Obsah (5)

§ 62§ 459§ 497§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.09.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-2440 Tsiviilasi K A hagi A Aa v

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.02.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-19-115290 kinnitatud kompromiss, mille kohaselt K A (hageja) kohustub A Aale (kostja) tasuma igakuulist elatist summas 300 eurot alates 01.12.2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni s.o. xxx. Alates 01.01.2022 on jõustunud PKS muudatused. Hageja palub elatise suurust muuta õigusliku olukorra olulise muutmise tõttu ning määrata talle elatis vastavalt kehtiva PKS 101 lg 3, 4 ja lg 5 ja lg 6 võttes arvesse asjaolu, et laps viibib hageja juures aasta jooksul keskmiselt kümme päeva kuus. 15.04.2022 täpsustas hageja, et pärast eelmise kohtulahendi tegemist on muutunud järgnevad asjaolud: on toimunud õiguslikud muudatused elatise arvestamisel; hageja hakkas lapsega viibima ka haiguslehtedel, millega vähendas oma sissetulekut ning hakkas veetma lapsega rohkem aega kui aastal 2019; hageja majanduslik olukord on oluliselt muutunud, s.o sissetulek vähenes ning igakuised kulud on kasvanud. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes

§-le 459 ja PKS §-le 2172 lg 2, palus hageja muuta 05.12.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-115290 kokkulepitud elatise suurust ja vähendada väljamõistetud elatist 71,14 euroni. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ning leidis, et puudub õiguslik ja faktiline alus 05.12.2019 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-19-115290 muutmiseks. 05.12.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-115290 oli poolte vahel kohtu poolt kinnitatud kompromissileping, mille kohaselt hageja kohustus tasuma kostja ülalpidamiseks 300 eurot kuus. Seega kuna elatis oli välja mõistetud eelneva kohtulahendiga mitte miinimummääras ega ka poole töötasu alammäära ulatuses, siis ei ole käesoleva tsiviilasja lahendamisel PKS § 217² lg 2 üldse asjakohane. Kostja kinnitab, et laps jääb hageja juurde ööseks kaks korda nädalas argipäevadel, s.o hageja võtab lapse lasteaiast, viib tundidesse ning kodus nemad söövad, magavad ning hommikul isa viib lapse lasteaeda. Hagejal ei saa tekkida antud lühikese ajavahemiku osas selles ulatuses kulusid, mida kannab kostja lepinguline esindaja. Kostja kinnitab, et lapse isa võtab last keskmiselt 8 päevaks (st keskmiselt 2 ööd nädalas) kuus, mitte rohkem. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, millised kulud tema kannab lapse vajaduste rahuldamiseks igakuiselt. Kostja kinnitab, et kõik suured kulud seoses lapsega kannab kostja lepinguline esindaja. Hagejal on üksnes kulud söögile, mis on seotud lapse viibimisega tema juures. Samuti märkis kostja, et tsiviilasjas nr 2-19-115290 esitas hageja samasuguse vastuväite hagile, et laps viibib tema juures umbes kolmandiku ajast. Antud elatise suurust võimalik mõjutav asjaolu ei ole muutunud võrreldes eelmise kohtumenetlusega. 2 Samuti märkis kostja, et kostjal on tuvastatud xxx. Kostjal on diagnoositud xxx ning xxx. Arstide poolt on soovitatud tegeleda lapse xxx ja xxx arendamisega, konsulteerida xxx, sh võtta xxx konsultatsiooni. Kostjale on välja kirjutatud ravimid ning vanematel tuleb järgida lapse jaoks koostatud rehabilitatsiooni plaani. Kostja on seisukohal, et vähemalt sellel põhjusel ei ole võimalik kostja ülalpidamiseks vajaliku ja põhjendatud elatise suuruse kindlaks määramiseks kasutada Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatise kalkulaatorit. Kostja igakuised vajalikud kulud ja vajadused erinevad tavapärase lapse vajaduste loetelust ning antud eripära peaks olema arvestatud. Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
4. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. PKS § 217² lg 2 sätestab, et kui enne
5. aasta
6. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
7. aasta
8. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
9. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist 300 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxx) tulenevalt Harju Maakohtu 05.12.2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-19-115290, millega kinnitati pooltevaheline kompromiss (dtl 6-7). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist 71,14 euroni tuginedes õigusliku olukorra muutumisele, oma majanduslikule olukorrale ning sellele, et kostja viibib hagejaga kuus keskmiselt 10 päeva. 3 Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-19-115290 05.12.2019 kohtulahendi tegemisel.
2. Tsiviilasjas 2-19-115290 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista elatise summas 300 eurot (tsiviilasja 2-19-115290 materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Hageja oli oma vastuses seisukohal, et elatist tuleb vähendada 200 euroni (dtl 30-32). Samuti tõi hageja oma vastuses välja, et laps veedab umbes kolmandiku ajast temaga puhkepäevadel ja pühade ajal ning lisaks võtab ta paar korda nädalas lapse lasteaiast, veedab lapsega õhtu ning paneb ta O N korteris magama. 05.12.2019 toimunud korraldaval kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale elatist summas 300 eurot (dtl 33-34). Kuna pooled saavutasid kompromissi, siis võib kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli suuteline 2019 aastal elatist summas 300 eurot tasuma.
3. Hageja on oma hagiavalduses viidanud elatise vähendamise põhjendusena esmalt seaduse muudatusele, millega vähendati miinimumelatist. 4 Kohus selgitab, et seadus on muutunud osas, mis puudutab miinimumelatise suurust. Käesoleval juhul on tsiviilasjas 2-19-115290 hagejalt kokkuleppe korras välja mõistetud aga elatis suuremas summas kui miinimum (s.o 300 eurot) ning seega tuleb lähtuda jätkuvalt lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning vanemate varalisest seisust, mitte miinimumelatise suuruse muudatustest. Kohus on seega seisukohal, et seaduse muudatus ei ole käesoleval juhul elatise vähendamise aluseks. Samuti ei ole seega asjakohane hageja viide PKS §-le 217² lg 2, kuna ka nimetatud säte viitab miinimummäärale.
4. Hageja on viidanud elatise vähendamise põhjendusena asjaolule, et kostja viibib hageja juures aasta jooksul keskmiselt 10 päeva kuus. Samuti on hageja märkinud, et veedab lapsega rohkem aega, kuna on temaga tihemini ka haiguslehel. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja viibiks hageja juures oluliselt tihemini, kui aastal
5. Kohus on oma 12.04.2022 kirjas selgitanud, et hagejal tuleb välja tuua, kui tihti viibis kostja hageja juures aastal 2019 ning tõendada, kui tihti hageja tema juures käesoleval ajal viibib ning milliseid kulutusi hageja seoses kostjaga sel ajal kannab (dtl 148-149). Hageja on küll esitanud kohtule väljavõtte kalendrist (dtl 161-168), kuid ainuüksi nimetatud kalendri kanded ei tõenda lapse viibimist hagejaga. Kalendris on nähtavad ainult kuupäevad ja kella-ajad, kuid ei ole tuvastatav, millisel alusel nimetatud kandeid on tehtud ning mida antud kanded tähendavad. Samuti märgib kohus, et hageja on 2019 aastal oma vastuses tsiviilasjas 2-19-115290 viidanud, et laps viibib kolmandiku ajast temaga, mis teebki ühes kuus ca 10 päeva. Tõendeid, et hageja kannaks sel ajal oluliselt suuremaid kulusid seoses hagejaga, kui 2019 aastal, ei ole hageja kohtule esitanud. Seega ei ole hageja võimalik viibimine kostja juures käesoleval juhul elatise vähendamise aluseks. Samuti on kohus seisukohal, et hageja viibimine haiguslehel ei tõenda iseenesest, et hageja veedaks kostjaga rohkem aega, kui 2019 aastal (dtl 160). Haiguslehel viibimine koos lapsega on ajutine, mitte igakuine ja regulaarne. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et pooltel oleks kokkuleppeid, et ainult hageja võtab lapse haiguse ajaks tulevikus haiguslehe. Kohtu hinnangul ei kinnita ka hageja poolt väljatoodud haiguslehtede perioodid, et hageja oleks reaalselt kõik need päevad hagejaga veetnud. Kohtu hinnangul on m.h tõendamist leidnud, et hagejal puudus vajadus võtta lapsega haigusleht terve 15.11.2021-21.11.2021 perioodi jaoks. Kostja poolt esitatud kirjavahetusest võib järeldada, et 17.11.2021 oli laps koos emaga; 19.11.2021 oli laps ujulas hagejaga (mis ei viita sellele, et laps oli nii haige, et haigusleht pidi olema ka 19-21.11.2021) ning laps läks tagasi ema juurde 19.11.2021 (dtl 226-228). Samuti asub kohus seisukohale, et haigusleht viidatud perioodist ei ole oluliselt mõjutanud hageja majanduslikku olukorda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja ei ole elatist novembris 2021 kostjale tasunud (dtl 229). Kostja on viidanud sellele, et nimetatu oli poolte kokkulepe, kuna hageja veetis novembris kostjaga rohkem aega, kui tavaliselt. Kohtu hinnangul ei ole ka tõendamist leidnud, et ajavahemikus 29.12.2021-02.01.2022 ning 29.01.2022-09.02.2022 võetud haiguslehe ajal oleks kostja viibinud terve aja hagejaga. Üksnes haiguslehe olemasolu nimetatut ei tõenda. Seega ei ole ka võimalik haiguslehel viibimine koos lapsega elatise vähendamise aluseks. 5
6. Hageja on hagiavalduses tuginenud elatise vähendamise põhjendusena ka asjaolule, et ta ei ole majanduslikult suuteline enam elatist kokkulepitud määras tasuma. Hageja on märkinud, et tema igakuised sissetulekud on vähenenud ja väljaminekud suurenenud. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et hageja sissetulek oleks võrreldes 2019 aastaga muutunud oluliselt halvemaks. Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt oli tema töötasuks 2019 aasta detsembris 1257,06 eurot ning jaanuaris 2021 1156,80 eurot (dtl 204, 205). Hageja on kinnitanud, et aastal 2022 ei ole hageja töötasu oluliselt muutunud ning moodustab sarnaselt 1200 eurot kuus. Samuti on hageja välja toonud, et 2019 aastal oli tal täiendav sissetulek seoses ettevõtlusega 180 eurot kuus, mis on 2021 aastal vähenenud kuni 62,98 euroni kuus (dtl 206-207). Hageja konto väljavõttest nähtub, et perioodil 30.11.2021 kuni 30.05.2022 on hagejal olnud sissetulekuid kokku xxx 1961,12 eurot, xxx AS-s 18 288,89 eurot (dtl 248-289), mis teeb ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 3375 eurot. Töötasu koos haigekassa väljamaksete ning tulumaksu tagastusega moodustas nimetatud perioodil kokku 8055,18 eurot, mis teeb 1 kuu keskmiseks 1342,53 eurot. Kohus asub seega seisukohale, et hageja sissetulekud ei ole oluliselt muutunud. Samuti ei saa hagejat pidada varatuks. Äriregistri kohaselt on hageja asutajaks ja juhatuse liikmeks xxx-s ning kinnistusraamatu kohaselt kuulub hagejale korteriomand xxx vallas. Hagejale kuulub ka registriandemetel sõiduauto xxx Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul ka tõendamist leidnud, et hageja igakuised väljaminekud oleksid võrreldes 2019 aastaga oluliselt suurenenud. Hageja on märkinud, et ta on aastal 2021 võtnud eluasemelaenu, mille igakuine makse on 320 eurot (dtl 208). Hageja on ka välja toonud selle, et pärast eelmise kohtulahendi tegemist elab ta Tallinnast väljas ning seoses sellega on ka sõidukulud suurenenud summani 150 eurot. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et laenukohustuse võtmine ning Tallinnast kaugemale kolimine on olnud hageja enda valik. Hagejal on olnud võimalus oma valikute tegemisel arvestada oma majandusliku võimekusega, s.h arvestada ka oma ülalpidamiskohustusega. Samuti märgib kohus, et tsiviilasjas 2-19-115290 on hageja märkinud enda eluasemekuludena xxx korteri üüri, 495 eurot, kodulaenu xxx korteri eest 144 eurot ning kulutused transpordile ca 150 eurot (s.h kütus, remont). Seega ei ole hageja tõendanud, et tema igakuised kulud seoses nimetatud kuludega oleksid suurenenud. Samuti on hageja esitanud kohtule kommunaalkulude arve detsembri 2021, jaanuari 2022 ning veebruari 2022 eest kogusummas 539,71 eurot (ca 180 eurot kuus) ning ka veebruari 2022 arve telefoni eest (s.h internet) summas 33,48 eurot (dtl 209) ning veebruari 2022 arve koduinterneti eest summas 22 eurot (dtl 210-211). Tsiviilasjas 2-19-115290 on hageja märkinud enda kommunaalkuludeks suvel 130 eurot, talvel 200 eurot, interneti kuludeks 22 eurot ja sidekuludeks 30 eurot. Seega ei ole ka nimetatud kulud oluliselt suurenenud. Muid tõendeid ei ole hageja enda igakuiste kulude osas esitanud. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud igakuiselt hagejal tekivad, kuid käesoleval juhul ei ole leidnud tõendamist, et need kulud oleksid võrreldes 2019 aastaga oluliselt suurenenud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seis oleks oluliselt halvenenud võrreldes 2019 aastaga (s.o eelmise kohtulahendi tegemise 6 ajaga). Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et tema igakuised sissetulekud oleksid olulised vähenenud ja/või igakuised kulud oleksid oluliselt suurenenud. Kohus märgib täiendavalt, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike.
7. Kohus selgitab, et elatise vähendamiseks võib olla põhjust iseenesest ka juhul, kui lapse igakuised kulud on vähenenud. Kohus asub aga seisukohale, et käeoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2019 aastaga. Kostja on esitanud kohtule tõendeid ka kulude kohta seoses eluasemega, internetiteenustega, transpordiga, ravikuludega, haridusega ja muude vajalike kulude kohta koos väljavõttega erinevate kulude osas teostatud maksete kohta (dtl 46-125). Kohtu hinnangul on kostja igakuised kulud mõistlikud ning vajalikud. Samuti on tõendamist leidnud, et kostjal on raske puue (dtl 35-45), millega seoses on eluliselt usutav, et igakuised kulud võivad olla keskmisest suuremad (s.h kulud ravimitele, teraapiale jms).
8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. M.h ei pea kohus vajalikuks anda oma hinnangut hageja poolt esitatud erinevatele tšekkidele, kuna need ei tõenda, kellele tšekkides märgitud tooteid ostetud on (dtl 184203). Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7