Obsah (4)

§ 100§ 96§ 99§ 101

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2023. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-101857 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi B Ba hagi B Bi vastu elatise

§ 100lg 4).

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KROD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE
3. B Ba esitas 12.01.
4. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse B Bi vastu elatise 300 euro saamiseks. 13.01.
5. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 15.02.
6. a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule. Esitatud hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga ja kostja ei täida hageja suhtes ülalpidamiskohustust. Hageja seaduslikul esindajal on hageja suhtes ainuhooldusõigus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 215,64 eurot kuus lapse kohta alates 12.01.
7. a. Hageja palub väljamõistetud elatis kanda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele xxx iga kuu 10-ks kuupäevaks.
8. Kostja vastusele esitatud omapoolses seisukohas märkis hageja, et ei nõustu kostja vastusega, et elatist tuleb välja mõista alates märtsist
9. a. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid sissetuleku ega vara kohta. hageja jääb oma esitatud nõude juurde ja palub hagi rahuldada. Hageja palub asja lahendamist kirjalikus menetluses ning kokkuleppe sõlmimine ei ole võimalik. KOSTJA VASTUS
10. Kostjal B Bil on vastuväide tagasiulatuva elatise nõude osas. Kostja märgib, et ta on nõus maksma elatist alates märtsikuust. Kostja märgib, et ta soovib juristi abi, kuna lapse ema keelab lapsega suhtlemist. Kostja nõustub, et antud olukorras oleks kõige sobivam sõlmida kompromissleping, mille kohaselt ta maksaks elatist alates märtsist 214 eurot +0,03% töötasust. Samuti lapsega kontaktis olemine. Kostja ootab kompromissi koopia läbivaatamist ja allkirjastamist.
11. Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Kohus märkis, et kui pooled ei suuda asja lahendada kompromissiga lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
12. Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
15. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
16. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. B Ba on B Bi tütar. 10.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt alates 12.01.
2. a (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest) 215,64 eurot kuus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.
3. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
6. Kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 3

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta oli 209,20 eurot (kuni 01.04.

1. a) ja alates 01.04.
2. a on 249,78 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
4. aprillil. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis,

§-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi. 13.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 215,64 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
3. TsMS § 231 lõike 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldus. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule enda andmed oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta.
4. Kostja ei ole kohtule esitanud enda varalise seisundi ja sissetulekute kohta andmeid, Kostja nõustus maksma hagejale elatist alates märtsist (ehk hagi esitamisest) summas 214 eurot +0,03% töötasust. Kostja ei vaidle hagile vastu, ei elatise tasumisele ega suurusele, seega on kostja esitatud hagis nõustunud elatisenõudega. Kostja on seisukohal, et elatis tuleb välja mõista alates märtsist ehk hagiavalduse esitamisest. Kohus selgitas kostjale 04.04.
5. a kohtunõudes, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lõike 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 12.01.
6. a, seega vastavalt TsMS § 486 lg 2 on hageja esitanud hagiavalduse kohtule 12.01.
7. a.
8. Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust 4 oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.
9. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41).
10. Kohus rahuldab hagi ja mõistab B Blt välja elatise B Ba ülalpidamiseks alates 12.01.
11. a igakuiselt 215,64 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
12. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5