Obsah (6)
§ 76§ 75§ 141§ 65§ 68§ 74Kriminaalasi nr 1-17-9933 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2023. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 29.06.2023) Kriminaalasja number 1-17-9933
§ 76lg 5 alusel määrata Marek Malmile katseaeg tähtajaga kuni 29.12.2025.a.
Kohustada Marek Malmi alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja järgima
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
(5)kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2, 4, 8 alusel määrata Marek Malmile käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas; 3) osaleda sotsiaalprogrammis, mis on suunatud kuriteoga seonduvate riskide maandamisele. Määrus Jüri Larionovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Marek Malm karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Marek Malmilt riigituludesse riigi õigusabi tasu 122 (ükssada kakskümmend kaks) eurot 40 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 122,40 eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99918700010765. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Marek Malm on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.02.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-9933
§ 141
lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 7 aasta pikkuse vangistusega.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 7 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning karistusest jäi kanda 7 aasta 8 kuu ja 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaja lõpp 29.12.2025. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Marek Malmi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ja karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokurör Laura Jõgisoo esitas enda arvamuse Marek Malmi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Marek Malm kannab vanglakaristust esimest korda ja tunnistab, 2
(5)et tal on probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Vanglas viibides on läbinud sotsiaalprogramme et parandada probleemide lahendamise oskusi. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Marek Malmi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör Liis Lillemets esitas enda arvamuse Marek Malmi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Marek Malmil puudub kindel püsiv elukoht ja kuigi xxxxxx asub majutusteenus xxxxxxxxxxxxxon kinnitanud valmisolekut Marek Malmi majutama, on tegemist ajutise meetmega. Lisaks puudub süüdimõistetul kindel töökoht. Prokurör ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Marek Malmi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Marek Malm avaldas kohtuistungil, et ta töötab praegu vanglas väljaspool osakonda, avavanglasse viimine on plaanitud detsembriks. Kui kohus vabastab, plaanib minna tugiteenusele, kus on võimalik läbida alkoholi probleemiga seoses 10-kuuline programm. Vanglas on läbinud ka programme. Majutusteenusel saab olla kuni aasta, kohapeal saab tööd teha tasuta, kavatseb võtta arvele töötuna. On olnud vanglas üle viie aasta kainena ja ei näe vajadust, et hakkaks seda uuesti rikkuma. On valmis tõestama, et suudab väljaspool kaine olla. Kaitsja toetab Marek Malmi vanglast enne tähtaega vabastamist. Isik on vangistuses läbinud kõik programmid, saanud oskusi ja teadmisi, mis aitavad teda tulevikus. On omandanud põhikooli hariduse, töötanud vanglas puhastusteenindajana. Isik on väga motiveeritud asuma vabanedes üleminekuasutusse, kus on võimalik tegeleda oma sõltuvusprobleemist vabanemisega. Lisaks on isikul kindel eesmärk võtta ennast töötukassas arvele ja leida töökoht. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Marek Malm temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Marek Malm on kolm korda kriminaalkorras karistatud (üks arhiveeritud) ja vanglas viibib ta esimest korda. Varasemalt on teda karistatud varguse ja lapsealise kehalise väärkohtlemise eest. Hetkel kannab ta karistust alaealise vägistamise eest. Vangla iseloomustusest lähtuvalt on varasemate kuritegude põhjuseks ja soodusteguriks olnud rahalise kasu saamine, soodusteguriks alkoholijoove. Lisaks ka puudulikud probleemide lahendamise oskused ja vanemlikud oskused. Vangla iseloomustuse kohaselt pani viimase kuriteo toime seksuaalsel motiivil, impulsiivselt ja alkoholi tarvitamise tõttu. Marek Malmi käitumine vangistuse kandmise ajal on olnud hea. Ta on vangistuses töötanud puhastusteenindajana, omandanud põhihariduse ja puhastusteenindaja kutse, lisaks osales 3
(5)õpioskuste arendamise täiendkoolitusel. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Uus suund“ ning läbinud sotsiaalprogramme kinnistavad vestlused. Läbiviijate tagasiside kohaselt oli kinnipeetav tundides passiivsem, individuaaltundides avatum ja kodutööd põhjalikult täidetud. Kinnistavate vestluste läbiviija tagasiside kohaselt on Marek Malm välja toonud asjaolu, et vangistusel oli positiivne mõju mitmele asjaolule tema elus ning kinnipeetav on vangistuses õppinud ütlema ei ja suudab pakutud abi vastu võtta. Marek Malmil puuduvad kehtivad distriplinaarkaristused. Vangla iseloomustusest nähtuvalt saab Marek Malmi üldist käitumist vanglas pidada õiguskuulekaks. Positiivsed on ka süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on olemas kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpoolt pakutavas majutusteenusel. Vabaduses on kinnipeetaval olemas moraalne toetus poja näol. Poeg elab küll Tallinnas asendusperes, kuid vangla iseloomustuse kohaselt suhtleb kinnipeetav pojaga telefonitsi võimalikult palju ja soovib peale vabanemist taastada hooldusõiguse. Marek Malmi kuriteoriskid on eelkõige seoses füüsilise vägivalla kasutamisega ja alaealise seksuaalse ära kasutamisega. Oht on vangla iseloomustuse kohaselt kõige tõenäolisel, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist. Varasemalt on ta olnud kriminaalhooldusel ning pannud toime uue kuriteo, kuid karistuse kandmise järel on kinnipeetav ise seisukohal, et edaspidi suudaks ta kriminaalhoolduse nõudeid järgida. Kuigi risk kuritegude toimepanemiseks on olemas, ei ole need riskid hetkel niivõrd suured, et kinnipeetavat mitte vabastada. Marek Malmi käitumine karistuse kandmise ajal, tema vabanemisjärgsed elutingimused ning tema isik ja suhtumine annavad piisavalt alust arvata, et ta suudab kujundada oma edasise elukäigu seaduskuulekaks. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Marek Malmi tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Temast tulenevate kuriteoriskide maandamisega on tegeletud vangistuses sotsiaalprogrammide läbiviimisega. Arvestades praeguseks ära kantud karistuse pikkust ning süüdimõistetu suhtumist oma senise käitumise ja edasise elukorralduse osas, leiab kohus, et vangistuse edasi kandmisega temast tulenevaid kuriteoriske oluliselt rohkem maandada ei ole võimalik. Pigem oleks tulemuslikum karistuse edasi kandmine vabaduses kriminaalhooldusele alludes. Ennetähtaegse vabanemisega kaasnev käitumiskontroll ja elama asumine rehabilitatsioonikeskusesse ning seal kehtivate nõuete järgimine ja rehabiliteerivad tegevused peaksid tagama süüdimõistetu käitumise üle piisavalt range kontrolli ning võiks aidata pärast pikka vangistuses viibimist kohaneda ühiskonnas kehtivate normidega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud anda Marek Malmile võimalus jätkata ülejäänud karistuse kandmist vabaduses.
§ 76lg 5 alusel tuleb Marek Malmile määrata katseaeg kuni 29.12.2025.
24 kuuks tuleb süüdimõistetu allutada ka
§ 75sätestatud käitumiskontrollile.
Vähendamaks alkoholi tarvitamisega seotud mõtlematu käitumise ja kuritegude toimepanemise riski, määrab kohus Marek Malmile
§ 75lg 2 p 2 alusel täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi.
Lisaks tuleb
§ 75
lg 2 p 4 alusel määrata Marek Malmile täiendav kohustus pärast vanglast vabanemist kahe nädala jooksul asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas.
§ 74lg 2 p 8 alusel tuleb Marek Malmile määrata lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis, mis on suunatud kuriteoga seonduvate riskide maandamisele. Menetluskulud 4
(5)Marek Malmi kaitsjana võttis 29.06.2023 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Anu Pärtel. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 122,40 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 122,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Marek Malmilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
(5)