4-23-1852 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-1852 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Menetlusalune isik J

§ 227

lg 2 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 227

lg 2 alusel rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, otsuse sisu s.o 320 eurot ja

§ 227

lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks Kaebuse esitaja taotlus lisakaristuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 2, kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Janar Neido kaebus.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 22.05.
3. a otsus väärteoasjas nr 2780,23,004426 mõistetud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks – osas.
4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri Tartu Politseijaoskonna patrullpolitseinik A.S. koostas 29.04.2023 väärteoprotokolli (tl 21) menetlusaluse isiku Janar Neido kohta. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta juhtis 29.04.2023 kella 17.08 ajal 4-23-1852 XXX vald, Tartu maakond, asulavälise tee XXX
6. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 125 +/- 4 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 31 km/h. Sellega pani Janar Neido toime liiklusseaduse (

) § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud rikkumise ning

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi grupijuht Taivo Rosi poolt 22.05.2023 koostatud otsusega (tl 4–5) määrati Janar Neidole

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo eest karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ning lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks.

1. Menetlusalune isik esitas 08.06.2023 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles palub kohtul temale mõistetud karistus veel kord üle vaadata, kuivõrd kaebuse esitaja hinnangul on määratud karistus ebaproportsionaalselt karm. Janar Neido toob kaebuses välja, et menetleja poolt viidatud kahe varasema väärteokaristuse puhul ei ole mõlemal juhul tegu kiiruse ületamisega. Lisaks on juhtimisõigus vajalik töökohustuste täitmiseks, sest ettevõtte igapäevaste probleemide lahendamiseks on kaebuse esitajal vaja sõidukeid juhtida. Kaebuse esitaja on lisaks juhataja ametile OÜ-s XXX ka ettevõtte töötajate, s.o kutseliste veoautojuhtide puhkuste asendaja. Seetõttu jääb juhtimisõiguse äravõtmisel ettevõte väga raskesse olukorda ning kaotab olemasolevaid kliente. Janar Neido nõustub temale määratud rahatrahviga ning on selle käesolevaks hetkeks enda sõnul ka tasunud. Menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja märgib kirjalikus vastuses, et menetlusalusele isikule koostatud väärteoasja otsuse automaatseks tühistamiseks või muutmiseks puuduvad alused. Käesoleva aja vaates ning menetlusaluse isiku varasemat tausta arvestades on Janar Neido eemaldamine mootorsõiduki juhtimiselt politsei arvates ilmtingimata vajalik. Janar Neido poolt mootorsõiduki juhtimise välistamine on vajalik eeskätt tema enda ja teiste inimeste elu ning tervise kaitseks. Politsei sellist mõneti resoluutset seisukohta saab põhjendada Janar Neido mitmete varasemate samalaadsete karistusega, mis ilmestavad menetlusaluse isiku vastupandamatut soovi ja jonnakat järjepidevust ületada piirkiirust. Janar Neido süü suurust iseloomustab keskmisest suurem sõidukiirus, mille puhul võib eeldada, et ka väike takistus teel eriti pimedal ajal, sõiduki tehniline rike või eksimus juhtimisstiilis võib kaasa tuua rasked ja pöördumatud tagajärjed. Liiklusseadus § 227 sätestatud väärteo eripära arvestades sõltub süü suurus ja karistuse raskus isiku poolt lubatud piirmäära ületavast sõidukiiruse ületamise määrast, s.o numbrilisest näidust, ehk mida rohkem lubatud suurimat sõidukiirust ületatakse, seda suurem on ta süü ja seda suurem peab olema ka määratud karistus. Varasemalt samalaadsete süütegude toimepanemise eest korduvalt karistatud isikuna pidi Janar Neidole olema teada asjaolu, et temale määratav karistus võib tuua kaasa ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused
3. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud. 2 4-23-1852
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Väärteo toimepanemise osas vaidlust ei ole. Janar Neido poolne kiiruse ületamine on tõendatud kohtuvälise menetleja poolt esitatud heli- ja videosalvestisega. VTMS § 31 lg 11 kohaselt kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud videosalvestis vastab neile nõuetele.
6. Salvestiselt nr 005674 on näha, et rikkumine leiab aset 29.04.2023 kella 17.08 ajal. Tegu on tumedat värvi BMW maasturiga registreerimisnumbriga XXX ning sõiduki kiiruseks on fikseeritud 125 km/h. Kiirus 125 km/h on fikseeritud nii 125, 188, 251 meetri kui ka 324 meetri kauguselt. Salvestiselt nähtub ka mõõteseadme number LE
7. Taatlustunnistuse kohaselt kannab seda numbrit mõõteseade LaserCam 4, mis on taadeldud 26.07.2022 (tl 25). Samuti on toimikus teatis, mis kinnitab, et käesoleval juhul mõõteseadet kasutanud M.M. (tuleneb väärteo protokollist) on läbinud mõõteseadme kasutamiseks vajalikud koolitused (tl 26). 9.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Janar Neido kiiruseks mõõdeti 125 km/h, laiendmääramatust +/- 4 km/h arvestades, liikus ta kiirusega 121 km/h. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis on karistatav

§ 227lg 2 kohaselt.

1. Janar Neido on väärteoprotokolli kirjutanud, et ta tegi möödasõitu. Salvestuselt sellele väitele kinnitust ei leia. Isegi kui möödasõit toimus, siis selle lõppedes peaks kiirus langema, menetlusaluse isiku sõiduk aga liikus ühtlase kiirusega. Lisaks ei ole möödasõit asjaolu, mis õigustaks kiiruse ületamist. Janar Neido on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Arvestades ületatud kiiruse määra (s.o 31 km/h), pidas Janar Neido võimalikuks, et ta asulavälisel teel lubatud sõidukiirust sellisel määral ületab.
2. Seega on

§ 227lg 2 süüteokoosseis täidetud.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Janar Neido on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 12. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 227

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 227

lg 5 p 1 alusel võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

1. Rahatrahvi kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole ning on enda sõnul selle ka juba tasunud. Juhtimisõiguse äravõtmist peab Janar Neido aga ebaproportsionaalselt raskeks karistuseks. 3 4-23-1852
2. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on Janar Neidole määranud rahatrahvi 80 trahviühikut ehk 4/5 ulatuses sanktsiooni maksimummäärast ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks. 15.

§ 227

lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis. Janar Neido ületas kiirust 31 km/h, mistõttu on tema süü suurus tulenevalt ületatud kiiruse määrast keskmine. Kohus ei näe ka salvestiselt liiklusolude asjaolusid, mis võimaldaksid süüd sedavõrd suureks lugeda.

1. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mida isik on avaldanud kohe rikkumise järgselt (väärteoprotokollis, tl 21).
2. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt, ega paneks toime uusi süütegusid. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo nr 3-1-170-16, p 9). Karistusregistri väljatrükilt (tl 28) nähtub, et Janar Neidol on 2 kehtivat väärteokaristust –

§ 238ning § 227 lg 2 järgi.

Mõlemal korral on karistuseks määratud rahatrahvid ning mõlemad karistused on täidetud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et Janar Neido puhul on karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos keskmisest kehvem. See aga ei õigusta süü suurusele mittevastavat karistust. Juhul kui kohtuväline menetleja soovib nii põhi- kui ka lisakaristuse kohaldamist, peaks põhikaristus olema selgelt väiksem.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Janar Neidole mõistetud põhikaristus 80 trahviühiku ulatuses vastab tema süü suurusele. Lisakaristuse kohus tühistab.
2. Siiski peab kohus vajalikuks menetlusalusele isikule selgitada, et piirkiiruse ületamise eest on võimalik nii põhikaristusena kui lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Rahatrahv kui kergemaliigiline karistus on Janar Neido puhul selgelt ammendumas. Kui menetlusalune isik käesolevast karistusest enda jaoks järeldusi ei tee, tingib järgmine samalaadne rikkumine tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest suure tõenäosusega ka juhtimisõiguse äravõtmise.
3. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Janar Neido kaebuse ning tühistab kohtuvälise menetleja 22.05.
5. a otsusega väärteoasjas nr 2780,23,004426 mõistetud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4