Obsah (14)

§ 172§ 657§ 460§ 613§ 477§ 614§ 198§ 211§ 475§ 238§ 210§ 442§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Ulvi Loonurm, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 2. august 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-9993 Kohtuasi C avaldus

§ 172lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Määruskaebus 4

1. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palus maakohtu määrus tühistada ja jätta avaldus rahuldamata.
2. Puudutatud isik heitis maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud puudutatud isiku poolt
3. oktoobril
4. a kohtule esitatud
5. a Vana-Kalamaja 11a, Tallinn elamu rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojekti. Tulenevalt
6. septembril
7. a kehtinud korteriomandiseaduse § 5 lg 3 p-st 1 tuli korteriomandite koosseisude muutmisel ning uute korteriomandite moodustamisel edastada kinnistusosakonnale koos vastavasisulise notariaalaktiga riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid. Notari poolt kinnistusosakonnale edastatud
8. korruse plaanil on märge, et plaan vastab
9. jaanuari
10. a ehitusprojektile, kuid Tallinna linnaplaneerimise Amet ei väljastanud selle ehitusprojekti kohta ehitusluba. Praegu eksisteerib vaid ehitusluba nr 35373, mis on väljastatud
11. a VanaKalamaja 11a, Tallinn, elamu rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojekti kohta. Vastavalt ehitusprojektile ei kuulu vaidlusalune šaht avaldaja korteriomandi reaalossa.
12. Puudutatud isik ei saanud kuidagi ehitustööde käigus nihutada enda eriomandi eseme seina ja veetorustiku veemõõdiku avaldaja korteri reaalosasse, sest avaldaja ehitas ise seina korterite vannitubade vahele enne remondi tööde alustamist puudutatud isiku korteris. Lisaks märkis puudutatud isik, et avaldaja kui korteriühistu juhatuse liige võttis vastu ehitustööd, mille käigus oli demonteeritud šahtis asunud kütteahi ning paigaldatud veetorustik. Ehitustööde üleandmisvastuvõtmisaktis avaldaja kinnitas, et arendaja on teostanud kõik
13. septembri
14. a notariaalses kokkuleppes arendaja ja Vana-Kalamaja korteriomanike vahel kokku lepitud ehitustöö.
15. Notariaalses lepingus ei ole avaldaja ja puudutatud isiku korterite vahelise vaidlusaluse seina/šahti/konstruktsiooni osa kuuluvuse kohta sõlmitud ühtegi kokkulepet ega kajastatud seda ühelgi muul viisil. Mõlemal plaanil, mille esitasid avaldaja ja puudutatud isik koos ehitusprojektiga, on vaidlusaluse seina osa märgitud sarnaselt ega ole toodud välja, et selle arvelt oleks suurenenud korter 1 ehk avaldaja korteri põrandapinnad. Korteri 1 üldpind ei ole muutunud. Puudutatud isik ei ole hõivanud korteri 1 üldpinda. Puudutatud isik leidis, et notariaalses lepingus puudub kokkulepe selle kohta, et pooled on kokku leppinud reaalosade paiknemiseks vastavalt notari poolt kinnistusosakonnale edastatud
16. korruse plaanile. Notari poolt koos lepinguga kinnistusosakonnale edastatud
17. korruse plaan ei ole lepingu lisa.
18. Puudutatud isik vaidles vastu ka kahju hüvitamise nõude summa suurusele leides, et avaldaja poolt esitatud rikkumise kindlakstegemise kulude suurus ei ole mõistlik, sest asjatundja on oluliselt üle hinnanud oma teenuste maksumuse. Avaldaja seisukoht
19. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
20. Avaldaja jäi kõigi enda varasemate seisukohtade juurde ning märkis, et puudutatud isiku vastuväited ei ole tõendatud. Puudutatud isiku viide korteriomandiseaduse § 5 lg-le 3 on eksitav. Seoses puudutatud isiku esitatud
21. a Vana-Kalamaja 11 a, Tallinn elamu rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojektiga märkis avaldaja, et dokumendist on asjakohane vaid selle lk-l 38 asuv hoone eelprojekti joonis, mis on identne notariaalse lepingu lisaks oleva plaaniga, kuid sellel ei ole märgitud reaalosade piire. Reaalosade piirides lepiti 5 kokku
22. septembril
23. a notari juures.
24. veebruari
25. a ehitustööde akt ei tõenda reaalosade piiride paiknemist, pealegi seisnes avaldaja nõue selles, et puudutatud isik on
26. a eriomandi eseme remonditööde käigus nihutanud enda eriomandi eseme seina ja veetorustiku avaldaja korteri reaalosasse. Puudutatud isiku paljasõnaline väide ei anna alust pidada asjatundja arvamuse maksumust ebamõistlikuks. Asjatundja arvamus on koostatud kaheksal lehel ja selle koostamiseks viidi läbi kohtvaatlus ja kaameratööd.
27. Lisaks juhtis avaldaja tähelepanu asjaolule, et puudutatud isik on oma korteri võõrandanud ning alates
28. detsembrist
29. a on uueks omanikuks Z, mistõttu on alus kaaluda uue omaniku menetlusse kaasamist. Menetluse edasine käik
30. Kinnistusraamatu andmete kontrollimisel sai ringkonnakohtule teatavaks, et ka VanaKalamaja 11-1, Tallinn, s.o avaldaja eriomandi omanik on vahetunud ning uueks omanikuks on alates
31. maist
32. a X.
33. Vastuseks ringkonnakohtu
34. veebruari
35. a kirjale andsid avaldaja C ja X ühiselt teada, et X oli korteriomandi omandamise ajal käesolevast kohtuvaidlusest teadlik ning avaldajal ei ole vastuväiteid tema asendamiseks Xega. Z avaldas, et tema ei olnud korteriomandi omandamise ajal käesolevast vaidlusest teadlik ja esitas selle tõendamiseks kohtule ka notariaalse lepingu, kuid märkis, et ei tunne ennast menetlusosalisena. Q vastas, et ei mäleta, kas ta teatas Zile korteriomandi omandamise ajal käesolevast vaidlusest ning märkis, et tal ei ole vastuväiteid Zi ja Xe menetlusse kaasamiseks ning senise avaldaja asendamiseks Xega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel koosmõjus

§-ga 659 tühistada ning tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 27. Esmalt, seoses vaidluse esemeks olevate korteriomandite omanike vahetustega, määrab ringkonnakohus kindlaks menetlusosaliste ringi, lahendab seni lahendamata taotlused ning võtab seisukoha tehtava lahendi siduvuse kohta menetlusosaliste suhtes

§ 460lg 1 alusel.

27.1. Võttes arvesse, et avaldaja C on esitanud nõude, mis puudutab korteriomanike omavahelisi õiguseid ja kohustusi, lahendatakse käesolev vaidlus hagita menetluses (

§ 613

lg p 1 p 1,

§ 613

lg 2).

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 614

lg 3 kohaselt kuuluvad

§ 613

lg-s 2 nimetatud juhul menetlusosaliste hulka kaasomanikud.

§ 198

lg 3 esimese lause kohaselt kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Arvestades, et Vana-Kalamaja tn 11-1 ja 11-1a omanikud on vahetunud, kuid avalduse ese puudutab uutele omanikele kuuluvaid eriomandeid, tuleb uute omanike seisukohtade välja selgitamiseks kaasata nad menetlusse. Seega kaasab ringkonnakohus menetlusse Zi kui Vana-Kalamaja tn 11-1a, Tallinn omaniku ning Xe kui Vana-Kalamaja tn 11-1, Tallinn omaniku. 27.2.

§ 211

lg 1 esimese lause järgi mh juhul, kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel.

§ 211

lg 3 järgi eeltoodut ei kohaldata, kui asjas tehtav 6 otsus ei kehtiks

§ 460kohaselt õigusjärglase suhtes.

Kui sellisel juhul on võõrandaja hageja, võib kostja hagejale esitada vastuväite, et hageja on nõudeõiguse kaotanud. Riigikohtu praktikast tulenevalt kohalduvad eeltoodud hagimenetluse reeglid menetlusõigusjärgluse kohta ka hagita menetluses (RKTKo 28. mai 2014. a, 3-2-1-46-14, p 13), milleks on mh ka korteriomandi valitsemisega seotud korteriomanike vahelised vaidlused (

§ 475

lg 1 p 13, § 613 lg 1 p 1, lg 2).

§ 460

lg 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks.

§ 460

lg 2 kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. 27.3. Arvestades, et X teadis korteriomandi omandamise ajal käesolevast kohtuvaidlusest, on käesolevas tsiviilasjas tehtav lahend Xe suhtes

§ 460lg 1 alusel kehtiv.

Kuivõrd X andis teada, et on nõus astuma senise avaldaja C asemel menetlusse (kd II, tl 39) ning teised menetlusosalised ei olnud sellele vastu (kd II, tl 41; tl 51), asendab ringkonnakohus senise avaldaja C Xega. Ringkonnakohus selgitab, et X on seotud oma õiguseellase C poolt menetluse käigus tehtud menetlustoimingutega, sh tema poolt omaks võetud asjaolude, esitatud tõendite ja tehtud avaldustega. 27.

1. Z esitas
2. veebruaril
3. a tõendi (Vana-Kalamaja tn 11-1a, Tallinn (registriosa nr 14045501) kinnistusraamatu II jakku kantud omaniku Zi kande aluseks olevad dokumendid [
4. detsembril
5. a notariaalselt tõestatud korteriomandi müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus; notariaalmärge]), millega soovib tõendada, et ei teadnud korteriomandi omandamise ajal käesolevast kohtuvaidlusest. Ringkonnakohtu hinnangul on kõnealune tõend kohtulahendi Zi suhtes kehtivuse tuvastamisel

§ 238

järgi asjakohane ja lubatud, mistõttu võtab kohus selle tõendi käesoleva tsiviilasja juurde. 27.

1. Ringkonnakohus selgitab, et
2. detsembril
3. a Q, Serguei Beloussovi ja Zi vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandi müügilepingust ei nähtu, et müüjad oleksid teavitanud Zit käesolevast kohtuvaidlusest või et Z oleks kinnitanud, et ta on teadlik käesolevast vaidlusest. Ka Q ei väitnud vastupidist. See annab aluse arvata, et tsiviilasjas tehtav lahend ei oleks Zi suhtes

§ 460lg 1 alusel kehtiv.

28. Kolleegium selgitab, et

§ 210

lg 2 järgi vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. KrtS § 43 lg 1 järgi lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Sama sätte lg 2 kohaselt korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest; seejuures on omandaja vastutus piiratud korteriomandi väärtusega.

1. Käesolevas tsiviilasjas on avaldaja esitanud endise olukorra taastamise nõude VanaKalamaja 11-1a, Tallinn endise korteriomandi omaniku Q vastu. Alates
2. detsembrist
3. a kuulub vaidlusalune korteriomand Vana-Kalamaja 11-1a, Tallinn Zile. Kuivõrd VanaKalamaja tn 11-1a, Tallinn omanik on vahetunud, ei ole Ql õiguslikku alust teha ümberkorraldusi Vana-Kalamaja 11-1 ja 11-1a korteriomandi eriomandi piirides ega täita maakohtu määrust ka olukorras, kus see jääks muutmata. Arvestades käesolevas asjas esitatud nõuet, ei oleks tehtav lahend uue omaniku Zi suhtes kehtiv ülalmärgitud põhjustel (vt p 27.5)

§ 460

lg 1 alusel ning oleks vastuolus ka

§ 442

lg-ga 5, kuivõrd ei oleks täidetav, sest kohus saab soorituseks kohustada vaid kinnisasja omanikku, kuid hetkel on kohustamisnõue suunatud endise omaniku vastu. 7

1. Samas ei nähtu ei kinnistusraamatu kandest ega ka ringkonnakohtu kogutud tõenditest, et uus omanik Z oleks saanud korteriomandi omanikuks täite- või pankrotimenetluse käigus. Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi hinnangul ka Vana-Kalamaja 11-1a, Tallinn uuel omanikul iseenesest kohustus tagada, et tema eriomandi piirid vastaksid korteriomanike kokkuleppele. Samuti vastutab korteriomandi uus omanik KrtS § 43 alusel eelmise omaniku nõuete eest käendajana. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kui korteriomandi eelmine omanik andis müügilepingus uuele omanikule valeandmeid pooleliolevate vaidluste kohta, on see puudutatud isikute omavahelise sisesuhte probleem ega puuduta käesolevat vaidlust ning uuel omanikul on vastavate aluste esinemise korral õigus pöörduda rahalise nõudega endise omaniku vastu.
2. Kuivõrd käesoleval juhul on avaldaja nõue esitatud Vana-Kalamaja 11-1a, Tallinn korteriomandi endise omaniku vastu, kuid kohus saab kohustada vaid kinnisasja omanikku ning kohustamisnõue on võimalik rahuldada vaid omaniku suhtes, esineb seoses Vana-Kalamaja 111a, Tallinn korteriomandi omaniku vahetuse ning sellega kaasnevate uute asjaoludega alus tsiviilasja saatmiseks uueks arutamiseks samale maakohtule. Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel selgitada menetlusosalistele Vana-Kalamaja 11-1a, Tallinn korteriomandi omaniku vahetusest tekkinud õiguslikku olukorda, välja selgitada avaldaja seisukoht nõude muutmise osas ning vastavalt nõudele lahendada avaldus viisil, et tehtud lahend oleks täidetav. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas ka seetõttu, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtumäärust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulud
3. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja asi saadetakse maakohtule uueks lahendamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 kohaselt maakohtu otsustada.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse asja uuel läbivaatamisel kindlaks

§ 174lgtes 4 ja 6 sätestatu kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt) 8