Obsah (8)

§ 17§ 18§ 43§ 45§ 8§ 27§ 47§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 14. juulil 2023. a kell 09.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-514

) § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku selgituse kohaselt on tema suhtes pandud toime identiteedivargus ja kelmus, mis seisneb selles, et tema vend A O (sündinud xxx) kasutas võlgniku ID- kaarti ja sõlmis erinevaid laenulepinguid võlgniku nimel ning kasutas kogu laenatud raha ära enda huvides. Makseraskused algasid võlgniku info kohaselt novembris 2022, kui ta hakkas saama erinevaid võlanõude kirju e-posti aadressile. Nõudekirjad, mis tulid igal nädalal, paluti võlgnevus korrektselt tasuda. Varasemalt ei olnud võlgnik saanud ühtegi võlanõude teadet. Usaldusisiku arvates on maksejõuetuse põhjuseks enda ära kasutamine erinevate äriühingute juhtorganitesse kaasamisega ja ebarahuldav finantskäitumine. Lähtudes eeltoodust ja

§ 17ja § 45 ning Pankr

S §-st 1 ja §-st 31 on usaldusisik seisukohal, et välja tuleb kuulutada M M’i pankrot ning pankroti väljakuulutamisel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on andnud nõusoleku pankrotihaldurina jätkata pankroti väljakuulutamise korral. II Kohtumääruse põhjendused 4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 18

lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

§ 43

sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel 6 2-23-5146 võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
2. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgniku maksejõuetusavalduse kohaselt koosneb tema sissetulek töötasust keskmiselt 1 265 eurot kuus. Transpordiameti endmetel ei kuulu võlgnikule sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette. AS Pensionikeskus andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto, mille saldo on 18.05.2023 seisuga on 5014.956 SEB Energiline Pensionifond osakut, investeeringu puhasväärtus 5 759.93 eurot. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, võlgnik ei oma ühtegi väärtpaberit. Võlgnik selgituste kohaselt on kõik ühingud, kus ta on kajastatud juhatuse liikmena, on asutatud või loodud võlgniku venna, A Ou poolt, võlgniku andmeid kasutades. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 106 245.78 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetus püsiv. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti ei piisa võlgniku sissetulekust olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
3. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on aruandes asunud seisukohale, et kuna võlgniku suhtes võib olla pandud toime identiteedivargus, on võlgnikul võimalik nõue A O’u vastu. Võlgnik on teavitanud usaldusisikut, et käesoleval hetkel viibib A O vanglas, millest tulenevalt arvab usaldusisik, et võimalike nõuete sissenõudmise tulem ei pruugi olla piisav, et selle arvelt saaks võlausaldajatele nende nõudeid tasuda.
4. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 8

lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui 7 2-23-5146 võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. 9. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 27

lg 4 sätestab, et võlgnik peab

§ 27

lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma

§ 47

nimetatud kohustusi.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 45lg 2 sätestab, et kui esineb Pankr

S § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine

§ 47

ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1ja

§ 45

lg 2 alusel välja kuulutada ja

§ 45lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

10. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

1. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks tema suhtes toime pandud identiteedivargus ja kelmus, mis seisneb selles, et võlgniku vend kasutas võlgniku ID-kaarti ja sõlmis võlgniku nimel erinevaid laenulepinguid ning kasutas kogu laenatud raha ära enda huvides. Võlgnik ei ole mistahes ulatuses laenatud raha oma valdusse kunagi saanud ega seda ka faktiliselt kasutanud. Võlgnik on seoses eeltooduga teinud politseisse avalduse ja asja kohta on algatatud kriminaalasi nr xxx, kuid menetlus on alles algfaasis. Võlgnik on seetõttu püsivalt maksejõuetu ja väljapääsmatus olukorras ning mistahes eduväljavaated, peale eraisiku pankroti ja kohustustustest vabastamise menetluse, olukorra lahendamiseks võlgniku hinnangul puuduvad. 8 2-23-5146 Usaldusisik on võlgniku maksejõuetuse põhjusena välja toonud asjaolu, et võlgniku makseraskused algasid novembris
2. a, kui võlgnik hakkas saama erinevaid võlanõude kirju e-posti aadressile. Nõudekirjad, mis tulid igal nädalal, paluti võlgnevus korrektselt tasuda. Varasemalt ei olnud võlgnik saanud ühtegi võlanõude teadet. Usaldusisiku arvates on maksejõuetuse põhjuseks enda ära kasutamine erinevate äriühingute juhtorganitesse kaasamisega ja ebarahuldav finantskäitumine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
3. Kohus selgitab M Mile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. M Mil tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
4. Martin Krupp on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks. nõusoleku enda nimetamiseks M Mi /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 9