1-17-270/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Tartu Ringkonnakohus

1. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) 1-17-270 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk ja Mati Kartau N.N-i (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus N.N RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega tunnistati N.N süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas
9. augustil 2017 ja see lõpeb
10. augustil
13. detsembril 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid N.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur toetasid N.N-i vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
14. Viru Maakohtu
15. detsembri
16. a määrusega jäeti N.N karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohus märkis, et N.N on kriminaalkorras 13 korda karistatud ning ta viibib vangistuses kuuendat korda. Süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kuigi N.N on vangistuses käitunud hästi, st tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei ole kohtul veendumust, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Järelejäänud vangistuse jooksul on võimalik N.N teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides ja käia tööl. Kuigi kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedaste toetus) kiiduväärseks, leiab siiski, et nimetatu ei ole N.N-i ennetähtaegseks vabanemiseks piisav. Kohtul ei teki veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seaduskuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduv varavastaste kuritegude toimepanemine. Seega on suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Seda veendumust kinnitab ka garanteeritud töökoha puudumine. Kui süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seaduskuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud ja käitumiskontrollile ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kohtu hinnangul ei ole võimalik N.N-i puhul võimalik tema käitumise korrigeerimist õiguskuulekuse suunas kriminaalhoolduslike vahenditega. MÄÄRUSKAEBUS
17. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N.N , kes palub kohtul veelkord kaaluda tema kasuks olevaid asjaolusid ja vabastada teda ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. N.N toob välja teda positiivselt iseloomustava teabe – tal on lähedased inimesed, kes on teda nõus toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt; N.N on olemas vabanemisjärgne elukoht, kus on võimalik elektroonilise valve kohaldamine; esialgseks toimetulekuks on N.N vabanemisfondis 1410 eurot. N.N on enda väitel kindel soov ausalt teenima hakata ja oma elu õigele rajale suunata. Töökoha garantii küll hetkel puudub, kuid võimalusi töötamiseks on. Lähedaste abiga leiaks N.N kindlasti töökoha ning vabaneks vanadest eluviisidest. N.N tunnistab, et on ka varem selliseid võimalusi saanud, kuid pole suutnud neid õigesti ära kasutada. Vangistuses olles on aga tema ellusuhtumine muutunud ja vanus on pannud teda teistmoodi mõtlema. Eesmärgiks on saanud ausa töökoha ja kindla elukoha olemasolu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
19. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
20. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on võtnud arvesse nii N.N positiivselt (elukoha olemasolu, lähedaste toetus, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) kui ka negatiivselt iseloomustava teabe (korduv karistatus, töökoha puudumine, varasemad ebaõnnestunud kriminaalhooldused) ning leidnud asjaolusid kogumis hinnates, et positiivsed asjaolud ei kaalu negatiivset üles.
21. N.N on kriminaalkorras karistatud korduvalt, käesolevalt kannab ta kuuendat vanglakaristust süstemaatilise varguse eest. Varasemad kuriteod on olnud samuti peamiselt varavastased. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on majandusliku kasu saamine. Kuigi on positiivne, et N.N on vangistuses käitunud hästi (puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), tuleb kohtul hinnata ka vabanemisjärgseid riskitegureid. 2