1-14-5963/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-14-5963 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.V, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 07.08.2017 ja lõpp 07.08.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.03.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta M.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, M.V-le ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.07.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5963 tunnistati M.V süüdi KarS § 424 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui M.V ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohus luges M.V-le määratud katseaja alguseks 10.07.
2. Viru Maakohtu 22.05.2017 määrusega pöörati M.V-le Viru Maakohtu 10.07.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5963 mõistetud karistus 1 aasta vangistust täitmisele. Kohus luges vangistuse kandmise alguseks M.V vanglasse saabumise aja. 1 M.V on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab isik esimest korda. Käesolev kuritegu on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine ning varasemalt on isikut samuti kahel korral karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Lühikese karistusaja tõttu ei ole M.V-le individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama elukaaslase korterisse aadressile xxxx, kus isik elas ka enne vangistust. Kõnealuses elukohas elab lisaks elukaaslase ema, elukaaslase tütar, elukaaslase tütre abikaasa ning tütre alaealised lapsed. M.V on Venemaa kodakondsus. Ta omab isikut tõendavat dokumenti (elamisloakaart) kehtivusega 20.10.
3. 25.01.2018 edastas Viru Vangla Politsei- ja Piirivalveametile ettepaneku isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks. M.V on töökogemus olemas. Kinnipeetava sissetulek on olnud ebakindel ja ebastabiilne. M.V ei ole rahalisi nõudeid tasunud, kuid ta on motiveeritud neid likvideerima. K-Raha andmetel on M.V 15.01.2018 seisuga tasumata nõudeid summas 1779,44 eurot. M.V perekonna majanduslik olukord on rahuldav. Kinnipeetava lähedasteks on elukaaslane, elukaaslase ema, elukaaslase tütar, elukaaslase tütre abikaasa ning elukaaslase tütre alaealised lapsed. Suhted perekonnas on head ning kriminaalset mõtteviisi toetavad isikud perekonnas puuduvad. Kinnipeetaval on veel oma tütar, kellega ei ole suhelnud umbes 15 aastat ning M.V ei tea temast midagi. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad inimesed on seaduskuulekad. M.V varasem käitumine viitab sellele, et isik ei ole hoolinud oma tegevuse tagajärgedest. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab kriminaalkorras karistatus mootorsõiduki korduvas juhtimises alkoholijoobes. Alkoholi kuritarvitamise osas on risk ja ohtlikkus olemas. M.V pani toime kolm KarS § 424 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, mistõttu on uue kuriteo toimepanemise risk seoses alkoholiga olemas. Kinnipeetava enda sõnul tal alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole ning sõltlaseks või tihedaks tarvitajaks ennast ei pea. Kinnipeetav on öelnud, et ta on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Meditsiiniosakonna poolt on diagnoositud sõltuvus. Puuduvad tõendid selle kohta, et M.V oleks käitunud seoses alkoholi tarvitamisega vägivaldselt. M.V on oma vanusele ja taustale kohased sotsiaalsed oskused ning tema käitumine ja väljendatud hoiakud ei viita agressiivsusele või kergele enesevalitsuse kaotamisele. Kinnipeetav ei ole oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda kasutanud. Probleemide lahendamise oskus on nõrk. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Omab lühiajalisi eesmärke, mis on reaalselt saavutatavad. M.V ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Koostöös ametnikega on koostöövalmis ning käitumine on viisakas. M.V on kriminaalhooldusele määratud ühel korral, kuid isik rikkus käitumiskontrolli tingimusi ning tema karistus pöörati täitmisele. Motivatsioon muutusteks on olemas, kuid vajab selleks toetust ja nõustamist. Kinnipeetav on teadvustanud kuriteo toimepanemist soodustavaid tegureid. Kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod näitavad, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Vangla hinnangul on ohustatud ühiskond tervikuna. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik hakkab uuesti alkoholi tarvitama. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest ning asjaolust, et 25.01.2018 edastas Viru Vangla Politsei- ja Piirivalveametile ettepaneku isiku pikaajalise elaniku 2 elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks vangla ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta M.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, M.V ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 23.03.2018 kohtuistungil selgitas M.V , et alkoholi tarvitamisest on ta loobunud ning alkohol ei tõmba teda enam. Vabanemisjärgne töökoht puudub, kuid ta võiks xxxx bastioni restaureerimistöödel tööd saada. Kinnipeetav selgitas, et
4. aastal leidis aset alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine, sest tal oli tal stress (tema poeg oli surnud). Viimase kuriteo toimepanemise ajal olid lihtsalt juhuslikud tingimused. Ta on kursis sellega, et tema elamisluba hakatakse kehtetuks tunnistama. Ta kavatseb edasist elu nii elada, et kõik saab normaalne olema – ta kavatseb aidata pere ning minna tööle. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.V ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. M.V vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada rahuldavaks. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on tingimisi ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kodus ootavad teda toetavad lähedased, kellega suhted on head. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad inimesed on seaduskuulekad ning perekonnas kriminaalset mõtteviisi toetavad isikud puuduvad. Garanteeritud töökoht, mis ei ole oluline üksnes iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes, vaid aitaks vähendada ka isiku tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, isikul siiski puudub. Kinnipeetav M.V on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. Lühikese karistusaja tõttu kinnipeetavale individuaalset täitmiskava ei koostatud. Küll on aga M.V olnud ametnikega koostöövalmis, käitumine on olnud viisakas ning distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et M.V on vangistuses hästi käitunud. Eeltoodu ei veena kohut aga piisavalt selles, et isik suudaks vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. M.V on 3-l korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Viimati karistati teda KarS § 424 järgi Viru Maakohtu 10.07.2014 otsusega, kuid kriminaalhooldusele allutamine ning sellega kaasnev kohustus mitte tarvitada alkoholi M.V-le soovitud mõju ei avaldanud, sest isik hoidis kohtuotsuse täitmisest tahtlikult kõrvale rikkudes korduvalt temale kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Väärib tähelepanu, et isikule tehti enne erakorralise ettekande esitamist 2 kirjalikku hoiatust, kuid eeltoodu ei mõjutanud isiku käitumist mitte mingil määral ning isik jätkas alkoholi tarvitamist, mistõttu pöörati Viru Maakohtu 22.05.2017 määrusega temale mõistetud karistus täitmisele. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad – mõlemal juhul on isik ühtviisi kohustatud käituma 3 õiguskuulekalt ning alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui isik ei ole suutnud kriminaalhoolduse tingimusi ühel juhul täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses täita seda teisel juhul. Kohus hindab positiivselt, et M.V on motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid eelnev ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks alkoholiprobleemid nüüdseks täielikult seljatanud ning seda eriti olukorras, mil meditsiiniosakonna poolt on isikul alkoholisõltuvus diagnoositud. Kohtu hinnangul on olemas risk, et isik ei suuda vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda ning ta võib taas asuda alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima ohustades sellega nii enda kui ka teiste inimeste elu ja tervist. Tähelepanuta ei saa jätta ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riske, mis tulenevad isiku hoiakutest ja mõtlemisest. M.V on nõrk probleemide lahendamise oskus. Ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning kuritegude toimepanemise muster kordub, mis omakorda annab aluse arvata, et isik ei ole teinud temale varasemalt mõistetud karistustest mingeid järeldusi. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul väärib tunnustust, kuid eeltoodu ei veena kohut piisavalt selles, et M.V oleks ennast käesoleval juhul piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Käesoleval juhul puudub kohtul igasugune alus arvata, et ainuüksi lubadustest piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla ja prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada M.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu M.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4