2-23-2533/8

2-23-2533 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi

1. juuni 2023.a. Paide kohtumaja 2-23-2533 XX`i hagi YY`i vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX, isikukood x, elukoht x x, x x, x x, x, x x Hageja seaduslik esindaja QQ, isikukood x, elukoht x x, x x, x x, x, x x Kostja: YY, isikukood x, elukoht x x x, x x, x, x x x x Tsiviilasja hind Menetluse liik 1332 (200-52) x 9 Kirjalik eelmenetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi.
3. Muuta Pärnu Maakohtu 24.08.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-6143 kindlaks määratud YY'i kohustust tasuda XX`ile igakuist elatist ja mõista YY'ilt XX'i kasuks alates 14.veebruarist 2023 kuni XX'i täisealiseks saamiseni välja elatis summas 200 eurot kuus,
4. Elatis kanda XX'i a/arvele nr x, selgitusse märkida „Elatis".
5. Tunnistada kohtuotsus viivitamata tagatiseta täidetavaks.
6. Kohtulahendi väljatrükk toimetada kätte pooltele. MENETLUSKULUD Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. 1 2-23-2533 Asjaolud 14.02.2023 ja 03.03.2023 on hageja esitanud hagi ja hagi täienduse kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja elatise suurendamist alates hagiavalduse esitamisest summani 200 eurot kuus. Tsiviilasjas nr 2-11-6143 on Pärnu Maakohtu 24.08.2011 määrusega YYilt välja mõistetud elatis hageja kasuks summas 52 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei kata 52 eurot lapse vajadusi, kuna kümne aastaga on elu kallinenud, elamiskulud on tõusnud, samuti toidu ja riiete kulud. Hageja õpib x, mistõttu kulub majutusele juba 60 eurot kuus. Kohus määras kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja vastas küll kohtule, kuid kostja vastusel olid puudused. Kostja märkis, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas, lisaks on ta osalise töövõimega. Kuid puudusid tõendid kostja väidete tõendamiseks. 21.04.2023 kohtumäärusega jättis kohus kostja vastuse käiguta. Kohus palus kostjal täpsustada, kas ja kui suure summa lapse ülalpidamiseks on kostja kandnud, samuti tuleb vastuses nimetada oma varaline seisund, sh sissetulekud, toetused ühe kuu kohta, muu vara. Kostjal tuleb esitada ka tõend oma osalise töövõime kohta. Kostja peab tõendama kõiki asjaolusid, millele tema väited tuginevad. Vastuses tuleb nimetada tõendid, näidates ära, millise tõendiga millist konkreetset asjaolu ta soovib tõendada. Samuti hoiatas kohus kostjat, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi vastuses ei kõrvaldata, jätab kohus vastuse tähelepanuta (TsMS 3401 lg 1, 3). Kostja on kohtu käiguta jätmise 21.04.2023 määruse isiklikult kätte saanud 25.04.2023, kuid oma vastuses nimetatud puuduseid kohtu antud tähtajaks ei kõrvaldanud. Kostja ei ole puudusi kõrvaldanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. TsMS 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas TsMS § 407 lg 1 ja 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS 97 p 1; 99 lg 1, 2; 100 lg 1; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. TsMS 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 28.10.2015 lahend nr 30-1-124-15, p 11). 2 2-23-2533 PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Tsiviilasjas nr 2-11-6143 Pärnu Maakohtu 24.08.2011 määruse tegemisest, millega mõisteti YYilt välja elatis hageja kasuks summas 52 eurot, on möödunud enam kui kümme aastat. Kohtu hinnangul võib nõustuda, et alates eelmise kohtulahendi tegemisest on elukallidus oluliselt tõusnud, samuti lapse vajaduste katmiseks tehtavad kulutused. Kohtu hinnangul on hageja hagis väidetud kulud mõistlikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on õiguslikult põhjendatud hageja nõue muuta 24.08.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-6143 välja mõistetud elatise suurust ning arvestades, et TsMS 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited selle kohta, et kostja lapse isana ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult nõutud summas, tuleb hageja hagi tuleb rahuldada. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatusraha alates hagi esitamisest igakuuliselt 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 09.01.
7. Riigilõivuseaduse (RLS) 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda. TsMS 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitama täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3