Kriminaalasi nr 1-23-3983 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 27. juuni 2023. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Laura Jõgisoo Kaitsja advokaat Kaire Hän

§ 266

lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3 ning § 3312 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Sulev Õunap, IK 36903122779; sünniaeg:

1. märts
2. a; kodakondsus: XXX kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: tel: XXX; e-mail: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkendina kohaldatud vahistamist KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Sulev Õunap

§ 266lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista neli

§ 121lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista kaheksa

§ 3312järgi ning karistuseks mõista neli

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel üks

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Sulev Õunapi kahtlustatavana kinnipidamise aeg

1. -
2. veebruar
3. a,
4. -
5. aprill
6. a ja eelvangistuses viibitud aeg
7. mai -
8. juuni
9. a, s.o üks

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et ärakandmisele kuuluvat karistust ei pöörata täitmisele, kui Sulev Õunap ei pane ühe

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 1 alusel on Sulev Õunap käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 järel
2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks

§ 78

p 1 alusel hakata Sulev Õunapi katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mis kohalduvad peale kohtuotsuse jõustumist. Määrata Sulev Õunap katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Sulev Õunapi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel

1. juunil
2. a kell 15.
3. KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada Sulev Õunapile lähenemiskeeld kannatanu A. B. (IK XXX) suhtes. Sulev Õunapil on lähenemiskeelu ajal keelatud: - läheneda A. B. elukohale (käesoleval ajal XXX, sealhulgas III trepikoda) lähemale kui ükssada

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise. Sulev Õunapit süüdistatakse ka selles, et tema on toime pannud korduvalt valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja teise inimese tervise kahjustamise: XXX. a kella 14.55 paiku viibides XXX asuva kortermaja kolmandas trepikojas, tungis kallale oma XXX J. K.-ile, lüües kannatanut üle trepi käsipuu hüpates jalaga paremale poole näo piirkonda, kuid mis tabas J. K. riivamisi. Peale seda lõi Sulev Õunap J. K. uuesti jalaga ühe korra selga, mille tagajärjel kukkus J. K. vastu trepikoja seina. Sulev Õunapi tegevuse tagajärjel tundis kannatanu J. K. valu ja sai tervisekahjustuse, so paremal käel marrastused. XXX. a kella 23.50 paiku viibides XXX asuva kortermaja kolmandas trepikojas, tungis kallale oma XXX A. B.-ile, lüües kannatanut ühe korra rusikaga vastu paremat näo põsesarna ning ülahuule piirkonda. Sulev Õunapi tegevuse tagajärjel tundis kannatanu A. B. valu ning sai tervisekahjustuse, so parema põsesarna hematoomi. Sellega pani Sulev Õunap toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Sulev Õunapit süüdistatakse selles, et tema rikkus korduvalt talle

1. veebruaril
2. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt kriminaalasjas nr 1-23-1275 kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu A. B. ja tema elukoha XXX ning XXX III trepikoja suhtes. Korduv ajutise lähenemiskeelu rikkumine seisneb selles, et Sulev Õunap: 3 - viibis XXX III trepikojas, kust politseipatrull ta XXX. a kella 22.51 paiku viiendalt korruselt ära toimetas; - viibis XXX III trepikojas, kust politseipatrull ta XXX. a kella 00.54 paiku viiendalt korruselt ära toimetas; - viibis XXX III trepikojas, kust politseipatrull ta XXX. a kella 22.40 paiku viiendalt korruselt ära toimetas; - viibis XXX. a kell 01.04 paiku XXX III trepikoja juures möödudes kannatanu A. B. 2 meetri kauguselt; - viibis XXX. a kella 05.35 paiku XXX III trepikojas, kust ta kannatanu A. B. juuresolekul viiendalt korruselt ise lahkus. Sellega pani Sulev Õunap toime

§ 3312

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Sulev Õunapile karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Sulev Õunapile karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 3312

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Sulev Õunapile karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata Sulev Õunapi eelvangistuses viibitud aeg 22.

-

1. veebruar
2. a,
3. -
4. aprill
5. a,
6. mai -
7. juuni
8. a, s.o 1 kuu 29 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 10 kuud 1 vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata kui Sulev Õunap 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Prokurör palub vabastada Sulev Õunap kohtuistungil. KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 alusel panna Sulev Õunapile alates kohtuotsuse jõustumist lähenemiskeeld kannatanu A. B. (IK XXX) suhtes 1 aastaks, keelates Sulev Õunapil:  lähenemise A. B. elukohale (käesoleval ajal XXX, Tartu, sh III trepikoda) lähemale kui 100 meetrit  lähenemise A. B. avalikus kohas lähemale kui 100 meetrit. A. B. juhuslikul kohtumisel on Sulev Õunapi kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 100 meetri kaugusele. 4 VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 5 alusel mõista Sulev Õunapilt tsiviilhagi katteks ja A. B. kasuks 150 eurot, mis kanda A. B. Swedbank AS arveldusarvele XXX. Sulev Õunap tunnistab hagi ja on nõus kahju hüvitama. Asitõendid: - 16 CD- ja DVD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja juurde.  Kannatanu A. B. poolt üle antud katkise esipaneeliga mobiiltelefon XXX, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A. B. kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 1087,50 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 255 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 1120,80 eurot, s.o kokku 2463,30 eurot. Lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses summas 43,20 eurot. Riigi kanda jätta ekspertiisitasu summas 255 eurot, pool kaitsjatasust summas 582 eurot ja pool sundrahast summas 543,75 eurot. Kokku süüdistatavalt välja mõista 1125,75 eurot, s.o pool kaitsjatasust ja pool sundrahast. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Sulev Õunap tuleb süüdi tunnistada

§ 266

lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3 ning § 3312 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanu tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 ja 5 alusel ning tulenevalt TsMS § 440 lg

1. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega või kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kannatanu A. B. on esitanud käesolevas asjas tsiviilhagi 189 eurot, mis on olnud lõhutud eseme väärtus. 27.06.2023 nõustus kannatanu tsiviilhagi vähendama 150 euroni. Kuna Sulev Õunapi süü on tõendamist leidnud ja ta ise on nõustunud esitatud tsiviilhagiga, siis tuleb eelnimetatud summa temalt kannatanu kasuks välja mõista. Asitõendiks olevad:  16 CD- ja DVD-plaati turvakaamera salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde;  kannatanu A. B. poolt üle antud katkise esipaneeliga mobiiltelefon XXX, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A. B. kohtuotsuse jõustumisel. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Sulev Õunapilt väljamõistetavateks menetluskuludeks on pool sundrahast, s.o 543,75 eurot ning pool kaitsja tasust kohtueelses menetluses summas 560,40 5 eurot ja kohtumenetluses 21,60 eurot, s.o kokku on süüdistatavalt väljamõistetavaks menetluskuluks 1125,75 eurot. Ülejäänud menetluskulud (ekspertiisi tasu 255 eurot, sundraha summas 543,75 eurot ja kaitsjatasu 582 eurot) kokku summas 1380,75 jäävad riigi kanda. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja §
2. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt) 6