1-21-5241/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg Kriminaalasja number

1. juunil 2023 kohtuistungid 31.
2. ja 02.06.2023 1-21-5241 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Helju Rebane Kriminaalhooldusametnik Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Ragne Hiob Kriminaalasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorraline ettekanne Tarmo Roolahele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Tarmo Roolaht, isikukood: 37711194223; elukoht: XXX; tel: XXX Kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello (määratud RÕA korras) Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 76 lg-st 7 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu Maakohtule esitatud Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Tühistada tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörata KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele Tarmo Roolahele Tartu Maakohtu 07.09.
3. a otsusega nr 1-21-5241 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 (kaheksa) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Tarmo Roolahe karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Tarmo Roolahelt kui süüdlaselt, kes on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, menetluskuluna kaitsjatasu 220,80 eurot (kakssada kakskümmend eurot ja 80 senti) riigituludesse ning võimaldada see summa tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust, s.o hiljemalt 31.12.
4. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), EE502200221014193355 (SWEDBANK) või EE401700017002872300 (LUMINOR BANK). Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99921700036011, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Kohtumäärus saata Tarmo Roolahele, kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. kaitsjale ja Tallinna Vangla Tartu Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 07.09.2021 otsusega tunnistati Tarmo Roolaht süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta, 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 16.05.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3909 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis loeti T. Roolahe liitkaristuseks 2 aastat, 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestatakse T. Roolahe karistuse kandmise algust alates 28.06.2021 kuupäevast. Kohtuotsus jõustus 23.09.
5. Tartu Maakohtu 18.01.2023 määrusega T. Roolaht vabastati temale Tartu Maakohtu 07.09.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-5241 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 26.10.
6. Katseajaks allutati T. Roolaht KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele, samuti T. Roolaht KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 5 ja 8 alusel ei tohi tarvitada alkoholi, peab 2 nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele ja täitma arvelevõtmisega kaasnevaid nõudeid, on kohustatud pöörduma kohtumääruse jõustumisest 1 kuu jooksul psühhiaatri, psühholoogi, nõustaja või vaimse tervise õe vastuvõtule ja alluma määratud sõltuvusravile ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Kohtumäärus jõustus 03.02.
7. T. Roolahe kantud karistus on 1 aasta, 7 kuud, 5 päeva vangistust ja kandmata karistus on 8 kuud, 23 päeva vangistust. 16.05.2023 esitas Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande T. Roolahe karistuse - vangistuse - täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. 19.05.2023 Tartu Maakohtu istungisekretäri õiendi kohaselt samal kuupäeval 13:55 T. Roolahele kohtuistungi aja teatamiseks helistamisel isik ühel hetkel ägestus ja hakkas ropendama: „nahhui, saada oma mendid siia nahhui, ma põgenen Rootsi“. Kuna isik ei rahunenud ega valinud oma sõnu, katkestas sekretär kõne. T. Roolaht oli hääle järgi alkoholijoobes. Isik helistas mõne aja pärast tagasi ja vabandas oma käitumise pärast. Kohtuistungi sekretär jätkas selgituste andmist istungi kohta, kuid lõpuks isik jällegi ägestus ning lubas kaevata ringkonnakohtusse. 30.05.2023 erakorralise ettekande lisa kohaselt tuvastati T. Roolahel uuesti 25.05.2023 alkoholijoove - tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,120 mg/l kohta. Isik selgitas kohapeal kirjalikult, et ta tarvitas Saku kalja. Rikkumist tõendab 25.05.2023 kuupäeva kandev järelevalveprotokoll, millest tuleneb, et kontrollitava juures esines ka alkoholilõhna. 30.05.2023 Tartu Maakohtu kohtuistungi sekretäri õiendist nähtub järgmist. 26.05.2023 helistas T. Roolaht numbrilt XXX, et taotleda RÕA korras endale advokaati. Lepiti kokku, et esmaspäeval, 29.05.2023 võtab isik sekretäriga ühendust, et teada saada, kes tema kaitsjaks on 2 määratud. Esmaspäeval, 29.05.2023 hakkas T. Roolaht helistama sekretärile alates kella 07:32st, s.o enne tööaega. Kell 09:02 helistas T. Roolaht uuesti ja soovis teada, kes on tema kaitsjaks määratud, kuid kaitsjat polnud veel määratud. Isik oli hääle järgi sekretäri hinnangul alkoholijoobes. Ta jätkas kohtusse helistamist kuni kella 10:42-ni. Kokku tegi T. Roolaht 8 telefonikõnet. Isikule selgitati, et sekretär võtab temaga ühendust, kui kaitsja on määratud. 29.05.2023 kell 16:34 helistas istungisekretär T. Roolahele ja teatas talle kaitsja nime ning andis telefoninumbri. Isik oli jätkuvalt hääle järgi alkoholijoobes. T. Roolaht ilmus 31.05.2023 kutsutud kohtuistungile kohale õigeaegselt, kuid politsei tuvastas temal alkoholijoobe 1,23 mg/l, mille kohta on ka koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Seetõttu määrati asja arutamiseks uus kohtuistung 02.06.2023 kuupäevale. 01.06.2023 andis T. Roolahe tugiisik kohtule tagasisidet selle kohta, et tugiisik on T. Roolahega korduvalt rääkinud vajadusest alkoholiravile minna , aga hooldusalune on selgelt öelnud, et tal ei ole mingit sõltuvust. T. Roolaht on olnud ühendust võttes korduvalt alkoholijoobes. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande. Hooldusalune ei olnud peale vabanemist motiveeritud alkoholi tarbimisest loobuma. Vaimse tervise õe vastuvõtul on isik käinud ja sellega lisakohustuse täitnud. Kriminaalhooldaja on valmis muutma enda seisukohta ning andma T. Roolahele uue võimaluse minna vaimse tervise õe vastuvõtule ja küsida ravi. Ametnik usub, et isik on võimeline muutuma kui ta seda ise tahab. T. Roolahe elukohas on probleeme alkoholi tarvitamisega. XXX Kliinikus on lühemad järjekorrad. Ravile tuleks pöörduda määratud tähtaja jooksul. 31.05.2023 kohtuistungil selgitas T. Roolaht, et ta oli metsas tööl, kus ta ei kuule midagi. Täna ei ole isik alkoholi tarvitanud, kuid ta võttis eile alkoholi kodus. Praegu on T. Roolaht kaine, võib-olla on tal jääknähud. XXX Kliinikus öeldi, et hooldusalune ei vaja ravi. T. Roolaht ise kinnitab, et ta vajab ravi. Tal on alkoholi tarvitamise keeld, mille suhtes eksis. T. Roolaht selgitas 02.06.2023 kohtuistungil, et ta tunnistab ennast rikkumistes süüdi. Ta ei tea, mis temaga juhtus. Ta ei ole olnud purjus, kui tugiisikuga rääkis. Võimalusel oleks vaja ravi, sest vangla ei paranda kedagi. Hooldusalune tunnistab probleemi alkoholiga. Alguses probleemi ei olnud, see tekkis hiljem, sellepärast ta ka probleemist vaimse tervise õele ei rääkinud. Isik on nõus kriminaalhooldusega jätkama. XXX tänava elukohast peab T. Roolaht enda sõnul lahkuma, sest seal käib pidu peo otsa – ta on kergesti mõjutatav ning võib jälle alkoholi tarvitada. Tugiisiku abiga saab minna alkoholivastasele ravile ja isik on nõus ravile minema. T. Roolaht on väga tänulik, kui temale antakse uus võimalus. Töökoht on tal olemas. Kaitsjatasu on ta võimeline ära tasuma 3 kuu jooksul. Kaitsja seisukohalt on aset leidnud tagasilangus - kaitsealune ei ole suutnud kontrollida enda alkoholi tarvitamist. Kriminaalhooldaja ettepanek on kriminaalhoolduse jätkumise osas inimlik. Sellega on T. Roolahele ka antud signaal, et iga järgnev rikkumine on kiire tee vanglasse. Hooldusalusele võib panna lisakohustuse pöörduda 1 kuu jooksul sõltuvusprobleemi lahendamiseks XXX Kliinikusse. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. 3 Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud erakorralise ettekande, sest T. Roolahel tuvastati 04.05.2023 ja 08.05.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumised, mida tõendavad ka vastavat kuupäeva kandvad alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollid. 04.05.2023 protokolli kohaselt tuvastati hooldusalusel joove 1,243 mg/l, esinesid ka häiritud reaktsioon, segane kõne, tasakaalu ja koordinatsiooni kerged häired, ärritumine ja rahutus. 08.05.2023 järelevalveprotokollist nähtub, et kontrollitava joove oli 1,33 mg/l, väliste joobetunnustena tuvastati määrdunud välimus, alkoholilõhna esinemine, silmade punetus, väga aeglane reaktsioon, segane kõne, tajuhäired, väga häiritud tasakaal ja koordinatsioon ning rahutus. 04.05.2023 rikkumise kohta on isik selgitanud, et ta läks naabri juurde, kus pakuti õlut. Algul oli hooldusalune sellest keeldunud, kuid pärast võttis siiski õlle vastu. Hiljem viidi ta ka kainestusmajja kainenema. 08.05.2023 rikkumise kohta kirjutas hooldusalune, et ta käis naabri juures ja tarvitas alkoholi. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine on tuvastamist leidnud ka 25.05.2023 ja 31.05.2023, millel kohus on juba eespool peatunud. Erakorralisest ettekandest samuti nähtub, et isikuga on kokku toimunud 8 kohtumist. Registreerimiskohustust ei ole hooldusalune rikkunud. 17.02.2023 sai ametnik õhtusel ajal O.Ilt, kes juhatab XXX rehabilitatsioonikeskuse tööd, kirja. T. Roolaht vabanes sellele aadressile vanglast majutusele, sest mujale polnud isikul minna. Majutuskeskuses oli tarvitatud alkoholi, seda oli teinud ka T. Roolaht. Majja oli toodud samuti võõras naisterahvas. Hilisemal registreerimisel tunnistas T. Roolaht, et tema oli saanud enda kolleegilt naisterahva numbri ning leppinud temaga kokkusaamise kokku. T. Roolaht lasi naisterahva aknast sisse, et temaga aega veeta ning salaja alkoholi tarvitada, sest kodukorra järgi ei tohi võõraid majja tuua, veel vähem mõnuaineid tarvitada. O.I. sõnul plaanis ta lõpetada järgmisel päeval T. Roolahe ja teiste kodukorra rikkujatega majutuslepingu. Kuna joove tuvastati mittetaadeldud alkomeetriga ning protokolli selle kohta ei koostatud, sest politsei keeldus kohale tulemast, ei saanud ametnik seda rikkumisena käsitleda. Kriminaalhooldaja suhtles isikuga registreerimisel antud rikkumisest. Hooldusaluse sõnul oli tal suur soov naisterahvaga aega veeta ning see kaalus üle kodukorra reeglid ja kohtumäärusega pandud kohustuse mitte tarvitada alkoholi. 20.03.2023 esitas T. Roolaht ametnikule tõendi, et ta oli 14.03.2023 käinud XXX Kliinikus vaimse tervise õe vastuvõtul. Kuigi kohtumääruse kohaselt oli tal selleks aega 30 päeva (tähtaeg 03.03.2023), ei pidanud ametnik seda rikkumiseks, sest vastuvõtuaja saamine ei ole isiku poolt mõjutatav. Seega võttis kriminaalhooldaja tõendi vastu ning luges kohustuse täidetuks. Tõendi kohaselt T. Roolaht ise alkoholi tarvitamises probleemi ei näe. Vanglast vabanedes oli hooldusalusel töökoht olemas, seega oli täidetud ka nimetatud kohustus. Isik töötas XXX OÜ-s, kuid lahkus sealt 10.04.2023 poolte kokkuleppel, mida kinnitab ka Töötamise register. Uut ametlikku töökohta ei ole T. Roolaht endale leidnud. 20.03.2023 esitas isik avalduse elukoha vahetamiseks. Uue elukoha leidis ta tugiisiku vahendusel. Ametnik rahuldas avalduse 17.04.
8. T. Roolahe uueks elukoha aadressiks sai XXX. 04.05.2023 teostasid ametnikud ette teatamata kohustuse kontrolli. Isik viibis enda majas, kuid teises korteris koos teiste isikutega. Kontrollitaval tuvastati alkoholijoove 1,243 mg/l. Kontrollitava olek oli rahutu, sest ta sai aru, et seekord oli tegemist reaalse rikkumisega - ta oli sõnakas ning provotseeriv. Järgmisel päeval jõudis ametnikuni politsei kaudu info, et 04.05.2023 kell 17.57 oli T. Roolaht helistanud Häirekeskusesse ning teavitanud, et teda on rünnatud. Politseipatrull tuvastas kohapeal isikul alkoholijoobe 1,33 mg/l väljahingatavas õhus (tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, isikul esinesid ka vigastused, silmade punetus, suured pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, koordinatsiooni kerged häired, unisus, rahutus, ärritumine, ründav käitumine) ning kuna T. Roolaht oli agressiivne ja lubas ründajale peksa anda ja maha lasta, viidi T. Roolaht Tartu vanglasse kainenema. 08.05.2023 helistas ametnik hooldusalusele ning kõnest oli aru saada, et isik võis olla alkoholijoobes. Arvestades eelmisel kontrolli teostamisel aset leidnut, helistas kriminaalhooldaja piirkonnapolitseinikule ning palus kontrolli teostamisel abi. Kriminaalhooldusametnik tuvastas isikul alkoholijoobe 1,33 mg/l – T. Roolaht oli sõnakas, samas hoidis ennast politsei juuresolekul rohkem vaos. Antud seigad ilmestavad seda, et kui T. Roolaht on alkoholijoobes, muutub tema käitumine ettearvamatuks. Arvestades 4 ka asjaolu, et peale 04.05.2023 teostatud kontrolli eskaleerus isiku alkoholi tarvitamine teadmata põhjustel kakluseks, on kriminaalhooldusametnik tõdenud, et hooldusalune ei ole vanglakaristusest õppinud ning käitub samalaadselt nagu varasemalt. T. Roolahele anti ennetähtaegse vabastamisega võimalus kanda karistust vabaduses, alludes kriminaalhooldusele. Paraku oli aga hooldusaluse motivatsioon paranemiseks ning seaduskuulekaks käitumiseks lühiajaline. T. Roolaht on kaks nädalat pärast vabanemist alustanud uuesti nõuete rikkumisega, mistõttu on ta ilma jäänud talle pakutud tasuta elamiskohast. Isik on ka uues elukohas leidnud kaaslaseid, kellega koos alkoholi tarbida ning on seal muutunud agressiivseks. Seega T. Roolaht ei ole hakanud hindama võimalust, mis talle anti. Ametnik on püüdnud hooldusalusele selgitada olukorda ning suunata ta õigele teele, kuid tulutult. Selle asemel on süüdimõistetu jätkanud kohustuste rikkumistega. Eelnev aga näitab, et kriminaalhooldus ei ole oma eesmärki täitnud. Seetõttu on kriminaalhooldusametnik teinud Tatu Maakohtule ettepaneku pöörata T. Roolahe ära kandmata karistus, s.o 8 kuud ja 23 päeva vangistust täitmisele. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt süüdimõistetu T. Roolaht tunnistab ennast rikkumistes süüdi. Isik kinnitab, et ta vajab sõltuvusravi ning on valmis ravile pöörduma, samuti alluma kriminaalhooldusele. Kaitsja nõustub kaitsealuse seisukohtadega ja tegi ettepaneku ravikohustuse määramiseks. Kriminaalhooldaja loobus enda esialgsest ettepanekust ning on valmis hooldusalusele uue võimaluse andma, kui T. Roolaht pöördub määratud tähtaja jooksul sõltuvusravile. Kohtu hinnangul on tõendatud, et T. Roolaht on käitumiskontrolli ajal jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi. Kriminaalhoolduse vältel on isiku osas tuvastatud vähemalt 5 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Samas on alust kahtlustada, et inimene on alkoholi tarvitanud veelgi enamatel kordadel (nn modus operandi esinemine, s.o sarnane käitumisviis), millele viitab eelkõige mitmeid kordi asjatult kohtusse telefonikõnede tegemine, saamata aru kohtuistungi sekretäri poolt antud juhistest, samuti suures alkoholijoobes olles kohtuistugile ilmumine. Kuigi maakohus siinkohal kohtuistungi sekretäri poolt sedastatut tõendina ei arvesta, siis tegemist on iseloomustava asjaoluga. Alkoholi tarvitamine on jätkunud ka peale XXX Kliinikus esmasel hindamisel osavõttu, kus T. Roolaht leidis, et tal alkoholi tarvitamise probleeme ei esine. Alkoholi liigtarvitamine on samas päädinud kainenemisele toimetamisega. Ei ole ka eluliselt usutav, et joove 0,120 mg/l väljahingatavas õhus (millega kaasnes alkoholilõhna esinemine kontrollitava juures), mis on arvestatav joove, tekib lihtsalt kalja joomisest - seda pole isik ka kohtule suutnud ära tõendada, mistõttu tuleb sellekohane väide lugeda paljasõnaliseks. Kohtul ei ole alust kriminaalhooldaja poolt koostatud järelevalveprotokolli sisus kahelda. Samuti ei ole T. Roolaht käesoleval hetkel tõendatult tööga hõivatud ega kohtule teadaolevalt registreeritud töötuna Töötukassas – selline kohustus kehtib terve kriminaalhoolduse perioodi vältel, lisakohustust ei saa täidetuks lugeda üksnes kinnipidamiselt vabanemise aja seisuga, kui hooldusalusel veel oli töökoht olemas. Liiatigi lõpetati tööleping poolte kokkuleppel. Rikkumisteks mõjuvad põhjused kohtu hinnangul puudusid. Kriminaalhooldusaluse käitumist tuleb hinnata hoolduse vältel kogumis. Kui süüdimõistetu ei ole valmis korrakohaselt alluma kriminaalhooldusele ning kohtu poolt pandud kohustustele, tuleb mõistetud karistust asuda kandma vangistuses. Tagasilangused ei vabanda aprioorselt rikkumisi. Kinnipidamisasutuses ei ole kinnipeetavatele teatavasti alkohol kättesaadav. Kriminaalhooldusalustele on hoolduse alguses selgitatud, mida kujutavad endast erinevad kontrollnõuded ja lisakohustused. Kuna T. Roolaht on jätkanud rikkumisi, ei saa kohus enam võtta tõsiselt süüdimõistetu lubadusi edaspidiselt alluda korrakohaselt kriminaalhooldusele. Rikkumised on leidnud aset pikema ajavahemiku vältel. Kuigi kriminaalhooldusametnik on T. Roolahele valmis andma uue võimaluse alluda kriminaalhooldusele ja pöörduda ravile, siis kohus seda enam võimalikuks ei pea. Kohus ei ole kriminaalhooldaja seisukohtadega õiguslikult seotud ja lahendab taotlust karistuse täitmisele pööramiseks – ametniku seisukoha muutus kohtuistungil ei muuda juba esitatud taotlust ega 5 selle sisu olematuks. Nimelt tuleb rõhutada järgmist. 16.01.2023 aset leidnud tingimisi ennetähtaegse vabastamise istungil süüdimõistetu samale kohtukoosseisule selgitas muuhulgas, et tema alkoholiprobleem nii suur ka ei ole, nagu iseloomustuses kirjas – sinna on juurde pandud; isik arvab, et ta saaks ka ilma alkoholita hakkama; varem lasi T. Roolaht endale paigaldada alkoholivastase ampulli, mis mõjus ainult 4 kuud – tegemist on tema sõnul mõttetu süstiga; vägivaldne käitumine on seotud nii T. Roolahe kui ka tema elukaaslaste käitumisega; elukaaslased on rohkem alkoholi tarvitanud kui süüdimõistetu; T. Roolaht kindlasti saab vabastamisel hakkama alkoholist hoidumisega; vanglas läbis isik sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, rohkem ei pakutud; alkoholiga on nüüd lõpp; vägivallakuritegude sooritamisel on olnud probleemiks alkohol; kuritegelikul teel hooldusalune enam olla ei taha; vanglasse T. Roolaht enam sattuda ei taha; ta oskab distsipliini hoida. Analüüsides süüdimõistetu T. Roolahe käitumist viimase peaaegu 4 kuu vältel, tuleb tõdeda, et enamus hooldusaluse tingimisi ennetähtaegse vabastamise istungil ( kirjas istungi protokollis) antud lubadusi on jäänud täitmata, samuti nähtub sellest isiku pikaajalisem suhtumine alkoholi tarbimisse, mida tuleb kõrvutada erakorralise ettekande kohtuistungil räägituga. Ei saa jätta tähelepanuta, et T. Roolahe käitumises esinevad vastuolud. Ühest küljest on hooldusalune kohtule selgelt väljendanud, et pikaajaline sõltuvusvastane ravi – depoosüston mõttetu, samas on isik nüüd valmis uuesti sama ravi samas meditsiiniasutuses saama. Pikaajaline depoosüst ka ei hoidnud pikemaajaliselt, s.o 1 aasta jooksul T. Roolahte alkoholi tarbimisest eemale. T. Roolaht on samuti eitanud endal alkoholiprobleemi esinemist tegelikult aastaid, kuid nüüd tõdeb, et tal siiski on probleem ning esineb ravivajadus. Kohtu hinnangul on T.Roolahe mõtteviisi selline muutus esile tulnud alles kohtuistungil, mitte varem – veelgi enam, 2 päeva varasemalt ilmus isik tugevas alkoholijoobes kohtuistungile. Esmalt, tegemist on ilmse lugupidamatusega kohtu suhtes, teiseks, T. Roolahe senine käitumine siiski ei kinnita täielikult sõnades väljendatud soovi sisuliste muutuste järele. Isikul on enda sõltuvuskäitumisele abi otsimiseks olnud vabaduses aega 4 kuud, kuid T. Roolaht ei ole selle aja jooksul midagi ette võtnud, vaid on jätkanud alkoholi tarbimist. Kuigi kohus mõistab tagasilanguste esinemise võimalikkust (pikaajaliste) sõltlaste puhul, siis rikkumisi ei saa aprioorselt ainult sellega vabandada. T. Roolaht suudab enda käitumist kontrollida, on süüdiv ning saab seega ka oma tegude tagajärgedest aru. Alkoholi tarvitamise õigustamine elukohas pidude pidamisega, elukaaslaste käitumisega jms pigem viitab süüdimõistetu soovile kanda vastutus enda käitumise eest teistele inimestele. See aga viitab, et hooldusalune siiski ei ole veel valmis täielikult pühenduma oma sõltuvuskäitumisega tegelemisele, vaid nimetatud lubadused on kantud üksnes soovist mitte minna vangistusse karistust kandma. Vangistus on riigi poolt jõustunud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud karistus, mis kuulub kandmisele kinnipidamisasutuses, kui ei suudeta vabaduses alluda määratud kriminaalhooldusnõuetele. Alkohol kinnipidamisasutuses tarvitamiseks kättesaadav ei ole. Kohtute infosüsteemi (KIS) kantud kohtulahenditest ja istungiprotokollidest nähtub, et T. Roolahel on paraku juba aastakümneid olnud probleeme alkoholiga ning erinevate meetmete rakendamine ei ole olnud tulemuslik. Alkoholi liigtarvitamine on päädinud ka uute vägivallakuritegude sooritamisega ning seda ka kriminaalhoolduse ajal. Eelnevat kokku võttes, süüdimõistetu on oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Kuriteo, mille T. Roolaht toime pani, eest tuleb kanda karistust ja seda riigi poolt määratud tingimustel. Seega T. Roolaht ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele. Seetõttu on ka jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Kohtu seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest T. Roolahel on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. T. Roolaht on tingimisi ennetähtaegselt vabastatu, mis tähendab, et ta peab olema eriliselt 6 hoolas kriminaalhooldusnõuete täitmise osas. Järelikult süüdimõistetul puudub piisav motivatsioon enda senist (sõltuvus)käitumist muuta. T. Roolaht on täiskasvanu, kes suudab enda käitumist ja tahet ise suunata. Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine T. Roolahe käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Katseaja kestus on määratud kohtuotsusega ja seda kohtumäärusega enam pikendada ei saa. Kohus ei saa aktsepteerida järgmisi T. Roolahe kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi. Erakorralisest ettekandest samuti nähtub, et T. Roolaht on samuti enda kriminaalhooldusametnikuga käitunud alkoholijoobes olles lugupidamatult, mis on aga kohtu seisukohalt vastuvõetamatu. Lugupidamatu ja ebaviisakas käitumine on esinenud ka kohtuistungi sekretäriga suheldes. Agressiivne käitumine alkoholijoobes aga viitab sellele, et hooldusalune ei suuda oma käitumist sõltuvusaine mõju all piisavalt kontrollida. Süüdimõistetul tuleb kõikide ametnikega, laiemas plaanis inimestega, suhelda lugupidavalt, viisakalt ja rahulikult, mitte ainult kohtunikuga. T. Roolaht on ka varasemalt nii selles kui ka teistes menetlustes lubanud, et ta suudab enda alkoholi tarvitamist kontrollida, kuid see ei ole siiski õnnestunud. Eelnev aga viitab, et süüdimõistetu ei taju tegelikult alkoholi mõju endale ning ka ei soovi selle probleemiga tegeleda. Põhjused, miks inimene otsustab alkoholi tarvitada, siinkohal tähtsust ei oma. T. Roolahe senisest käitumisest nähtub ükskõiksus ja lugupidamatus temale määratud karistuse kandmise osas. T. Roolaht ei ole seega ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma tagasi vanglasse. Kohus näitas T. Roolahe ennetähtaegse vabastamisega tema suhtes üles usaldust, mida aga hooldusalune on kuritarvitanud. Süüdimõistetut on karistatud korduva vägivaldse käitumise eest. Järelikult toob alkoholi jätkuv tarvitamine kaasa suure uute vägivallakuritegude toimepanemise ohu. Süüdimõistetu ei ole soovinud alluda ka sõltuvusravile. Viimasel hetkel kohtule ravile pöördumise soovi avaldamine aga pigem viitab soovile vältida karistuse täitmisele pööramist, mitte tegeleda juurpõhjusega. Tuleb rõhutada, et karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust asuda kandma vanglas. Karistuse vabaduses kandmine - tingimuslik vangistus - on süüdimõistetule kohtu poolt antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus. Kuigi isik võib eelistada vangistuse jätkuvat kandmist tingimisi vabaduses, siis on riigi privileeg määrata karistuse kandmise viis, lähtuvalt süüdimõistetu senisest käitumisest vabaduses. Kriminaalhooldusnõuded kuuluvad täitmisele. T. Roolaht oli täielikult teadlik sellest, kuidas kriminaalhooldus toimib. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks rahuldada erakorraline ettekanne ja pöörata täitmisele T. Roolahele Tartu Maakohtu 07.09.2021 otsusega nr 1-21-5241 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud ja 23 päeva vangistust. T. Roolahe karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb T. Roolahelt kui süüdlaselt, kes on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, välja mõista kaitsjatasu 220,80 eurot. Kohus määrab kaitsjakulude tasumiseks pikema tähtaja, s.o 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 7