Obsah (5)

§ 158§ 146§ 147§ 68§ 67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-13772 Tsiviilasi E L hagi S

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ning algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. 15.09.2019 dokumendi koostamist ning hagejale üleandmist saab pidada tahteavalduse tegemiseks ning muuks teoks, mis

§ 158lg 2 alusel annab õigusliku aluse aegumistähtaja katkemiseks.

Dokumendi kohaselt lubab kostja hagejale 41 000 euro tagastamist hiljemalt 23.08.

1. Hageja hinnangul on tegemist nõude tunnustamisega. Selle dokumendi koostamisega ning hagejale üleandmisega väljendas kostja oma teadlikkust võla olemasolust. Kostja vastus Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja juhatab Eestis veoste ekspedeerimise firmat xxx, mis on asutatud 08.11.2013 ja mille aadressiks on äriregistris märgitud kostja korter. Menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik on kostja, kes on teostanud Eestis ka firma mõningaid ärilisi esindamisi. Poolte vahel on liikunud ärilisi rahasummasid, kuid need summad on kostja hagejale või täpsemalt tema firmale kõik samuti sularahas õigeaegselt ja täies mahus tagastanud või teostanud nõutud maksed. Kostja ei ole hagejale võlgu, nõuded on alusetud. Hageja poolt kirjeldatud kohtumistest saab teha järelduse, et hageja nõudis tähtajatut väidetavalt 33 000 eurost laenu tagasi alates 2015 või 01.12.2016 või 28.04.2017 või 28.12.2017 või kuni
2. aasta lõpuni ja tagajärjetult, ei tasutud midagi. Ka hiljem ei ole ta saanud tagasimakset ei põhisummas ega protsentidena ega viivistena. Järelikult on nõue 3 aasta jooksul enne hagi esitamist 15.09.2022 või e-toimiku järgi 16.09.2022 aegunud ja kostja palub kohaldada nõude suhtes aegumist. 15.09.2019 kohtumiseks oli väidetav võlg aegunud. 15.09.2019 dokumenti pole kostja allkirjastanud. Seda on teinud vaid hageja. Väidetav laen ja protsendid pidid samas olema tagastatud isegi selle allkirjastamata laenulepingu järgi (mille tagastamiskuupäeva pole poolte vahel hiljem muudetud) 23.08.
3. Seega tulevikus väidetava laenu tagastamist selles lepingus ei lubatud ja kuupäev jääb arusaamatuks või pidi laen olema juba tagastatud või on 15.09.2019 kuupäev vale. Samuti oleks hagi kohtusse esitamise ajaks sellestki kuupäevast 23.08.2019 jälle möödas üle 3 aasta ja jälle nõuab kostja kohtult aegumise kasutamist.
4. aasta lõpuks tasumise osas pole pooled kokkulepet kunagi sõlminud. Samuti on arusaamatu arvutatud summa 41 000 eurot, kui laen olevat olnud vaid 33 000 eurot. 8000 eurot intresse oleks 80 kuud. Iga kuu alates aprillist 2014 kuni septembrini 2019 oli möödas maksimaalselt 66 kuud. Kohtu põhjendused 3
5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7. Oma esialgses hagiavalduses on hageja viidanud nii laenulepingule, erinevatele kokkulepetele ning võlatunnistustele. 30.03.2023 eelistungil on hageja lepinguline esindaja kinnitanud, et esialgses hagiavalduses märgitud võlgnevust nõuab hageja 15.09.2019 võlatunnistuse alusel (dtl 156).
8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 on sätestatud, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 2 sätestab, et kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 71 lg 1 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja on esitanud kohtule väidetavalt 15.09.2019 koostatud dokumendi (dtl 29, tõlge dtl 112), milles on märgitud: Mina, S Z, aadress xxx, isikukood xxx, garanteerin 41 000 EUR suuruse rahasumma tasumise E L’le hiljemalt 23.08.

1. Tasumata jätmise korral garanteerin oma varaga, ehk nimelt korteriga aadressil xxx ehitatavas majas. Nimetatud dokument on kostja poolt allkirjastamata. Kohus selgitab, et iseenesest võiks hageja poolt esitatud dokumendi näol olla tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Nimetatule on tuginenud ka hageja 30.03.2023 toimunud eelistungil. Kohus selgitab, et konstitutiivse (abstraktse) võlatunnistuse näol on tegu ühepoolselt kohustava lepinguga, millega luuakse poolte vahel uus iseseisev lepinguline võlasuhe. Võlatunnistuse andmine hõlmab nii aluskohustuse olemasolu tunnistamist kui ka võlalubaduse andmise teel uue kohustuse loomist. Riigikohus on leidnud, et võlatunnistus võib olla konstitutiivne mh siis, kui sellega soovitakse olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-103-16 p 16). Samuti selgitab kohus, et konstitutiivne võlatunnistus on leping, mille sõlmimiseks peavad pooled avaldama vastastikku tahet olla lepinguliselt seotud (VÕS § 8 lg 1). Kuna tegemist 4 on ühepoolselt kohustava lepinguga, mis antakse reeglina võlgniku poolt soorituse lubamise või kohustuse tunnistamisega, siis on lepingu sõlmituks lugemiseks reeglina piisav võlgniku poolt tahteavalduse tegemine ja võlausaldaja nõustumust võlatunnistuse sõlmimiseks võib eeldada. Seadusest tulenevalt on aga võlatunnistusele kehtestatud autonoomsed vorminõuded VÕS § 30 lg-te 2 ja 3 järgi. Kirjalik vorm tähendab võlatunnistuse puhul kirjalikku dokumenti, millele on kohustatud pool alla kirjutanud. Kuna võlatunnistuse puhul on tegemist abstraktse lepinguga, mille kehtivus ei sõltu selle väljaandmise aluseks olevast suhtest, siis on kirjaliku vorminõude eesmärk hoiatada väljaandnud isikut vastuväidetest loobumise eest ning teiselt poolt tagada võimalus antud lubadust tõendada. Kuna lg 2 kohaselt võib võlatunnistus olla antud muus vormis kui kirjalik ainult seaduses ettenähtud juhtudel, siis tuleb eeldada, et kirjaliku vorminõude järgimata jätmine toob kaasa võlatunnistuse tühisuse kõigil juhtudel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (vt kohtu selgituste osas ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein; Tallinn 2016; § 30). Kuna hageja poolt kohtule esitatud võlatunnistus on kostja poolt allkirjastamata, siis toob see kaasa võlatunnistuse tühisuse ning hageja nõue nimetatud dokumendi alusel võlgnevuse välja mõistmiseks ei ole põhjendatud. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et ka hageja ise on oma 27.04.2023 esitatud dokumendi punktis 2.5 nõustunud, et tegemist ei ole võlatunnistusega kostja allkirja puudumise tõttu (dtl 166).
2. Alternatiivselt on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 33 000 eurot ning viivise 11 365,20 eurot 28.04.2017 käsikirjas vormistatud võlatunnistuse alusel. Kostja on esitanud nimetatud nõudele aegumise vastuväite. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled omakäeliselt 28.04.2017 allkirjastanud järgmise sisuga dokumendi (dtl 14, tõlge dtl 109): Mina, S Z, isikukood xxx, aadress xxx, xxx kodanik, võtsin 28.04.2017 E L’lt, pass xxx nr xxx, xxx (xx) kodanik, elukoht aadressil xxx, laenu summas 33 000 EUR (kolmkümmend kolm tuhat eurot) kuni 28.12.2017 igakuiste väljamaksetega 500 EUR (viissada eurot) kuus, iga kuu 500 EUR. Kohus asub seisukohale, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistus on deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-121-06, p 15 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20). Kuna võlatunnistusele laienevad üldised tehingute aegumist reguleerivad sätted, siis on võlatunnistusest tuleneva nõude aegumistähtaeg reeglina kolm aastat (

§ 146

lg 1).

§ 147

lg 1 esimene lause sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. 28.04.2017 võlatunnistuse kohaselt tuli laen kostjal tagastada hiljemalt 28.12.

1. Hageja nõue kostja vastu muutus seega sissenõutavaks 29.12.
2. Hagi esitati kohtule aga 15.09.2022, s.o ca 5 aastat peale nõude sissenõutavaks muutumist. Seega on hageja alternatiivselt esitatud nõue aegunud. 5 Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul ka tõendamist leidnud, et nõude aegumine oleks vahepeal katkenud.

§ 158

lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine

§ 158

lg 1 mõttes võib sama paragrahvi teise lõike järgi seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohus selgitab, et nõude tunnustamine eelviidatud sätte tähenduses väljendub eeskätt võlgniku tahteavalduses (

§ 68

), millest järeldub sõnaselgelt tahe nõude olemasolu tunnistada (eelkõige läbi konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistuse). Lisaks tehingutele hõlmab

§ 158

lg 2 aga ka muid tegusid või toiminguid (käitumist), millega võlgnik väljendab võlausaldajale oma teadlikkust võla olemasolust. Sellisel juhul ei pruugi tegu olla tehingulise tahtega (

§ 67

jj mõttes), vaid nõude tunnustamiseks piisab ka võlgniku ühepoolsest mittetehingulisest kinnitusest, millega võlgnik konstateerib (tunnistab) kohustuse olemasolu, soovimata õiguslikku siduvust. Eelkõige saab tegu olla nt võlgnevuse osalises tasumises. Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt viidatud 15.09.2019 koostatud allkirjastamata võlatunnistust lugeda käesoleval juhul kostja tahteavalduseks, mille alusel oleks aegumine katkenud. Riigikohus on oma lahendis 2-18-8695 leidnud, et

§ 158

järgi aegumise katkemise toob kaasa siiski vaid niisugune tegu (avaldus), mis vähemalt avalduse tegija tahte vaba kujundamise, sh teovõime ja esindusõiguse, osas vastaks kehtiva tehingu tunnustele. Kohus on eelnevalt leidnud, et allkirja puudumise tõttu on tegemist tühise võlatunnistusega. Samuti ei saa kohtu hinnangul 15.09.2019 koostatud dokumenti lugeda käesoleval juhul muuks teoks või toiminguks, mille kohaselt saaks järeldada, et kostja on oma nõuet tunnustanud. Kohus asub seisukohale, et ka ühepoolne kinnitus/tahteavaldus võlgnevuse olemasolu kohta peab olema selle andja poolt allkirjastatud. Kohus peab vajalikuks välja tuua ka asjaolu, et allkirjastamata võlatunnistuselt ei nähtu, et kostja tunnistaks 28.04.2017 hagejalt võetud laenu summas 33 000 eurot olemasolu. 15.09.2019 koostatud dokumendis on märgitud 41 000 euro tagastamise garanteerimine, kuid puuduvad viited nii 33 000 eurole, kui ka 28.04.2017 laenule. Samuti ei kinnita nõude tunnustamist hageja poolt esitatud Viberi kirjavahetus (dtl 167-171). Kirjavahetuses ei ole kordagi viidet 41 000 euro ega ka 33 000 euro tagastamise kohta. 6. Alternatiivselt on hageja menetluses tuginenud ka

§-le 146 lg 4 ning leidnud, et kostjapoolne nii suure summa võlgu võtmine ning 9 aasta jooksul selle hagejale mitte tagastamine on hageja suhtes pahatahtlik käitumine ning sellisel juhul kohaldub kümne aasta pikkune aegumistähtaeg kolme aasta asemel.

§ 146

lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul esitanud ega tõendanud asjaolusid, mis annaks alust kohaldada nõude aegumisele

§ 146lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega tahtliku rikkumise korral.

Riigikohus on leidnud, et

§ 146

lg 4 mõttes on kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt nt 6 Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-79-09, p 11; nr 3-2-1-67-14, p 37;

1. nr 2-16-14644/50, p 20; nr 2-14-53081/178, p 21). Hageja väide kohustuste tahtliku rikkumise kohta on jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
5. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 2340 eurot. Kostja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta: - hagiga ja lisadega tutvumine, kostjaga kohtumised, õiguslik analüüs -1,5 h; - hagile vastuse koostamine 7 lk ja kliendiga läbi arutamine, arve koostamine ja koos vastusega kohtule edastamine- 4h; - hageja 03.11.2022 vastuse, lisadega ning tõlgetega tutvumine, kontaktid kostjaga, täiendav õiguslik analüüs- 1h; - hagile täiendava vastuse koostamine 7 lk, arve koostamine, menetluskulude nõude täpsustamine ja koos vastusega kohtule edastamine- 3 h; - hageja 27.04.2023 alternatiivse seisukohaga ja uute tõenditega tutvumine, täiendav õiguslik analüüs, esindatavaga arutelu- 1h; - hagile täiendava seisukoha koostamine 4 lk, arve koostamine, menetluskulude nõude täpsustamine ja koos seisukohaga kohtule edastamine- 3h; - Riigikohtu lahendi analüüs, kohtu nõudel lõplike seisukohtade esitamine 3 lk, täiendava arve koostamine ja menetluskulude nõude täiendamine- 3 h; - hageja 09.05.2023 täiendava seisukohaga ja uute tõenditega tutvumine, nende täiendav õiguslik analüüs, esindatavaga arutelu-1h - hagile seisukoha koostamine 3 lk, arve koostamine, menetluskulude nõude täpsustamine ja koos seisukohaga kohtule edastamine- 2h. Kohus asub seisukohale, et eelpool viidatud toimingud ning neile kulunud aeg on olnud käesolevas tsiviilasjas vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et 7 esmaste toimingute tegemine võib olla ajakulukam, arvestades, et vajalik on tutvuda materjalidega, suhelda kliendiga ning koostada esmased dokumendid. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks menetluses vastaspoole seisukohtadega ning tõenditega tutvumist ning neile omakorda vastuväidete esitamist. Kohtu hinnangul ei saa ühtegi menetluskulude nimekirjas märgitud toimingut pidada ebavajalikuks ega toimingutele märgitud ajakulu ülepisutatuks. Kohus arvestab siinkohal ka tsiviilasja materjalide sisu ja mahuga. Samuti saab kohtu hinnangul pidada lepingulise esindaja tasu suurust mõistlikuks. Kokku on seega hageja esindaja toimingud põhjendatud 2340 euro ulatuses ning nimetatud menetluskulu kuulub kostjalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8