) § 69 lg 3, § 15 lg 1 p 1 ja § 38 lg 1 nõudeid, pannes toime
Kohtuistungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja väärteoprotokollis toodu juurde ja leidis, et kõik Karol Kängsepale etteheidetavad teod on kohtuistungil tõendamist leidnud ja ta on süüdi nende toimepanemises ning teda tuleb karistada. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Karol Kängsepa süü keskmiset suurem. Kõik etteheidetavad teod on toime pandud tahtlikult. Menetlusaluse isiku varasem käitumine näitab, et ta ei soovi järgida erinevaid seadusi ega ole teinud ka järeldusi varem määratud karistustest. Iga uue rikkumise toimepanemise ajal on Karol Kängsepal eelnevad karistused olnud kehtivad, mistõttu kergemad mõjutusvahendid on oma sisu kaotanud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks võib üksnes aresti kohaldamine ja juhtimisõiguse äravõtmine mõjutada isikut edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 63 lg 3 alusel tuleks karistus mõista iga rikkumise eest eraldi. Eeltoodule tuginedes taotles kohtuväline menetleja mõista menetlusalusele isikule
lg 2 järgi 20 päeva aresti,
lg 4 järgi võtta juhtimisõigus ära 8 kuuks ja
Menetlusalune isik kinnitas, et väärteoprotokoll on õigesti koostatud ja talle arusaadav ning tunnistas kõigi rikkumiste toimepanemist. Karistuse osas märkis, et saab aru, et trahv tuleb ilmselt suurem, kui seni ja see tuleb ära tasuda. Aresti mõistmist ei pea põhjendatuks, kuna see põhjustaks talle olulise kahju. Ta on mesinik ja hetkel on kõige kiirem tööperiood ning eemalolek tekitaks raske olukorra. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungil puudus vaidlus selles, et Karol Kängsep juhtis 05.06.2023 kell 15:42 Jõgevamaal Jõgeva-Põltsamaa mnt 11 km-l mootorsõidukit BMW 530DXDRIVE reg nr-ga xxxxxxxxx suunaga Jõgeva poole, liikudes kiirusega 168 km/h +/- 10 km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Nimetatud asjaolu kohta andis ütlusi menetlusalune isik, kes kinnitas, et sõitis sõbrale kuuluva autoga väärteoprotokollis kirjeldatud kohas ja ajal. Kuna tegemist oli mugava sportautoga, kedagi vastu ei tulnud ja oli pikk sirge teelõik, siis kiirus tuli märkamatult. 2 /
lg 1 p 1, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Kuna lubatud sõidukiiruse ületamine oli enam kui 60 km/h, siis pani menetlusalune isik toime
Lisaks heidetakse Karol Kängsepale ette, et ta tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumise märguannet, mis oli antud eessõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinine ja punane töötava märguandetuledega.
lg 1 sätestab, et juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Karol Kängsepa ütlustest kohtuistungil nähtus, et ta nägi vastutulevat politseisõidukit, vähendas kiirust ja pööras seejärel ära kõrvalteele. Põhjusena, miks kõrvalteele pööras ja lõpuks ka sõiduki peatas, on Karol Kängsepa selgitused vastuolulised. Väärteoprotokollis selgitas ta, et ei näinud politseid, kuna auto võõras ja päike paistis madalalt. Kohtuistungil aga andis esmalt ütlusi, et autos olnud seltskond soovis metsapeatuse teha, mistõttu kohe peatudes kõik ka väljusid sõidukist. Samas ütles ka, et peatus lõpuks, kuna nägi politseisõiduki märguannet. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et ta politseisõidukit nähes vähendas sõidukiirust ja pööras kõrvalteele seetõttu, et autos olnud seltskond soovis metsapeatust teha, ei vasta politseisõiduki pardakaamera salvestisel talletatule ega ole ka eluliselt usutavad. Nii on väärteoasja materjalide juures olevalt ja kohtuistungil avaldatuks loetud salvestiselt näha, kuidas vastu tulnud ja kiirust ületanud sõiduk jätkas liikumist samas tempos ning tegi järsu pöörde kõrvalteele ja jätkas ka seal suure kiirusega liikumist veel mitme kilomeetri ulatuses. Lõpuks, kui sõiduk seisma jäi, väljusid kõik sõidukis olnud isikud sõidukist kiirustades ja hakkasid eemalduma. Eelnev ja ka menetlusaluse isiku poolt antud erinevad selgitused mittepeatumise asjaolude kohta viitavad kohtu arvates hoopis asjaolule, et tegelikkuses lootis ta vastassuunas liikunud politseisõiduki eest põgeneda ja nägemisulatusest väljuda ning tekitada olukord, kus sõidukit juhtinud isik ei oleks hilisemalt tuvastatav. Peale väärteoprotokolli avaldamist tunnistas menetlusalune isik ka ise põhimõtteliselt, et on selle rikkumise toime pannud ning, et ta ka nägi politsei antud märguannet. Seega on tõendatud ka
lg 1 nõuete rikkumine, millega Karol Kängsep pani toime
Peale selle pannakse Karol Kängsepale süüks, et ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,42 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,39 mg/l +/- 0,05 mg/l. 05.06.2023 kell 17:31-17:38 on teostatud Karol Kängsepal joobe tuvastamine tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0001 (t.l 13), mille lõplik mõõtetulemus on peale laiendmääramatuse arvestamist 0,34 mg/l. Tõendusliku alkomeetri väljatrükil on olemas Karol Kängsepa allkiri mõõtetulemusega tutvumise kohta. Lisaks on toimikus olemas ka väljatrükk, millest nähtuvalt on talle selgitatud KorS § 38 lg-s 2 sätestatud õigusi ja selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki ning S. Liivat on joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikuna andnud selle kohta enda allkirja (t.l 14). 3 /
lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Eelpool toodud tõendite põhjal saab kindlalt väita, et Karol Kängsep seda nõuet rikkus juhtides mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,34 mg/l. Sellise tegevusega pani ta toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Kõik süüksarvatavad teod on Karol Kängsep toime pannud tahtlikult, so vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Karol Kängsep oli autorooli istudes teadlik, et ta on eelnevalt tarvitanud alkoholi. Lisaks on temal tuvastatud joobeaste vähemalt 0,34 mg/l kohta kohtu hinnangul selline, millise puhul peab isik juba aru saama, et ta ei ole kaine ega seega sobilikus seisundis mootorsõiduki juhtimiseks. Seda enam, et ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (t.l 8) nähtuvalt oli üheks aluseks, miks ta juhtimiselt kõrvaldati, kahtlus joobele, kuna järelevalve käigus oli tunda alkoholilõhn suust. Ka kiirust ületades, oli menetlusaluse isiku teadlik valik, et ta kas ei jälginud või ei pidanud oluliseks kiiruse jälgimist. Seda kinnitavad tema ütlused tegu õigustades, et mugav sportauto, kedagi vastu ei tulnud ja oli pikk sirge teelõik, mistõttu kiirus tuleb märkamatult. Teadlikkusele ületatud kiirusest viitas ka asjaolu, et politseiautot nähes pidas ta enda sõnul vajalikuks kiirust vähendada. Tegelikkuses asus aga politseisõidukil eest ära sõitma, üritades ennast varjata kõrvalteele. Ka asjaolu, et politseimärguande eiramine oli teadlik tegevus, on tõendatud kohtuistungil tuvastatud objektiivsete asjaoludega, millel kohus eespool peatus. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus Karol Kängsepa käitumises ei tuvastanud. KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 2 kohaselt võib kohus kohaldada
§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud.
lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni.
lg 5 p 3 kohaselt võib kohus kohaldada
§-s 227 lg 4 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. 4 /
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni.
lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. KarS § 63 lg 3 kohaselt tuleb isikut, kes on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele väärteokoosseisule, mõista karistus iga väärteo eest eraldi. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Viimati nt RKKKo 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt RKKKo 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 3-1-1-52-13, p 19). Vastutust kergendava asjaoluna saab Karol Kängsepa osas arvestada seda, et ta kahetses. Kohtuistungil avaldas ta, et on kahju, et nii läks ja ka väärteoprotokollis on märkinud, et kahetseb tegu. Vastutust raskendavaks asjaoluks kõigi rikkumiste juures peab kohus seda, et need on toime pandud üldohtlikul viisil, s.t ohustatud oli lai isikute ring. Karol Kängsepa väljahingatavas õhus oli alkoholi pärast laiendmääramatuse mahaarvamist 0,34 mg/l kohta. Ta istus sellises seisundis autorooli ja juhtis mootorsõidukit pealelõunasel ajal ja sõitis maanteedel, kus liiklus päevasel ajal on suhteliselt intensiivne. Ta ületas kiirust väga olulisel määral, s.o enam kui 60 km/h. Mõõdetud sõidukiirus hetkel, kui ta märkas politseisõidukit, oli märkimisväärselt suur, s.o 168 +/-10 km/h. Selliselt liigeldes pani ta ohtu lisaks tema sõidukis viibinud neljale inimesele veel laia ja määramatu isikute ringi.
lg 1 juures arvestab kohus raskendavana veel ka asjaolu, et see tegu oli toime pandud selgelt teise süüteo varjamiseks. Kohus on tuvastanud, et peale selle, kui Karol Kängsep märkas politseisõidukit, ei peatunud, kuigi politseiautost anti talle selgelt peatumismärguanne erinevate valgussignaalidega. Ta asus politseiauto eest ära sõitma ning üritas varjuda kõrvalteedele. Selline tegevus oli selgelt suunatud sellele, et teha võimatuks või vähemalt raskendada rikkuja tuvastamist. Tulenevalt eelkirjeldatud asjaoludest on kohus seisukohal, et Karol Kängsepa süü suurus kõigis toimepandud rikkumistes on keskmisest suurem. Lahendamaks küsimust, milline karistusliik valida ja milline peaks olema karistuse määr liigi sees iga konkreetse rikkumise eest, tuleb arvestada ka süüdlase isikust tulenevaid asjaolusid ning seda, milline karistus võiks hoida teda edaspidi uute rikkumiste toimepanemisest. Karol Kängsepal on enne käesolevat rikkumist karistusregistri teatise (t.l 16-17) kohaselt üks kehtiv väärteokaristus ja see on mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Toona karistati teda põhikaristusena rahatrahviga ja lisakaristusena võeti ära sõiduki juhtimisõigus. Karistus on täidetud alles kolme aasta möödumisel selle määramisest. 5 /
lg 2 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest tuleb menetlusalusele isikule mõista karistuseks arest, kuid seda vähemas määras kui seda palus kohtuväline menetleja. Arvestades asjaolu, et Karol Kängsep ei ole varasemalt aresti kandnud ning sõnas avaldas ka kahetsust, võiks tema mõjutamiseks piisav olla aresti pikkus, mis jääb alla keskmise määra.
lg 4 järg kvalifitseeritava väärteo juures peab kohus karistuse mõistmisel vajalikuks lisaks isiku süü heastamise eesmärgile eraldi rõhutada vajadust tagada ühiskonna turvatunnet. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et sellise rikkumise eest on suurima eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks kohane karistus just sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine põhikaristusena. Juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud eelkõige teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka sellega, et kaasnevad tagajärjed ei oleks isiku või tema lähedaste jaoks ebamõistlikult rasked ega ebaproportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Käesoleval juhul kohus selles osas mingeid takistusi tuvastanud ei ole. Kuigi Karol Kängsep avaldas, et tema töös (mesindus) on oluline mootorsõiduki kasutamise võimalus, ei ole see kohtu hinnangul sellise määrava kaaluga, mis välistaks konkreetse karistusliigi kohaldamise. Vastav välistus on sätestatud KarS § 50 lg 2, milleks on liikumispuue ja seda kohus tuvastanud ei ole. Ka varasemalt on Karol Kängsepale lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine, seega pidi ta aru saama, et uute rikkumiste toimepanemisel võib see tagajärjena saabuda. Seega võttis Karol Kängsep rikkumisi toime pannes teadliku riski, et ta võib juhtimisõigusest ilma jääda. Selline võimalus teda siiski ei distsiplineerinud. Kuivõrd eelmisel korral oli Karol Kängsepal juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud 3 kuuks, peaks isiku mõjutamiseks selle kestus olema käesolevalt oluliselt pikem. 6 /
lg 2 järgi 10 päeva arestiga,
lg 4 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks ja
VTMS § 199 lg 3 tulenevalt jõustub kohtuotsus arestide mõistmise kohta selle tegemisest. Kuivõrd Karol Kängsep oli rikkumiste järgselt VTMS § 44 lg 1 alusel kinni peetud, siis tuleb talle mõistetud aresti kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest. Menetluskulusid käesolevas asjas ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7 /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.