lg 1 ja
I. isikukood: XXX elukoht: XXX (XXX) kodakondsus: XXX kodanik emakeel: XXX haridus: XXX tegevusala: XXX, XXX, XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud kahtlustatavana kinnipeetud 28.12.
Süüdi tunnistada R. I.
lg 2 p 3 järgi ja mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
I. liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
I. eelvangistuses viibitud aeg 28.12.
lg 1, 3 alusel jätta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust R. I. suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui R. I. ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. R. I. on kohustatud katseajal järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas, so aadressil XXX;
I. käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.
I. käitumiskontrolli ajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamine ja omamine.
I. käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
I. 2 (kahe) nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest registreerima ennast Johannes Mihkelsoni Keskusesse tugisiku teenusele ning osalema teenusel, tehes talle määratud tugiisikuga igakülgset koostööd. Teenusele registreerimiseks peab R. I. ühendust võtma Johannes Mihkelsoni Keskuse töökeskuse suuna juhi Ingrid Purjega (telefon 526 5488, e-post ingrid.purje@jmk.ee). Teenuse raames on võimalik Johannes Mihkelsoni Keskusest saada vastavalt vajadusele ka karjääri-, psühholoogilist- ja sõltuvusnõustamist.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 29.06.
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Veel süüdistatakse R. I. selles, et tema, XXX. a ajavahemikul kell 17.00 kuni 18.00 XXX asuva Maarjamaa Hariduskolleegiumi XXX õppekeskuse spordiplatsil, peale füüsilise vägivalla kasutamist, ähvardas teda maas kinni hoidnud järelevalvespetsialisti J. T., et „annab talle nuga, annab peksa ja tapab ära, kui väljaspool õppekeskust näeb“. Kannatanu J. T. võttis ähvardust reaalsena ning tal oli alust karta ähvarduse täieviimist R. I. poolt, kuna eelnevalt oli R. I. kasutanud füüsilist vägivalda tema suhtes. Sellega pani R. I. toime
lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas:
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R. I. karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R. I. karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 28.12.-30.12.2022.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
I. ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt
lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
I. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
I. kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik.
I. endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul registreerida ennast Johannes Mihkelsoni Keskusesse tugisiku teenusele ning osalema teenusel, tehes talle määratud tugiisikuga igakülgset koostööd. Teenusele registreerimiseks peab R. I. ühendust võtma Johannes Mihkelsoni Keskuse töökeskuse suuna juhi Ingrid Purjega (tel: 526 5488; e-post: ingrid.purje@jmk.ee). Teenuse raames on võimalik Johannes Mihkelsoni Keskusest saada vastavalt vajadusele ka karjääri-, psühholoogilist- ja sõltuvusnõustamist. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kulud kokku 1722,30 eurot, millest vandeadvokaat Rainer Objarteli osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses on 634,80 eurot (75,60+235,20+43,20+216+64,80), millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda (sh kaitsja õigusabi osutamise tasu istungist), kuna R. I. on alaealine, XXX, XXX. Ta saab XXX umbes XXX eurot kuus, mis kulub täies ulatuses R. I. igakülgseks toetamiseks, et tagada talle XXX, XXX ja muu igapäevaeluks tarviliku ostmine. R. I. on XXX, tema esindaja on XXX Vallavalitsus. XXX Vallavalitsus katab R. I. vajaduspõhised kulutused ning XXX kohamaksumuse, mis on igakuiselt XXX eurot. DVD-R plaat XXX. a ja CD-R plaat XXX. a häirekeskuse kõnedega, DVD-R plaat XXX. a M. L. poolt sotsiaalvõrgustikus Snapchat filmitud videoga ja CD-R plaat Maarjamaa Hariduskolleegiumi XXX õppekeskuse XXX. a turvakaamera salvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse R. I. süüditunnistamiseks
lg 1 ja
Seega tuleb R. I. süüdi tunnistada
lg 1 ja
Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Salvestiste suhtes tuleb rakendada meetmeid, mis nähtuvad kokkuleppest. Kannatanud V. V. ja J. T. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks. Seega tulenevalt KrMS § 313 lg 1 p-st 101 ja KrMS § 38 lg 5 p-st 2 teavitada kannatanuid R. I. ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.