõttu ei ole süüdimõistetul mingit võimalust kõnealuse menetluse vältimiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. veebruari
  3. aasta määrus asjas nr 3-1-1-1-16, p 9.2). Kolleegium selgitab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel ei ole tegemist isiku teistkordse karistamisega, vaid preventiivse abinõuga, mille eesmärk on vangistusest vabaneva süüdlase retsidiivsusriski vähendamine.
  4. Formaalsed eeldused A.A-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud. Tähtsust ei ole A.A soovil lahkuda Eestist ning asuda tööle Venemaal. Nähtuvalt vangla iseloomustusest, on A.A olemas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks vajalik elukoht Narvas aadressil XXX. SA Narva Linnaelamu juhatuse liikme kinnituse kohaselt on A.A märgitud eluruumi üürnik ja võib seda kasutada (KoTo, tl 162). Seega pole õige A.A väide alalise elukoha puudumise kohta.
  5. Kolleegiumi hinnangul on A.A puhul kõrgendatud oht, et ta võib hakata vabaduses panema toime uusi kuritegusid. A.A on korduvalt karistatud peamiselt varavastaste süütegude eest. Ka viimast karistust kandis A.A süstemaatilise varguse eest. Kuritegude toimepanemise tõenäosust suurendab A.A diagnoositud narkosõltuvus ning kindla töökoha ning varasema pikemaajalise töökogemuse puudumine. Arvestades asjaolu, et A.A on pannud toime varavastaseid süütegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ning tema majandusliku toimetuleku oskus on puudulik, võib karistusjärgne käitumiskontroll vähendada uute kuritegude tõenäosust. A.A vähest motiveeritust senise kuritegeliku elustiili muutmiseks näitavad selgelt ka talle määratud distsiplinaarkaristused tööst keeldumise eest. Kuigi on positiivne, et A.A on vangistuse jooksul läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi ning A.A väljendas selle läbimisel valmidust muutusteks, ei ole kolleegium veendunud, et A.A suudaks vabaduses hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest ja sellega kaasneda võivatest uutest kuritegudest. Nähtuvalt vangla iseloomustusest, ei pea A.A end narkosõltlaseks ning tal puudub motivatsioon sõltuvusest vabanemiseks (KoTo, tl 162). Meditsiiniosakonna andmetel tarvitas A.A varasemalt narkootikume igapäevaselt ning viimati vahetult enne vahistamist. Seetõttu on kolleegiumi hinnangul oht tagasilanguseks märkimisväärne. A.A on võimalik kontrollida ja mõjutada narkootilistest ainetest loobuma vaid karistusjärgse käitumiskontrolliga.
  6. Arvestades A.A varasemaid käitumismustreid, korduvat karistatust, käitumist viimase vangistuse jooksul ning vabanemisega kaasnevaid riskitegureid, on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vältimatult vajalik. 3
(4)
  1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  2. juuni
  3. a määruse muutmata ja mõlemad määruskaebused rahuldamata.
  4. A.A kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Simson Straus A.A-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse esitamiseks kaks pooltundi. Ringkonnakohus, arvestades maakohtu määruse ja määruskaebuse tagasihoidlikku mahtu ning õigusvaidluse vähest keerukust, leiab, et taotluses toodud ajakulu ei ole põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
  5. juuli
  6. a määruse nr 16 § 1 lg-st 6 ja 10 ning § 7 lg-st 1, rahuldab ringkonnakohus kaitsja taotluse osaliselt. Määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium ühe pooltunni, millele vastav tasu on 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot). Kuna A.A kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määratud kaitsjale makstav tasu kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A.A-lt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.