lg-tes 4 ja 5 nimetatud olukorraga, kus hageja loobub hagist, kuna kostja on hageja nõude rahuldanud. Kostja ei nõustu jätkuvalt hagis esitatud nõuete ja nende aluseks olevate põhjendustega. Hageja poolt viidatud kohtupraktika (lahendid nr 3-2-1-182-15 (p 131 ) ja 3-2-1-55-13 (p 132 )) ei ole asjakohane, tegemist ei ole käesoleva asjaga võrreldavate olukordadega. Nendes lahendites on selgelt tuvastatav, et rahuldati hageja konkreetne nõue, misläbi saavutati hagiga taotletud eesmärk. Kostja ei ole nõus ka hageja alternatiivse käsitlusega, et
lg 4 järgi tuleks menetluskulud jätta õigluse põhimõttest tulenevalt poolte endi kanda. Kostja on seisukohal, et puudub mistahes alus kalduda kõrvale
selgest regulatsioonist, mille kohaselt juhul, kui hageja hagist loobub, siis kannab hageja enda ja kostja 2 menetluskulud. Tuleb ka arvestada, et kui hageja hagist ei loobuks, siis tuleks hagi jätta läbi vaatamata, millisel juhul jääksid menetluskulud
Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et loobumisavaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus lõpetamisele.
(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus märgib, et hagi õigeksvõtu või rahuldamise osas jääb kohus 08.06.2023 kirjas toodud seisukohtade juurde. Kohus selgitas, et Riigikohtu läbiv seisukoht on, et selleks, et tuvastushagi puhul leida, et kostja on hagi rahuldanud, oleks kostja pidanud hagi õigeks võtma (
lg 3 teine lause, § 206 lg 1 esimene lause, § 440) (vt nt Riigikohtu 27.11.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-18531, p 17). Kostja ei ole väitnud ja kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks hagi õigeks võtnud – asja materjalide hulgast puudub kostja selgesõnaline hagi õigeksvõtt, so kostja tahteavaldus, millest nähtuks selgelt kostja tahe hagi õigeks võtta. Vastupidi, kostja on järjepidevalt hagile vastu vaielnud, sh leidnud, et hageja on asjatult pöördunud kohtusse olukorras, mida hageja oleks ise oma tegevusega saanud ära hoida. Kostja on nii 03.10.2022 vastuses kui ka 18.01.2023 seisukohas palunud jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja hagi õigeks võtnud ega hagi rahuldanud 24.11.2022 üldkoosoleku otsuste ja 28.11.2022 nõukogu otsustega. Kohus selgitab lisaks, et ühingul on oma organite (antud juhul üldkoosoleku ja nõukogu) kaudu õigus igal ajal otsustada oma põhikirja redaktsiooni ja juhatuse koosseisu üle. Juhatuse liikmed on ühingu seaduslikud esindajad ja tegemist on ühingu seisukohalt tähtsa küsimusega. Kui ühingu organite poolt oma õiguste teostamine ja juhatuse koosseisus muudatuste tegemine üldkoosoleku otsuse vaidlustamise hagi menetlemise ajal oleks käsitatav hageja nõude rahuldamisena ja tooks seega kaasa hageja menetluskulude hüvitamise kohustuse (
lg 5 järgi), siis selline käsitlus sisuliselt piiraks eelnimetatud õiguse teostamist ja peataks ühingu organite poolt (teatud) ühinguõiguslike otsuste vastuvõtmise vaidluse ajaks. Hagi menetlemise ajal juhatuse koosseisus ja/ või põhikirjas mistahes muudatuste tegemise piiramine ei ole hageja ega kostja huvides ega saa olla hagi eesmärgiks. Olukorras, kus hagiga taotletavad eesmärgid on saavutatavad ka kohtuväliselt ühingu organite tavapärase edasise tegevuse ja otsuste tulemusena, peab hageja hagi esitades ning endale ja vastaspoolele kulusid tekitades arvestama sellega, et hagiga soovitud tagajärjed võivad saabuda ühingu organite tegevuse ja otsuste tulemusel ning hagejal võib algatatud hagimenetluses tekkida vajadus teha sellest tulenevaid menetluslikke otsustusi.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud, kui ta loobub hagist või võtab 3 selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd kostja ei ole hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, tuleb menetluskulud
Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele
lg 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et
Hagejal hagi esitamisel ajal õigustatud huvi ja õiguskaitsevajaduse olemasolu või hagi eduperspektiiv ei saa olla aluseks menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvalekaldumiseks. Vastasel juhul tuleks kõikide hagide puhul jaotada kulud üldreegli asemel
lg 4 alusel – kohus ei menetle hagi, mille osas hagejal puudub õiguskaitsevajadus (
Samuti ei anna
Tegutsevas ühingus võivadki ühingudokumentides ning juhtorganites ja nende koosseisudes menetluse ajal muudatused toimuda, sh arvestades, et hagejale oli teada, et 2022. aastal oli kostjal kavas korraldada veel üks üldkoosolek ja teada olid ka kavandatava üldkoosoleku põhiteemad (hagi lisaks 1 olevast juuli-august 2022 peetud kirjavahetusest nähtub, et põhikirja muutmine oli kevadel plaanis, kuid ei jõudnud ja see on sügisel 2022 üldkoosoleku teemaks koos juhtimisstruktuuris muudatuste tegemisega – dtl 17). Lisaks tuleb arvestada, et kostja ei ole keeldunud kohtuväliselt probleemi lahendamisest – juulis-augustis on toimunud poolte vahel tihe kirjavahetus ja mitu kohtumist (dtl 8-32), kokkuleppele siiski ei jõutud. Seega ka kostja väidetav keeldumine koostööst kohtuvälise lahenduse saavutamisel ei anna alust
Olukorras, kus hagiga taotletavad eesmärgid on saavutatavad ka kohtuväliselt ühingu organite tavapärase edasise tegevuse ja otsuste tulemusena, peab hageja hagi esitades ning endale ja vastaspoolele kulusid tekitades arvestama sellega, et hagiga soovitud tagajärjed võivad saabuda ühingu organite tegevuse ja otsuste tulemusel ning hagejal võib algatatud hagimenetluses tekkida vajadus hagi taga võtta või hagist loobuda. Hagejal kostja (endise) liikmena on olnud võimalus kandideerida kostja juhtorgani liikmeks, et aktiivselt korraldada kostja tegevust ja juhtimist, sh tagada kostja ühinguõiguslike dokumentide vastavus ning välistada kostja ühinguõiguslike otsuste osas kohtusse pöördumise ja kohtupoolse sekkumise vajadus. Käesolevaks ajaks on kostja 12.07.2022 vastuse lisadest nähtuvalt hageja esitanud avalduse enda väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast, hageja avaldus on rahuldatud (dtl 377-382) ja hageja ei ole enam kostja liige.
lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus märgib, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja hagi esitamiselt tasunud riigilõivu 420 eurot. Seega tuleb hagejale tagastada
Tagastatav riigilõiv kantakse vastavalt hageja soovile hageja kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.