KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2023. a. Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-7491 Tsiviilasi Eldred OÜ avaldu

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 8. Menetluskulud ja ajutise halduri tasu jätta võlgniku Eldred OÜ kanda. 1

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

8.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 9. Hinnates võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, asub kohus seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtule esitatud tõenditega ja ajutise halduri aruandega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Aruande kohaselt on võlgniku kohustuste maht vähemalt 278 529,69 eurot. Võlgniku ei ole piisavalt vabu vahendeid 2

§ 109

lõikele 1 tunnistab kohus tagasivõitmisel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Vajalik on juhatuse liikme koostöö, et vara tagasivõtmise võimalused välja selgitada. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes leiab haldur, et hetkel pole võimalik nii kiiresti ja kindlalt anda hinnangut vara tagasivõitmise võimalusele. 11.

§ 1

lg 2 (ehk likviidsustest) sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksevõime hindamisel tuleb lähtuda üksnes hinnangu andmise hetkeks sissenõutavaks muutunud nõuetest (VÕS § 82 lg 7). 12.

§ 1

lg 3 (ehk bilansiline test) sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. 13. ÄS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse esitas võlgnik, seega võib eeldada, et ta on maksejõuetu. Aruande koostamise seisuga on Eldred OÜ selgelt maksejõuetu.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

14. Vastavalt

§ 22

lõikele 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

1. Kui 2020.a alustas ettevõte seoses COVID-19 levikuga testimisi ja vaktsineerimisi ning saavutas 2021.a head majandustulemused, siis 2022.a alustatud äriprojekt Ahtri 8, Tallinn alustatud tervisekeskuse rajamiseks, ebaõnnestus, mille tõttu tekkisid raskused. Eldred OÜ kohtule maksejõuetuse põhjusena selgitanud ka, et üks olulisimaid koostööpartnereid – xxx AS – ei suurendanud taotled määral teenustasusid, samuti ütles antud äriühing ülesse hoolsusteenuse lepingus xxx, xxx, xxx, xxx. Lepingud xxx, xxx ja xxx öeldi Tervisekassa poolt ülesse, mis tõttu vähenesid Tervisekassalt laekuvad tasud. See tõi kaasa käibemahtude drastilise vähenemise ja viiv maksejõuetuseni. Eldred OÜ maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
2. Äriühingul puudub vara, mis kataks olemasolevaid kohustusi. Hetkel puuduvad teadaolevad võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilise isiku tervendamiseks. Ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise osas võtavad võlausaldajad vastu otsuse esimesel üldkoosolekul.
3. Lähtudes ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest ja võlgniku poolt esitatud informatsioonist, leiab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetud ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning avaldus tuleb rahuldada. 3

§ 31

lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. 19. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kes vastab

§ 56nõuetele ja kes on andnud selleks nõusoleku.

20.

§ 31

lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). 21. Tulenevalt

§ 34

lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. 22. Kohus selgitab, et

§ 35

lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud

-ses ettenähtud tagajärjed. 23.

§ 35

lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. 24. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. 25.

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega 145 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 26.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. 27. Kersti Kägi on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, milles palub määrata ajutise halduri tasuks 2106,00 eurot (13,5 tundi x 130 eurot, so 1755,00 eur, tasule lisandub käibemaks 20% ehk 351,00 eurot). Vastavalt

§ 23lõikele 2 on ajutine haldur lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ajalise arvestuse ja 4

§ 23

lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5