KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-6863 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Tarasova Kaitsja Heiki Kuningas Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.L-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu I.L, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 06.04.2016 ja lõpp 06.08.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.03.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta I.L elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista I.L-ilt menetluskuluna riigituludesse 162,00 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot kaitsetasu vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700073319 ning selgitusse märkida „I.L, 1-16-6863, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kasuks 162,00 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas poolt süüdimõistetu I.L-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, I.L-ile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.L-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.10.2016 otsusega tunnistati I.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning teda karistati vangistusega 2 aastat ja 4 kuud. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 06.04.2016 I.L on kriminaalkorras karistatud 12-l korral ning vanglas kannab karistust neljandat korda. Käesolev vangistus määrati isikule varguste eest grupi poolt sissetungimisega. Isikut on varasemalt karistatud varguste, omavolilise sissetungi, mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes, kehalise väärkohtlemise ning ähvardamise eest. Kuritegude põhjus on olnud samalaadne – varalise kasu saamine. Soodusteguriks on narkosõltuvus. Vangistuse jooksul kinnipeetav ei ole kinnipeetav hetkel millegagi tegelenud. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus – noomitus (tekitas tahtliku enesevigastuse). Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise munitsipaaleluruumiga, mille haldajaks on xxxx. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et eluase on sobilik elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Samuti nähtub, et praeguseks puudub xxxx nõusolek elektroonilise valve paigaldamiseks antud aadressil, sest munitsipaaleluruumi üürileping I.L-i nimele on kehtetu ja kinnipeetaval ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti, et üürilepingut pikendada. Eeltoodust tulenevalt puudub isikul praeguse seisuga kindel vabanemisjärgne elukoht. Kinnipeetaval on algharidus ning põhihariduse omandamises kasu ei näe. Riigikeele B1-tase jäi isikul vanglas lõpetamata, kuid isik soovib vanglas uuesti alustada riigikeele õppimist. Kinnipeetav väidab, et töökogemus on tal olemas. Ennetähtaegse vabastamise korral garanteerib kinnipeetava töölevõtmise xxxx. TÄITISe andmetel on isikul rahalisi nõudeid 14 129,13 eurot. Vangistuses isik koristajana töötamisest huvitatud ei ole. Isiku lähedasteks on ema ja õde, kellega suhted on väidetavalt head. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et positiivne toetav sotsiaalvõrgustik isikul puudub – isiku tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga ja narkootikume tarvitavaid isikuid. Isik hakkas narkootikume tarvitama 15-aastaselt. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul on diagnoositud narkosõltuvus ning isik vajab narkorehabilitatsiooni. Meditsiiniosakonna andmetel tarvitas isik narkootikume igapäevaselt ja viimati vahetult enne vahistamist. Kinnipeetav eitab kategooriliselt viimase vabaduses viibimise ajal narkootikumide tarvitamist ja isik ise ennast narkosõltlaseks ei pea. Samas määrati isikule viimane väärteokaristus 01.04.2016 NPALS § 151 alusel. 03.05.-30.05.2012 osales isik sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid vabaduses isik sotsiaalprogrammis omandatud teadmisi ja oskusi ei kasutanud. Kinnipeetav on varasemalt tekitanud endale enesevigastusi. Muuhulgas on isikule varasemalt määratud 70 % töövõimetus. Kuritegelikule teele asus kinnipeetav juba noorukieas. Isikut on kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Isiku korduvad kuriteod viitavad isiku impulsiivsusele. Kuivõrd isik ise probleeme ei tunnista, ei ole ta ka suuteline neid lahendama. Isik arvab, et varastamine on 2 normaalne sissetuleku saamiseks. Enamus kuritegusid on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tegutsemisel on isik mõelnud vaid lühiajalistele tulemustele ega ole arvestanud pikaaegsete negatiivsete tagajärgedega. Isik on pidanud oma vajadustest tingitud õigusrikkumisi möödapääsmatuteks ning süüdistab teisi. Realistlikud eesmärgid puuduvad. Isik on olnud kaks korda kriminaalhoolduse all. Viimane kord tarvitas isik kriminaalhoolduse ajal narkootikume ning temale mõistetud karistus pöörati täitmisele. Isik enda sõnul ei soovi enam vanglasse sattuda, sest ta tahab poega kasvatada. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 83 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 36 %. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada I.L enne tähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, teeb vangla ettepaneku kohustada isikut KarS § 75 lg 2 p 9 järgi alluma elektroonilisele valvele 6 kuud ning kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Vangla teeb ettepaneku määrata I.L-ile vastavalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 06.08.
- Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta I.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 13.02.2017 koostatud kinnipeetava kohta iseloomustuses toodud seisukohtadega, sealhulgas hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla I.L-i ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal ja toimepandud kuritegude arvukus viitavad tema ohtlikkusele. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik on aastaid tarbinud narkootikume, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Tähelepanuta ei saa jätta, et riskihindamise alusel on isik ohtlik konkreetsele täiskasvanule ja avalikkusele (risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vastavalt 83% ja 36%, mis on üsna kõrge retsidiivsusnäitaja. Samuti viitab isiku käitumine sellele, et kuritegude toimepanemine on kujunenud isikule tavapäraseks eluviisiks. Varasemad karistused ei ole talle mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab isik vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. I.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei oleks käesoleval ajal kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste omandiõigusesse, korteripuutumatusesse, kaaskodanike turvatundesse. Kriminaalhoolduslike vahenditega (ka elektroonilise valvega) ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning isikul tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur I.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 14.03.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta lõpetab igasugused rumalused, millega ta enne tegeles. Tema laps on lastekodus, kuid ta soovib oma lapsega tegeleda. Ta tahaks enda lapse lastekodust ära võtta. Rahaliste nõuete summa on suur, sest tal puudus tahe rahalisi nõudeid tasuda. Nüüd ta lubab, et läheb tööle ning hakkab oma rahalisi 3 nõudeid maksma. Ta lubab esimest korda elus, et hakkab oma nõudeid maksma. Kui varem ei võtnud keegi teda kindla lepinguga tööle, siis nüüd on tal see võimalus olemas – tal on garanteeritud töökoht olemas. Tema tööandja lubab ta enda juurde tööle võtta. Toetama hakkab teda xxxx sotsiaalosakond, et ta saaks hoolitseda enda ja lapse eest. Ta lubab, et läbib kõik programmid, mis temale sotsiaalosakonna poolt määratakse. Samuti läbib ta järelevalve ja kõik narkootikumide arstid ja psühholoogid. Ta soovib, et talle pandaks kõikvõimalikud keelud peale (sh alkoholi- ja narkootikumide keeld). Elama hakkaks ta xxxx koos lapsega. Kinnipeetav avaldab, et nende 12-ne korra jooksul tahab ta ise elus esimest korda vabaneda. ID-kaardi saamisega hakkas ta tegelema 3 kuud tagasi ning käesolevaks hetkeks on paberid vormistatud. Kuu aega tagasi tulid sotsiaaltöötajad ning võtsid kõik vajalikud näpujäljed ja dokumendid, et ta saaks endale elamisloa. Vangla sõnul on tal narkosõltuvus, kuid tegelikult ei ole tal mingit narkosõltuvust. Narkootikume tarbis ta umbes kaks aastat tagasi ning nüüdseks on ta narkootikumidest võõrdunud. Alkoholi ta ei joo. Ta palub, et kohus paneks talle kõikvõimalikud tingimused peale ning määraks pikema tähtaja, kui vangla on palunud. Kinnipeetav selgitab, et teda kontrolliks nii kriminaalhooldaja kui ka sotsiaalosakond tema lapse pärast. Ta lubab, et ei pane mingeid rikkumisi toime. Ta saab aru, et 27 varguse episoodi on väga palju, kuid ta tunnistas ise kõik ausalt üles ning aitas uurimisel kaasa. Kaitsja seisukoht Kaitsja avaldas kohtuistungil, et kuigi I.L on varem korduvalt karistatud, ei tähenda see seda, et isik ei võiks nüüdsest oma elu uuesti elama hakata. Kinnipeetav tõesti on varem toime pannud vargusi, kuid tema jutust ilmneb, et isikul ei olnud ka varem õiget tööd (s.t püsivat töökohta ja lepingut). Nüüd, kui isikul on olemas töökoht ning sellest tulenev garanteeritud sissetulek, siis on välistatud edaspidised võimalused varguste toimepanemiseks. Töökoht tagab isikule ka aja korrapärase ja korrektse sisustamise. Vangla iseloomustuses on pööratud suurt tähelepanu isiku narkosõltuvusele. Tänaseks päevaks ei ole isik 2 aastat narkootikumidega kokku puutunud, mistõttu on olemas eeldused, et see ka nii jääb. ID-kaart on menetlemisel – füüsiliselt seda käes ei ole, kuid on eeldatav, et talle see mingil ajal saabub. IDkaardi saamisel oleks võimalik soetada endale elamispind. Isik ei ole varasemalt elektroonilise valve all olnud. Kaitsja hinnangul seab elektrooniline valve ranged piirangud ning I.L on sellega nõus. Kaitsja sõnul ei ole kunagi hilja elus uut lehekülge pöörata ning kaitsja palub, et kohus oleks valmis uskuma, et isik saab hakkama. Kaitsja palub kohtul kaaluda võimalust, et I.L-ile võimaldataks elektroonilist valvet. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.L ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama munitsipaaleluruumi aadressil xxxx, mille haldajaks on xxxx. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valve kohaldamine eelnevalt nimetatud elukohas ei olnud arvamuse koostamise seisuga võimalik, sest I.L puudus xxxx nõusolek elektroonilise valve paigaldamiseks antud 4 munitsipaaleluruumis. Kohtuistungil ilmnes, et käesolevaks hetkeks on I.L-i IDkaart menetlemisel, mis annab isikule võimaluse üürilepingut xxxx pikendada. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et isikul on kindel vabanemisjärgne elukoht olemas. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetaval on vabanemisjärgne garanteeritud töökoht olemas – ennetähtaegse vabastamise korral garanteerib isikule töökoha xxxx. Samas ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et isikul on TÄITISe andmetel rahalisi nõudeid 14 129,13 eurot, mis võib halvendada isiku majanduslikku toimetulekut ning see omakorda võib suurendada uute kuritegude toimepanemise riski ning seda eriti olukorras, kus isik on enamus kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks van gistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – isik tekitas 01.06.2016 tahtliku enesevigastuse. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all, alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vähetähtis pole ka kinnipeetava iseloomustusest nähtuv asjaolu, et isiku tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Kuna isik pani käesoleva kuriteo toime grupis, siis kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine võib kohtu hinnangul suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Märkimist väärib ka asjaolu, et isiku tutvusringkonda kuulub narkootikume tarvitavaid isikuid ning et I.L on diagnoositud narkosõltuvus (meditsiiniosakonna andmetel tarvitas isik narkootikume igapäevaselt). Kohtu hinnangul suurendab asjaolu, et isiku tutvusringkonda kuulub ka narkootikume tarvitavaid isikuid, riski, et isik hakkab vabaduses uuesti narkootikume tarvitama. Kohtu hinnangul viitab isiku varasem käitumine, toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom isiku ohtlikkusele. I.L asus kuritegelikule teele juba noorukieas. Teda on kriminaalkorras karistatud 12-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab juba neljandat korda. Viru Maakohtu 17.10.2016 kohtuotsusega mõisteti isik süüdi 27 varguse toimepanemises ning temale varasemalt mõistetud karistused ei ole mingit mõju avaldanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et kuritegude toimepanemine on kujunenud isikule tavapäraseks eluviisiks. Isikule on ka varem antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid isik tarvitas viimase kriminaalhoolduse ajal narkootikume ning tema karistus pöörati täitmisele. I.L-i käitumist ei ole olnud võimalik korrigeerida kriminaalhoolduslike vahendiga, mistõttu ei saa kohus olla ka kindel, et elektrooniline järelevalve oleks käesoleval juhul tulemuslik. Lisaks ei saa jätta kõrvale isiku varasemat ükskõiset suhtumist teiste inimeste omandiõigusesse, korteripuutumatusesse ja kaaskodanike turvatundesse. Vangla hinnangul on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 83 %, millise näol on tegemist väga kõrge riskiga. Nii vangla kui ka prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu I.L-i vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5 Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Viru Maakohtu
- märtsi 2017 määrus jätta muutmata. 2.Määruskaebus jätta rahuldamata. 2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) advokaat Heiki Kuningale määruskaebemenetluses I.L-ile riigi õigusabi osutamise eest. 3.Mõista I.L-ilt välja menetluskulu 96 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. 4.I.L tasuda väljamõistetud menetluskulu määrusele lisatud makseinfo alusel
- päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 10.05.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta I.L-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga määruskaebus menetlusse võtmata. 21.03.2017 kohtumäärus 1-16-6863 jõustus 10.05.2017 Riigikohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Keili Rosar 6