Obsah (5)

§ 173§ 175§ 172§ 3§ 1933

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-19-4019 Kohtuasi X kohustustest v

) § 175 lg 2 p 2 alusel, kuna võlgnik rikkus

§ 173

lg 2 nimetatud kohustusi, s.o kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohtul on õigus nõuda teavet ja dokumente võlgniku varalise olukorra, tulutoova tegevuse või selle otsimise ja oma kohustuste täitmise kohta. Võlgnik ei esitanud vastavat teavet vaatamata kohtu järelpärimisele, millega ta kahjustas võlausaldajate huve. Võlgniku rikkumine oli süüline, kuna võlgnik jättis kohustuse täitmata vaatamata sellele, et kohus hoiatas, et teabe esitamata jätmisel võib kohus menetluse lõpetada. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Määruskaebuse täpsustuses märgib võlgnik, et ta on maksejõuetu, tal puudub vara ja ta elab sõbra juures. Võlgnik on haige (diabeet). Võlgnik on arvel Eesti Töötukassas ja on tööotsingul. Võlgnikule määratud pankrotihaldur ei ole temaga ühendust võtnud ega selgitanud olukorda. Menetluse edasine käik
3. Puudutatud isikud kohtutäitur Kaire Põlts ja OMEGA INVEST OÜ paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 2 2-19-4019 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Määruskaebus rahuldatakse.
6. Käesolevas asjas tuleb füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 järgi lähtuda asja lahendamisel kuni 01.07.2022 kehtinud

redaktsioonist. 11.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

§ 175

lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumise alused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm 20.06.2016, nr 3-2-1-49-16, p 15).

§ 175

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 4 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta. Käesolevas asjas ei nähtu, et võlgnik oleks mõistetud süüdi pankrotikuriteos (

§ 175

lg 2 p 1) või et võlgnik oleks keeldunud andmast kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta (

§ 175lg 4).

12. Maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast

§ 175

lg 2 p 2 alusel, kuna võlgnik rikkus

§ 173

lg-s 2 nimetatud kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 13. Asja materjalidest nähtuvalt esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

§ 175

lg 1 alusel ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks 15.03.2019 (tl 1–2). Maakohus algatas 14.12.2020 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (tl 95–96 pöördel). Maakohus edastas 11.11.2022 kirjaga nõude võlgnikule täiendava informatsiooni saamiseks (tl 117). Võlgnik teatas 15.11.2022 e-kirjas, et ta ei saa faili avada ning kohus edastas 16.11.2022 dokumendid Wordi formaadis (tl 118–119). Võlgnik maakohtule teavet ega nõutud dokumente ei esitanud. 14. Selleks, et kohus saaks keelduda võlgadest vabastamisest, tuleb kohtul teha kindlaks, kas võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult järeldanud, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada põhjusel, et võlgnik on rikkunud

§ 173lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust.

15. Maakohus määras

§ 172

lg 6 järgi võlgniku enda usaldusisikuks.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi, ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Riigikohus on rõhutanud, et

§ 172

lg-s 6 ettenähtud võimalus on seaduses ette nähtud siiski vaid mõjuva põhjuse esinemisel, ning kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul

§ 172

lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames 3 2-19-4019 tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama

§-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, nr 3-2-1-31-16, p 18). Maakohus on küll võlgnikule selgitanud usaldusisiku kohustusi menetluse algatamisel 14.12.2020 määruses ja seejärel 2 aasta möödumisel 11.11.2022 kirjas, kuid määruskaebuse väiteid arvesse võttes on siiski põhjendatud kahtlus, et võlgnik ei mõistnud talle pandud kohustuste sisu, mistõttu ei saa talle otseselt ette heita

§ 173lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse süülist rikkumist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole piisav kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel üksnes ühe kirja saatmine. Kohtunõudele vastamata jätmine võlgniku poolt pidi panema maakohut kahtlema selles, kas võlgnik sai kohtu selgitustest aru ja kas ta suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. 16. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et

§ 175

lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. See tähendab, et

§ 175

lg-s 4 kohustuse rikkumine on eraldi alus menetluse lõpetamiseks ja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumiseks, kuid seejuures tuleb silmas pidada, et ärakuulamisele ilmumata jätmist ei saa võrdsustada

§ 173lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumisega.

17. Riigikohus on selgitanud, et

§ 175

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamast keeldumiseks peab kohus muu hulgas selgitama, millise teabe vande all andmata jätmise või tähtajaks andmata jätmise tõttu kohus menetluse lõpetab (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16). See tähendab, et menetlusdokumendis, millega kohus kohustab võlgnikku ilmuma kohtusse ärakuulamisele ja hoiatab, et ärakuulamisele ilmumata jätmise korral keeldub kohus teda kohustustest vabastamast, peab ühtlasi nähtuma, millise teabe osas võlgnikku plaanitakse ära kuulata ja millise teabe vande all andmata jätmise korral kohus

§ 175lg 4 alusel menetluse lõpetab.

18. Asja materjalidest nähtuvalt kohustas maakohus 12.04.2019 kirjas võlgnikku ilmuma kohtusse (tl 46) ja 09.05.2019 on võlgnik andnud vande, kinnitades, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on õiged (tl 52). Nimetatud võlgniku vanne on antud enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja kohtukutsest ei nähtu hoiatust, et kas ja millise teabe vande all andmata jätmisega võib kohus seostada

§ 175lg 4 alusel menetluse lõpetamist.

Seega tuleb järeldada, et maakohus ei ole kohustanud võlgnikku andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest

§ 175lg 4 mõttes.

19.

§ 3

lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Hagita asjade läbivaatamist sätestava TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 16). 20. Asja materjalidest nähtuvalt otsustas maakohus omal algatusel menetluse lõpetamise, s.t ilma võlausaldaja või usaldusisiku taotluseta. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka sellisel juhul 4 2-19-4019 enne kohustustest vabastamise otsustamist anda võlausaldajatele võimalus olla ärakuulatud. Kuigi osad võlausaldajad esitasid määruskaebusele vastused, ei saa alles määruskaebusele vastuse esitamist pidada

§ 175lg-s 3 sätestatud ärakuulamisena.

21. Maakohus viitas vaidlustatud määruses

§ 175

lg-le 5, mille esimese lause kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lg-tes 2 või 4 nimetatud alus.

Alates 01.07.2022 kehtiva

§ 1933

lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 01.07.2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

§ 175

lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seaduse seletuskirja kohaselt on säte vajalik tagamaks isikute võrdne kohtlemine võrreldes nende isikutega, kelle suhtes algatatakse menetlus uue seaduse redaktsiooni alusel ning kellele kohaldub seega lühem kohustustest vabastamise periood. Praegusel juhul on kohustustest vabastamise menetlus algatatud 14.12.2020 ja seega

§ 1933

lg 1 järgi vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Maakohus on otsustanud kohustustest vabastamise üle enne kolmeaastase perioodi täis saamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene ei alates 01.07.2022 kehtiva

§ 1933

lg-st 1 ega kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg-st 5 kohtule alust vähendada kohustustest vabastamise üle otsustamise perioodi alla kolme aasta. 22. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kuigi alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks võib olla olemas, on maakohus ennatlikult pärast üksnes ühe aruandenõude täitmata jätmist otsustanud menetluse lõpetada, seejuures enne kolmeaastase perioodi täitumist. Maakohus ei ole võlgnikku nõuetekohaselt ärakuulamisele kutsunud ja seetõttu puudus maakohtul võimalus kõiki asjaolusid välja selgitada. Maakohus saab asja uuel läbivaatamisel selgitada täiendavalt võlgnikule tema usaldusisiku kohustusi ja nõuda võlgnikult vande all teabe andmist oma kohustuste täitmisest ning võlgnik peab kohtunõuet täitma (

§ 175lg 4).

Kuivõrd kohustustest vabastamise menetlus jätkub maakohtus, tuleb võlgnikul jätkata usaldusisiku kohustuste täitmist. 23. Maakohus on jätnud määruse pealdises võlausaldajad menetlusosalistena märkimata. Ringkonnakohus leiab, et määruse sissejuhatavas osas tuleb kajastada nii avaldaja kui ka võlausaldajad puudutatud isikutena. Kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi kohustustest vabastamise menetlusega mõjutatakse, tuleb määrus kätte toimetada (

§ 175lg 6).

Ringkonnakohus saab toimikust nähtuva pinnalt järeldada, et puudutatud isikud käesolevas menetlusetapis on kohtutäitur Risto Sepp, kohtutäitur Hille Kudu, kohtutäitur Kaire Põlts ja OMEGA INVEST OÜ.

1. Seoses maakohtu määruse tühistamisega tuleb ringkonnakohtu määruse jõustumisel avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade maakohtu määruse tühistamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkumise kohta.
2. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi jätta maakohtu otsustada.
3. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on nõudnud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-tele 10 ja 15 tuleb praeguses asjas määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Seega on võlgnik tasunud riigilõivu 55 eurot nõutavast enam. Võlgnikul on õigus esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 4 5 2-19-4019 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. 27.

§ 175lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) 6