Obsah (4)

§ 657§ 651§ 652§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2023, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 657lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Hageja on kostja täisealine laps, kes on esitanud PKS § 97 p 2 ja § 99 alusel alates
2. augustist 2022 elatise nõude kuni oma õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsioonis märgitud kui „kahju hüvitamise nõue perioodi
3. august 2022 –
4. oktoober 2022 eest“) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest
5. oktoobril 2022 130 eurot kuus. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas (

§ 651lg 1).

Kostja vaidlustab maakohtu otsust temalt välja mõistetud elatise suuruse osas. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega jäeti hageja tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata.

1. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kostja ei vaidlusta maakohtu tuvastatut, et hageja õpib X Gümnaasiumi
2. klassis. Ringkonnakohus nõustub maakohuga, et hagejalt ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist kõigi oma vajaduste rahuldamiseks ning tal on õigus saada ülalpidamist oma vanematelt. Seega on ebaõige kostja seisukoht, et hagejalt saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Samas tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. Muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda ulatuses milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Kuivõrd hageja on täisealine laps, on asjakohatu maakohtu viide Riigikohtu praktikale PKS § 102 lg 2 kohaldamise osas. Maakohus asus ka põhjendamatule seisukohale, et hageja ei vabane PKS § 102 lg 2 järgi täisealise lapse (osalisest) ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama, tööle asuma ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.
3. Maakohus tuvastas hageja igakuised vajalikud kulud 643 eurot kuus. Kostja leiab küll apellatsioonkaebuses, et hagejal on võimalik säästlikumalt elada ja endale ise sissetulekut teenida, kuid ei täpsusta, millised hageja kulud on kostja hinnangul mittevajalikud või ülepaisutatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja väljatoodud kulutused on tema elulaadi arvestavad ning PKS § 99 lg 2 mõttes põhjendatud kulud.
4. Hageja on avaldanud, et tema ema tasub hageja ülalpidamiseks keskmiselt 440 eurot kuus, kostjalt kui teiselt vanemat soovib hageja saada ülalpidamist 130 eurot kuus, mis kataks alla poole hageja ülalpidamiseks vajalikust kulust. 5 Kostja on seisukohal, et elatise maksmine hagejale 130 eurot kuus kahjustab tema enda ülalpidamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus elatise suuruse määramisel piisavalt välja selgitanud kostja sissetulekute suurust ja varalist seisundit. Lisaks jättis maakohus kontrollimata, kas kostja vabaneb PKS § 102 lg 1 alusel hageja ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ringkonnakohus tuvastab seetõttu need asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud ja hindab selleks tõendeid (

§ 652lg 3 p-d 1 ja 2).

1. Ringkonnakohtu menetluses esitas kostja
2. aprillil 2023 uute tõenditena töövõime eksperthinnangu ja Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse. Ringkonnakogus kogus pankadelt ja Maksu- ja Tolliametilt andmeid kostja varalise seisundi väljaselgitamiseks. Kostja esitas
3. mail 2023 uute tõenditena pangakonto väljavõtted perioodil
4. mai 2021 –
5. mai 2023 ja elektriarved. Hageja ei vaielnud kostja tõendite vastuvõtmisele vastu ning esitas nende osas
6. juunil 2023 oma seisukohad. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on asjakohaste tõenditega, kuivõrd nendest nähtuvad kostja sissetulekud ja kulud viimasel ajal. Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid asja materjalide juurde (

§ 652lg 3 p 2 ja § 238 lg 1).

1. Kostja selgitas, et maksab kahele alaealisele lapsele (hageja vendadele) elatist kokku 239,32 eurot kuus. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja on käesoleval ajal 62-aastane. Kostja esitas ringkonnakohtule Eesti Töötukassa
2. märtsi 2023 otsuse, millega on kostjale määratud osaline töövõime alates
3. märtsist 2023 kuni vanaduspensionieani. Kostjal puudub kinnisvara ning ta elab oma abikaasa majas. Maksu- ja Tolliameti tõendi (tl 99) kohaselt on kostja saanud hagi esitamisest kuni märtsini 2023 Sotsiaalkindlustusametilt makseid kokku 3801,96 eurot (tl 99-99 pöördel). Kostja väitel jagunevad tema leibkonnas majapidamisega seotud kulud kolme täiskasvanud isiku vahel, kuid kostja ei ole kohtumenetluses välja toonud igakuiste kulutuste täpsemat suurust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas põhjendatult, et kostja pangakonto väljavõtetelt (
4. november 2021-
5. oktoober 2022) ei nähtu regulaarseid arvete tasumisi. Ringkonnakohus tuvastab kostja pangakonto väljavõtete alusel, et kostja on keskmiselt tasunud arveid ja makseid (Maksu- ja Tolliametile, TF Bank AB Eesti filiaalile, Elisa Eesti AS-ile, Eesti Energiale) alates
6. a novembrist (st hagi esitamisest) kuni
7. aasta märtsini ca 203 eurot kuus. Arvestades, et kostja väitel tasub ta koos teiste leibkonna liikmetega (abikaasa ja viimase täisealine laps) kulutusi võrdselt (st jagatuna kolme vahel), siis on kostja panus leibkonna püsikuludesse keskmiselt 203 eurot kuus usutav. Lisaks nähtuvad kostja pangakontolt kulutused toidule.
8. Kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et kostja pension on ajas suurenenud. Kostja sai pensionit perioodil oktoober-detsember 2022 598,93 eurot kuus, perioodil jaanuar-märts 2023 643,66 eurot kuus ja alates
9. a aprillist 716,30 eurot kuus. Muid alalisi sissetulekuid ei ole ringkonnakohus kostjal tuvastanud. Kui arvutada kostja ühe kuu pensionist maha elatis alaealistele lastele (239,32 eurot) ja leibkonna kulude kostjale langev osa (203 eurot), jääb kostjale arvestades tema pensioni suurust ühes kuus kätte 156,61 eurot (oktoober-detsember 2022), 201,34 eurot (jaanuar-märts 2023) ja 273,98 eurot (alates aprillist 2023). Ringkonnakohus nõustub, et arvestades kostja sissetulekute suurust toob hageja nõutav elatis 130 eurot kuus kaasa kostja enda tavalise ülalpidamise kahjustamise. Seega nõustub 6 ringkonnakohus kostjaga, et ajal, mil kostja sai pensioni 598,93 eurot, oli mõistlik elatis hagejale 50 eurot kuus. Arvestades, et kostja pension on alates
10. a jaanuarist tõusnud, on suurenenud ka kostja võime tasuda hagejale suuremat elatist enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata. Ringkonnakohus, hinnates kostja sissetulekuid, kulusid ning hageja vajadusi leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja elatisena perioodil
11. oktoober 2022 –
12. detsember 2022 50 eurot kuus, perioodil
13. jaanuar 2023 -
14. märts 2023 70 eurot kuus ja alates
15. aprillist 2023 90 eurot kuus. Seetõttu vähendab ringkonnakohus ka perioodi
16. oktoober 2022 –
17. veebruar 2023 (alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest tasumisele kuuluva elatise suurust. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sel perioodil elatis ühekordse maksena 242,33 eurot (oktoobri 2022 3 päeva eest (50÷31)×3=4,83 eurot, november 2022 - jaanuar 2023 eest 50+50+70=170 eurot (ning
18. a veebruari 27 päeva eest (70÷28)×27=67,50 eurot).
19. Maakohus jättis hageja tagasiulatuva elatise nõude (PKS § 108) rahuldamata ning hageja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud. Maakohus on ekslikult märkinud otsuse resolutsiooni, et rahuldamata on jäetud kahju hüvitamise nõue perioodil
20. august 2022 –
21. oktoober
22. Tagamaks maakohtu otsuse resolutsiooni kooskõla esitatud nõudega, ringkonnakohus täpsustab selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni ning märgib, et rahuldamata on jäänud hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodi
23. august 2022 –
24. oktoober 2022 eest.
25. Eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi 7 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks