Kriminaalasi nr 1-22-6936 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuli 2023, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-6936 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotlus Tartu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva erakorraline ettekanne Martin Pihlaku kohta Süüdimõistetu MARTIN PIHLAK esinduse isikukood: 38112242734; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata Martin Pihlakule lisakohustus alluda alkoholitarvitamise häire ravile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Martin Pihlak on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 23.11.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-6936 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrati, et karistust ei pöörata täitmisele kui Martin Pihlak ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustati Martin Pihlakut käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Martin Pihlaku kriminaalhooldus algas 09.12.2022 ja lõpeb 23.05.
- 1
(3)07.07.2023 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande põhjusel, et Martin Pihlak on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Martin Pihlakul tuvastati 22.06.2023 kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine Jõgeva linnas, Piiri tn 16, kui politsei teostas alkoholi tarvitamise kontrolli. Indikaatorvahendiga tuvastati, et isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,15 mg/l kohta. Lisaks tuvastati Martin Pihlakul kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine ka 06.07.2023 Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduses, kui kriminaalhooldusametnik teostas alkoholi tarvitamise kontrolli. Indikaatorvahendiga tuvastati, et isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,225 mg/l kohta. Registreerimiskohustust on Martin Pihlak täitnud korrektselt. Isik otsib Eesti Töötukassa kaudu tööd ning on osalenud hoolduskava tegevustes. Osaleb sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ korralikult ja aktiivselt. Lisaks on isik pöördunud Jõgeva anonüümsete alkohoolikute gruppi, kus käib korra nädalas ning registreerinud ennast SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatria osakonda vastuvõtule. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kriminaalhoolduse jooksul 10 korda, millest viiel korral on kriminaalhooldusametnik kontrolli käigus tuvastanud Martin Pihlakul kohustuse rikkumise ning seoses sellega koostanud kahel korral kirjaliku hoiatuse. Lisaks on käitumiskontrolli jooksul kahel korral tuvastatud õigusvastane käitumine – mootorsõiduki juhtimine joobe seisundis, mille menetlused ei ole veel lõpetatud. 06.07.2023 toimunud registreerimisel kinnitas Martin Pihlak kirjalikult, et ta annab enda nõusoleku asuda alkoholitarvitamise häire ravile. Ametnik tegi kohtule ettepaneku määrata Martin Pihlakule kohustus alluda ettenähtud ravile. KOHTU SEISUKOHT KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Martin Pihlaku kriminaalhoolduse peamiseks probleemiks on alkoholi tarvitamise keelu korduv rikkumine. Martin Pihlaku kriminaalhooldust tervikuna ei saa pidada ebaõnnestunuks ja selle jätkamist perspektiivituks. Martin Pihlaku on osalenud hoolduskava põhistes tegevustes ning on pöördunud abi saamiseks psühhiaatriakliiniku poole. Pigem on Martin Pihlak hetkel olukorras, kus ta vajab alkoholisõltuvusega toimetulekuks täiendavat tuge, mille pakkumisel võiks ka edasine kriminaalhooldus kulgeda edukamalt. Martin Pihlak saab aru enda probleemist seoses alkoholiga ja ta on avaldanud tahet alkoholi tarvitamise häirega tegelemiseks. Arvestades süüdimõistetu motivatsiooni probleemiga tegeleda ning tema üldist käitumist kriminaalhooldusel, on ametniku ettepanek kohtu hinnangul põhjendatud. Selleks, et kujundada ümber süüdimõistetu suhtumine alkoholi tarvitamisse ning seeläbi vähendada ka alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske uute kuritegude toimepanemiseks, tuleb talle määrata lisakohustus. Kohtu hinnangul on positiivne, et hooldusalune on registreerimiskohustust korrektselt täitnud ning on osalenud ka talle määratud sotsiaalprogrammis ja on juba pöördunud abi saamiseks spetsialistide poole. Isikule on korduvalt selgitatud kohtuotsusega määratud lisakohustuste täitmise vajadust, kuid Martin Pihlak on siiski alkoholi tarvitamise keeldu korduvalt rikkunud, tal on tuvastatud alkoholijoove kaks korda kahe nädala jooksul, mis annab alust arvata, et hooldusalune tarvitab alkoholi pidevalt. Võttes arvesse, et Martin Pihlak tunnistab oma alkoholiprobleemi ja on motiveeritud sellega tegelema, mida näitab nõusolek alluda 2
(3)sõltuvusravile, peab kohus kriminaalhooldusametniku taotlust põhjendatuks. Samuti on oluline, et süüdimõistetu kriminaalhooldus kestab veel veidi alla aasta, mis on piisavalt pikk aeg jälgimaks, kas sõltuvusravi osutub tulemuslikuks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Martin Pihlakule KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustuse alluda alkoholisõltuvusravile. Kuna Martin Pihlaku õigusvastast käitumist on soodustanud just alkoholi pidev tarvitamine, on sõltuvusravi läbimine eriti oluline uute kuritegude ärahoidmiseks. Lisaks võimalike uute kuritegude ennetamisele võiks ravile allumine aidata kaasa ka kontrollnõuete ja lisakohustuste edasisele korrektsele täitmisele ning seeläbi ka karistuse eesmärkide saavutamisele. Ühtlasi tuleb hooldusalusele veelkord selgitada kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Juhul, kui Martin Pihlaku rikkumised jätkuvad, on võimalik kohtule esitada uus erakorraline ettekanne. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)