1-16-6863/120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6863 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2017 määrus R.E tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu R.E (ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. novembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt R.E-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot).
6. Mõista R.E-lt välja menetluskulu 48 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. R.E tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 17.10.2016 otsusega mõisteti R.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8 ja 9 järgi ning KrMS § 238 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.04.2016 ja lõpeb 06.08.
10. Viru Vangla esitas 08.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 16.11.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
12. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Samuti esineb R.E puhul rida positiivseid asjaolusid – R.E ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja õppis riigikeelt. Vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht, milles osas on esitatud garantiikiri OÜ-lt LIK Ehitusgrupp (tl 109).
13. Samas on R.E suhtes mitmeid asjaolusid, mis iseloomustavad teda negatiivselt. R.E on 12 korral kriminaalkorras karistatud ning kannab neljandat reaalaset vangistus. Tal puudub toetav sotsiaalvõrgustik ja enesekehtestamise oskus. Ta on valmis majandusliku kasu saamise nimel toime panema kuritegusid. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvus narkootilisest ainest. R.E hakkas narkootikume tarvitama 15 aastaselt, mistõttu on tal diagnoositud narkootilise aine sõltuvus. R.E tarvitas narkootikume igapäevaselt ja viimati vahetult enne vahistamist. Tegutsemisel on süüdimõistetu mõelnud vaid lühiajalistele tulemustele ega ole arvestanud pikaaegsete negatiivsete tagajärgedega. R.E käitub ennast õigustavalt. Süüdimõistetu on kahel korral viibinud kriminaalhooldusel. Viimase kriminaalhoolduse ajal tarvitas katseajal narkootikume ning temale tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. Uute kuritegude riskiprotsendid on R.E puhul 83% ja 36%.
14. Eeltoodust tulenevalt maakohus leidis, et käesoleval juhul kaaluvad negatiivsed asjaolud üles positiivseid asjaolusid ning R.E tuleb jätta ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Siinkohal arvestab maakohus ka seda, et ei vangla ega prokurör ei toeta R.E ennetähtaegset vabastamist. Esitatud määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R.E kaitsja advokaat N. Rõžov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja hinnangul on maakohtu määrus põhjendamatu ja tuleb tühistada.
16. Maakohus on R.E puhul jätnud tähelepanuta, et R.E ei ole kehtivaid distsiplinaarkarisusi. Seega tuleks arvestada kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt on hea käitumine kinnipidamiskohas oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06, p 8.1). Süüdimõistetul on vabanemise korral olemas kindel elukoht, kuhu on elektroonilise valveseadme paigaldamine võimalik. Samuti on R.E vabanemise korral olemas kindel töökoht, mille kohta on esitatud garantiikiri. Süüdimõistetu osales aktiivselt ettenähtud sotsiaalprogrammides ning on väljendanud valmidust muutusteks. Kinnipidamiskohas töötas R.E majandustöödel. Käesoleval juhul kaaluvad R.E positiivselt iseloomustavad asjaolud üle negatiivsed. 2
17. Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2017 määrusega anti menetlusosalistele kuni 15.12.2017 aega esitada määruskaebuse osas kirjalikke seisukohti.
18. Oma seisukoha esitas R.E. Ta on küll selle pealkirjastanud apellatsioonina, kuid kuna tema poolt määruskaebuse esitamise viimane päev oli 06.12.2017 ja käesoleva kirja on ta dateerinud 13.12.2017, siis tegemist ei ole tema määruskaebusega, vaid seisukohaga ringkonnakohtu 07.12.2017 määrusest tulenevalt. Oma seisukohas R.E rõhutab, et alused tema ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas, kuna tal on kindel elukoht (üürileping lisatud) ja talle on tagatud töökoht. Vanglas on ta läbinud kõik ettenähtud programmid ja tal pole distsiplinaarrikkumisi.
19. Maakohtu menetluse ajal ei olnud selge, kas R.E saab pikendada üürilepingut elamispinnale XXX, Narva. Nüüdseks on see küsimus lahendatud, sest R.E esitas 12.12.2017 üürilepingu nimetatud elamispinnale kuni 06.12.
20. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta R.E vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegiumkolleegium järgmist.
22. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolevaks ajaks on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Maakohtus asja arutamise ajal ei olnud teada, kas R.E saab pikendada üürilepingut aadressil XXX, Narva. Tegemist on ühetoalise munitsipaaleluruumiga, mille haldajaks on SA Narva Linnaelamu. Telefonivestluses SA Narva Linnaelamu spetsialistiga selgus, et üürileping kehtib 2017 a. lõpuni. Kodukülastuse käigus tuvastas kriminaalhooldusametnik, et elukoht on sobiv elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, kuid vastavalt elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra § 51 lg 2 p-le 1 peab süüdimõistetul olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks. Kriminaalhooldaja on avaldanud, et kuna ei ole teada, kas antud üürilepingut pikendatakse või mitte, ei ole R.E poolt avaldatud elukohas elektroonilist valvet võimalik kohaldada (tl 105). R.E avaldas maakohtus toimunud istungi käigus, et elukoha üürilepingu pikendamise otsustamine toimub 06.12.2017 (tl 120). Nüüdseks on R.E üürilepingut pikendatud ja seega on tal kindel elukoht. Samas ei too eeltoodu kaasa maakohtu määruse tühistamist ja R.E ennetähtaegset vabastamist.
23. Ringkonnakohus leiab, et R.E puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist, mida ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega ära hoida. Eelkõige viitab sellele R.E varasem elukäik. Kohtupraktikas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
24. R.E on kriminaalkorras karistatud korduvalt, samuti viibib süüdimõistetu kinnipidamiskohas juba neljandat korda. Süüdimõistetule on küll garanteeritud kindel töökoht, kuid samas nähtub kohtutoimiku materjalidest, et isiku töötegemisharjumus on olnud võrdlemisi ebastabiilne. Nimelt tarvitab R.E alates 15 eluaastast narkootikume (ka kuritegelikule teele asus R.E juba noorukieas) ning käesolevalt on süüdimõistetul diagnoositud narkootilise aine sõltuvus. Muuhulgas tarvitas R.E vabaduses narkootikume igapäevaselt ning viimati enne vahistamist. Viimase kriminaalhoolduse ajal oli R.E samuti probleeme narkootikumide tarvitamisega, mistõttu pöörati temale mõistetud karistus täitmisele. Seega on R.E puhul on olemas oht, et ta jätkab vabaduses narkootilise aine tarvitamist, mis muudab küsitavaks ametliku töökoha omamise ning kindla 3 sissetuleku saamise. Ka vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et R.E kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud varalise kasu saamine. Muuhulgas on R.E pidanud oma vajadustest tingitud õigusrikkumisi möödapääsmatuteks ning isik ise ennast kurjategijaks ei pea.
25. Ringkonnakohus nõustub, et leidub ka R.E positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine, garanteeritud töökoht), kuid käesoleval juhul ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et R.E suudaks vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Isiku sedavõrd suur korduvkaristatus näitab R.E tegelikku suhtumist ühiskonda ning tema vähest motivatsiooni muutuda. Temale varasemalt mõistetud eriliigilised karistused ei ole taganud R.E õiguskuulekust, mistõttu tuleb käesoleval juhul isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega. Eeltoodut kokku võttes ei ole kriminaalkolleegium piisavalt veendunud, et R.E oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole R.E ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
26. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 16.11.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
27. Advokaat N. Rõžov on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu kokku 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Kolleegium, juhindudes RÕS § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26.07.
28. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Määruskaebus on äärmiselt napp ning selles puuduvad sisulised põhjendused, mistõttu leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse koostamiseks märgitud aeg (1,5 h) ei ole põhjendatud. Seetõttu vähendab kriminaalkolleegium RÕS § 22 lg 7 kohaselt kaitsja taotletavat tasu 20 euro ulatuses (0,5 tunni võrra), määrates kaitsja tasuks 1 h töö eest 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 48 eurot R.E kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4