lg 1 alusel moodustati liitkaristus eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta ja 10 kuud ning
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 3 aastat.
lg-te 1, 2 ja 3 alusel pöörati mõistetud karistus täitmisele osaliselt, kohesele ärakandmisele kuulus 9 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o 4 päeva, seega kuulus ärakandmisele vangistus 8 kuud ja 26 päeva. Kohtuotsuse kohaselt ei pöörata ülejäänud vangistust, s.o 2 aastat 3 kuud, täitmisele, kui Sergei Radjuk ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib kontrollnõudeid. Lisakohustuseks määrati kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osaleda sotsiaalprogrammis. Kriminaalhoolduse ja katseaja jooksul esitati Sergei Radjuki suhtes kokku neli erakorralist ettekandet, talle määrati lisakohustus osaleda statsionaarses sõltuvusravis ning pikendati katseaega. Viimase erakorralise ettekandega pöörati Harju Maakohtu 02.06.2022 määrusega täitmisele Sergei Radjukile mõistetud ja ärakandmata karistus 2 aasta ja 3 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaja lõpp 06.12.2024. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Sergei Radjuki tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Sergei Radjuki tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Sergei Radjuk on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistus ei ole tema jaoks karistusliigina uudne, kuid seni ei ole see avaldanud Sergei Radjuki käitumisele mistahes mõju, sest vabanemise järel on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kõikide kuritegude soodustavaks teguriks on olnud sõltuvus narkootilistest ainetest. Isikul on välja kujunenud kriminaalsed hoiakud ja negatiivne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Isikul on vabaduses olles eelistanud tulu teenimist kuritegelikul teel, mistõttu on süüdimõistetul väga väikene ametliku töö tegemise kogemus. Seepärast esineb vabanemise korral risk, et süüdimõistetul ei õnnestu leida ametlikku töökohta ning ta jätkab rahaliste vahendite hankimist kuritegelikul teel. Seega prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Sergei Radjuk selgitas kohtuistungil, et on vangistuses viibinud ilmselt 10 korda. Isik leidis, et kohus võiks ta vabastada, kuna põhiline probleem on narkootikumid, soovib ennast ravida ning keskus pakub sügavamat rehabilitatsiooni, kui see vanglas võimalik on. Varem on viibinud Viljandi keskuses ja sellest oli abi. Vabaduses oli tingimisi karistus ja kriminaalhooldus, narkootikume tarvitada ei tohtinud, kuid ikka tarvitas ja seetõttu on vanglas. Üritab maha jätta kiriku kaudu, alustada nullist. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sergei Radjuk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on rehabilitatsioonikeskus xxxxxxxxxxxxxxx linnas. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on antud kirjaliku 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Radjuk on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib ta kümnendat korda. Varasemalt on karistatud valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest aga on esinenud ka vägivallakuritegusid. Varasemate kuritegude toimepanemise ajendiks olnud materiaalse kasu saamine, puudulik probleemide lahendamise oskus, kuritegelikud hoiakud, grupi mõju ja impulsiivsus. Käesolevalt kannab karistust teistkordselt suures koguses narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Viimase kuriteo toimepanemise põhjused on samad mis varem, soodusteguriks on uimastite tarvitamine. Positiivsena saab Sergei Radjuki osas välja tuua osalemise vangla tööhõives ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise. Osales tugigrupis „Keemiline sõltuvus“, mille läbiviija tagasiside kohaselt on Sergei Radjuk läbinud sama tugigrupi eelmises vangistuses olles ning samuti ka xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxLäbiviija hinnangul on isikul palju teadmisi sõltuvusest ja tervenemise kogemus, kuid palju sõltub temast endast, kas ta saab ja soovib teha endaga tööd ja rakendada saadud teadmisi oma elus. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht rehabilitatsioonikeskuses „Uus Põlvkond“, vangla iseloomustuse kohaselt kestab rehabilitatsioon 1 aasta ja sellele järgneb adaptsiooni aeg. Kuigi eelnev räägib ennetähtaegse vabastamise poolt, esineb ka mitmeid vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Eelkõige on selleks Sergei Radjuki varasema elukäik, sõltuvusprobleemid ja toimepandud teod, mistõttu uute kuritegude toimepanemise risk on endiselt piisavalt suur. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-103-06 on öeldud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks varavastased teod, seksuaalkuriteod ja narkokuriteod. Samuti sedastatakse, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt isikute puhul, kes on varasemalt toime pannud kuritegusid. Sergei Radjuki senised kuriteod on paljuski seotud sõltuvusprobleemiga – olles ise sõltuvuses narkootikumidest, omas ta suures koguses narkootilist ainet ning vangla iseloomustuse kohaselt on varasemalt toime pannud vargusi, et saada rahalisi vahendeid narkootikumide ostmiseks. Vaatamata korduvatele karistustele ei ole ta suutnud oma elustiili muuta ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuigi sõnades kinnipeetav väljendab soovi muutusteks, on tema senine elukäik näidanud, et ta ei suuda oma käitumist vabaduses kontrollida. Vangla iseloomustusest selgub, et Sergei Radjuk on alustanud narkootikumide proovimisega juba varajases nooruses ja elu jooksul tarvitanud mitmeid erinevaid narkootikume. Vargustega alustaski ta, et osta narkootikume. Varasemalt on ta viibinud nii kriminaalhooldusel kui ka rehabilitatsioonikeskuses. Sergei Radjuki enda hinnangul oli varasemast ravist abi - kuigi ta tarvitas narkootikume edasi, sai ta tööl käia. Kohtuistungil avaldatu kohaselt soovibki ta vabaneda 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.